Tallinna keskraamatukogu soovitab: Pilguheit ajalukku
Liia Merino „Läbi raskuste ilu poole“
Igal ajal ja ajastul on inimesed hinnanud ilu. Ka kõige vaesemal ajal on leiutatud viise, kuidas kaunis välja näha. Osa meetodeid tunduvad väga radikaalsed ja tervisele ohtlikudki, osa natuke naljakad. Mööblilakiga soengud ja röntgeniaparaadid jalanõude sobivuse kontrolliks, lisaks veel palju muud. Annab võimaluse ajastut õpilastele avada hoopis teise nurga alt, kui harjutud. Vaimukalt kirja pandud lood sobivad lugemiseks gümnaasiumiealistele ilugurmaanidele.
Mirjam Peil „Meie kodude kraam“
Vanade asjade väärtus. Igapäevased esemed, mis pärandatud põlvest põlve, on kõige tugevamaks kontaktiks eespool olijatega. Mirjam Peil on fookuse suunanud argielule ja iga päev kasutatavatele esemetele. Igapäevased asjad ja nende olulisus on tihedalt seotud maailma tajumise, usu, kultuuri ja hariduseluga. Olmeajalugu ei ole põrmugi vähetähtis, sest see on inimeste lugu. Osa kirjeldatud esemeist on oma funktsionaalsuse kaotanud, osa neist väga palju muutunud, kuid osa tõusnud kollektsionääride ihaldusobjektiks. Raamatusse valitud esemed on valdavalt pärit 19. saj lõpukümnenditest kuni II maailmasõja alguseni, mis on küll suhteliselt lühike, kuid see-eest väga murranguline periood. See oli aeg, mil eestlased said maarahvast linnainimesteks ja maailmakodanikeks.
Mõnus lugemine ja võimalus (taas)avastada mõndagi ammu tuntud vana. Annab hulgaliselt taustateadmisi kultuurist, kuid ka ajaloost.
Anneli Banner „Eesti aia ajalugu“
Nagu nimigi ütleb, on käesolev Eesti aia lugu: see, kuidas väheste aiakultuuridega maalapikestest kujunesid tänapäevased hobipõllud. Millist rolli mängisid puud aedades, millised olid esimesed ning kuidas marjapõõsad ja viljapuud oluliseks muutusid. (Ilu)aianduse teema populariseerimisega nähti väga palju vaeva, seda lausa riigi tasandil ja ajakirjandust appi võttes. „Eesti aia ajalugu“ on omamoodi lugu sellest, mida söödi, sest sõltuti enda kasvatatavast.
„Eesti aastal 1200“
Mitme autori kogumik, mis sobib lisalugemiseks ajastust huvitatuile. Rõhk on just tavaliste inimeste igapäevaelul. Materiaalne kultuur on inimestele oluline, ilma selleta ei saa kuidagi hakkama: mida söödi, mida seljas kanti, milliseid loomi peeti ja kuidas maailmast aru saadi.
Raamat räägib Eestist ajal, mil sarnaselt tänapäevaga seisti muutuste lävel. Toona põrkusid ja hiljem ka segunesid kaks maailmakäsitust, paganlus ja ristiusk. Piirkonniti suhtuti uude väga erinevalt ja arusaamad juurdusid võrdlemisi aeglaselt. Vanad kombed ja uskumused olid visad kaduma.