Teeniv juhtimine loob koolis hea õhustiku
Deborah Sanders O’Reilly kõneles teemal „Teeniv juhtimine iseloomukasvatuse osana“ 9. detsembril 2019 Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse konverentsil „Harjutades kasvab iseloom“. 
Melinda Bier (vasakul) pidas samal konverentsil ettekande „Mis töötab iseloomukasvatuses hästi?“ (fotol Margit Sutropiga). Iseloomukasvatusest tuleb juttu järgmises Õpetajate Lehes. Fotod: TÜ eetikakeskus
Koolijuhtide ja õpetajate ülemäärast stressi leevendaks teeniv juhtimine, väidavad USA teadlased Melinda Bier ja Deborah Sanders O’Reilly.
Teeniv juhtimine kogub USA ärimaailmas üha rohkem populaarsust ning levib tasahilju ka sealsesse haridussüsteemi, märgivad Missouri St. Louisi ülikooli iseloomu- ja kodanikukasvatuse keskuse teadlased Bier ja O’Reilly*. Nad on ennast juba pikemat aega ka Eesti hariduseluga kursis hoidnud ja räägivad tunnustavalt Eesti väärtusarenduse programmist, märkides kahjutundega, et neil USA-s ei ole analoogilisel iseloomukasvatuse programmil riigi toetust. Teiseks on neile Eesti puhul silma hakanud, et kohalikud omavalitsused toetavad siin koole rohkem kui USA-s sealsed omavalitsused.
Mis siis juhtimisega lahti on, et on vaja uut, teenivat juhtimist?
Melinda Bier: Inimestel on kalduvus uskuda kangelaslikku juhti, tugevat isiksust, olgu ta mees või naine. Selline juht tuleb ja juhib laeva õiges suunas, ja ülejäänud lubavad tal seda teha. Tegelikult on vaja kaasavat, jagatud ja teenivat juhtimist, mille puhul kuulatakse ära palju seisukohti, et jõuda edasiviivate ideede ja probleemide lahendamiseni.
Deborah Sanders: Traditsioonilise juhtimise korral jääb osa inimesi kogu aeg juhtimisest kõrvale. Kui me räägime võimu jaotumisest, siis teatud ebavõrdsus jääb ikka, kuid me püüame välja selgitada ka nende erineva taustaga inimeste seisukohti, kes ei ole ühiskonnas võimupositsioonil.
MB: Eri seisukohtade esile toomist raskendab see, et inimesed ei ole enda arvamusest erinevatest arvamustest huvitatud. Meil on kalduvus kuulata ainult neid, kelle hääl kõlab samamoodi nagu meie oma. Sotsiaalmeedias on meil kombeks enda omast erinevaid arvamusi blokeerida ja luua nii oma suletud meediaruum, kus me kuuleme ainult seda, mida meile meeldib kuulda. Teie olete Eestis samuti seda omaenda maailma sulgumise probleemi märganud ja Tartu ülikooli eetikakeskus on välja töötanud suurepärase moraalsete dilemmade mängu, mis õpetab selle mängu mängijaid kuulama ja mõistma erinevaid seisukohti. Kui saaksime lapsed, noored ja pered sellist mängu mängima ja erinevate valikute üle arutama, oleks see suurepärane.
DS: Muusika aitab samuti inimeste vahel ühendust luua. Iisraeli ja Palestiina inimesed osalevad ühises sümfoonilise muusika programmis, mis on kestnud juba viimased 15 aastat. Neil on midagi ühendavat, mida nad koos teevad, ja see on aidanud neil teineteist mõista. USA-s võiksime sellest õppida ja panna akadeemilise võimekuse kõrval rohkem rõhku kunstile ja spordile, sest need ühendavad inimesi. Kunst ja sport aitaksid välja paista ka teistsuguste annetega lastel.
Mis on teeniva juhtimise tuum?
MB: Teeniva juhtimise tuum on see, et juht toetab kõigi oma töötajate arengut, hoolimata nende isiklikest arusaamadest või hoiakutest. Teeniva juhtimise mõiste looja on Robert Greenleaf (1970)**, kes soovitab juhile selliseid kontrollküsimusi: kas need, keda ma teenin, kasvavad inimestena? On nad tervemad, targemad, vabamad, autonoomsemad? Milline mõju on juhtimisel neile, kes on ühiskonnas vähem privilegeeritud, kas ka nemad saavad sellest kasu või vastupidi, nende ilmajäetus suureneb?
Teeniva juhtimise eesmärk on toetada inimeste kasvamist. Selgitada välja iga töötaja tugevused, leida need tegevused, kus nad saavad edeneda, toetada nende iseseisvat mõtlemist, probleemide lahendamise oskust ning liidriks kujunemist.
Koolis on teeniv juht selline direktor või õppealajuhataja, kes igati toetab õpetajate arengut, et nad saaksid anda oma parima. Teeniv juht pingutab selle nimel, et nii õpetajad, lapsed kui kooli personal tunneksid end oma kooli seinte vahel hästi. Mis peamine, teeniv juht on valmis teisi teenima. Juhiroll pole tema jaoks privileeg, vaid võimalus olla oma kooli inimestele kasulik. Teenivat juhtimist iseloomustab juhi valmidus oma töötajate arengut toetada, neid teenida ja iseennast teadlikult tagaplaanile asetada. Kooli teeb suurepäraseks just oma töötajaid teeniv juht.
DS: See tähendab, et juhikohale tuleb leida inimene, kellele inimeste teenimine sobib.
Miks vajab ka kool teenivat juhtimist?
MB: Uuringud näitavad, et teenival juhtimisel on positiivne toime tööelule: juhtkonna ja õpetajate head suhted, kõigil vähem stressi, sealt edasi ka väiksemad tervishoiukulud jne. Teenivat juhtimist on seni uuritud rohkem äri valdkonnas, kui ma aga hakkasin uurima koolide juhtimist, siis märkasin, et ka paljud parimad koolijuhid kasutasid kas teadlikult või alateadlikult teeniva juhtimise põhimõtteid. Nad pöörasid tähelepanu sellele, kuidas inimesi omavahel ühendada, panna neid end hästi tundma ja luua energiline tööõhkkond. Osa teenivast juhtimisest on uhkustunne oma kooli üle, samal ajal pidevalt arengukohti otsides.
Mida peaks teeniv juht endalt küsima?
MB: Kuidas ma saan oma töötajatele kasulik olla? See on peamine küsimus, mida teeniv koolijuht peab endale esitama. Kui ma olen teeniv koolijuht ja sina õpetaja, küsin ma sinult: kuidas ma saan aidata sul edeneda? Kuidas ma saan aidata sul teha seda, mida sa teed? Kuidas ma saaksin sinu teelt takistusi eemaldada? Teeniv juht ei ekspluateeri oma õpetajaid isegi siis mitte, kui see oleks koolile parajasti kasulik. Näiteks ei põleta teeniv koolijuht oma noori õpetajaid liiga suure koormusega läbi. Ta ei sea oma kooli head käekäiku kõrgemale oma õpetajate heaolust ja tervisest. Kui koolijuht õpetajatesse niimoodi teenivalt suhtub, siis hakkavad õpetajad suhtuma niisamuti oma õpilastesse, neist saavad teenivad õpetajad, kes hakkavad kõrvaldama takistusi oma õpilaste õppimise teelt. Õpilased aga võtavad selle hoiaku endaga koolist ellu kaasa ja see muudab kogu ühiskonda.
*Center for Character and Citizenship at the University of Missouri – St. Louis, https://characterandcitizenship.org/)
** Greenleaf, R. K. (1970). The servant as leader. Robert K. Greenleaf Publishing Center.
Traditsiooniline, kaasav ja teeniv juhtimine
Võrdleme alljärgnevalt lühidalt kaasavat ja teenivat juhtimist üldlevinud traditsioonilise juhtimisega. Nende erinevusi analüüsides tasub mõelda, millist juhtimisstiili kasutatakse peamiselt teie koolis või lasteaias, aga ka teie klassis või lasteaiarühmas.
TRADITSIOONILINE JUHTIMINE
Juhi roll on väga suur. Juhtkond lähtub tulemustest ning suhtub inimestesse kui vahenditesse eesmärgi saavutamiseks. Peamised meetodid on kontrollimine, premeerimine ja karistamine. Kõik justkui toimib, kuid tekkida võiv hirmuõhustik ei pruugi aidata saavutada parimaid tulemusi. Kollektiivis võib tekkida ebaterve konkurents juhi soosingu nimel. Võib tekkida suur kaadrivoolavus. Usaldus juhtide vastu võib olla väike.
Kaasaegsete juhtimissuundade seisukohast võib seda nimetada ka vananenud juhtimisstiiliks.
Juhi hoiak: mina vastutan. Mina otsustan. Kollektiivi kohustus on minu eesmärgid ellu viia.
KAASAV JUHTIMINE
Kaasav juhtimine (ingl art of hosting) on juhtimissuund, kus pannakse rõhku dialoogile ja koosloomisele. Formaalsed hierarhiad pole liiga tähtsad. Peamine töövahend on arutelu. Juht küsib kollektiivi liikmetelt, millised on nende vaated ja ettepanekud probleemi või ülesande lahendamiseks; lahendusi otsitakse üheskoos, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel. Otsused on kõigile arusaadavad ja võimalikult laiapõhjalised. Soovitakse luua seotust ja omanikutunnet eesmärkide saavutamiseks. Kasutatakse nn tunnustavat avastamist (appreciative inquiry), mis lähtub mõtteviisist, et igas organisatsioonis on midagi kiiduväärset või head. Töötajad tunnevad end jõustatuna ja on valmis rohkem panustama.
Juhi hoiak: demokraatlikkus, kuulamis- ja läbirääkimisoskused, sihiseadmise võime.
TEENIV JUHTIMINE
Teeniva juhtimise (servant leadership) korral on juhi eesmärk oma töötajaid teenida. Teeniva juhi voorused on alandlikkus, tänulikkus, julgus, andestamisvõime*. Teeniv juht toetab inimeste kasvamist, selgitab välja nende tugevused, leiab tegevused, kus nad saavad edeneda, toetab nende iseseisvat mõtlemist, probleemide lahendamist ning liidriks kujunemist.
Teeniv juht esitab kollektiivi liikmetele küsimuse: kuidas ma saan sind toetada, et sa saaksid teha oma tööd parimal moel? Milliseid takistusi ma saan sinu teelt eemaldada?
Juhid tihtipeale ei märka eriti madalamal positsioonil olevate töötajate potentsiaali. Teeniv juht mõistab, et kollektiiv on edukas, kui rakendada iga inimese parimaid võimeid. Juhi ülesanne on luua tingimused, et inimeste tarkus ja loovus saaksid õitseda. Nagu kaasava juhtimise puhul, kasutatakse siingi õnnestumistele keskenduvat vaatlust (appreciative inquiry), et selgitada välja nii seda, mis on hästi, kui ka neid valdkondi, mida tuleb parandada. Kuna teeniv juhtimine tähendab oma inimeste usaldamist, suurendab see kollektiivis usaldust ka juhtide vastu. Tööd tehakse parema meelega; ka kollektiivis tervikuna edeneb teeniv vaimsus ning on vähem ebatervet konkurentsi. Inimeste kasvamise ja arengu toel kasvab ja areneb ka töökollektiiv.
Juhi hoiak: valmidus teenida, austus, alandlikkus (mis ei tähenda madalat enesehinnangut või liigset pehmust), vaprus ja taiplikkus.
Mille poolest siis erineb kaasav juht teenivast juhist? Neis kahes juhtimisstiilis on palju kattuvat. Võib öelda, et ka teeniv juht on laias laastus kaasav juht. Samas on teeniva juhi puhul palju tugevamini rõhutatud oma töötajate teenimise ja iseenda tagaplaanile seadmise aspekt.
* van Dierendonck, D. ja Patterson, K. (2015). Compassionate love as a cornerstone of servant leadership: An integration of previous theorizing and research. Journal of Business Ethics, 128(1), 119–131. https://doi.org/10.1007/s10551-014-2085-z
Tiia Kõnnussaar
“Traditsiooniline, kaasav ja teeniv juhtimine” – selliste liikide välja mõtlemine on hea selle poolest, et see laiendab arutatavate teemade repertuaari. Laiendab analüüside välja. Kolme-nelja aasta möödudes on teema ja märksõnad end ammendanud ning esile kerkinud mõni teine. Keda koolis ikka niiväga liiderdada on! Vahest võinuks käesoleva teema tõlketöö kuidagi teisiti teha. Siis tulnuks välja kodanlikest voorustest ammu tuntud alandlik juht. Alandlikkus aga tähendanuks sel puhul juhi teadlikku eneseallutamist Jumala antud ja loodusseadustele ning kehtivatele traditsioonidele. Jeesuse eeskuju järgimist. Kas on teada, millisesse konfessiooni intervjueeritavad kuulusid?