Tehnoloogiapäevadel näevad õpilased töötegemist

Pärnumaal korraldatakse põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiumiõpilastele tehnoloogiapäevi. Noored käivad ettevõtetes ning osalevad Pärnumaa kutsehariduskeskuse õpitubades.

Metallitooteid projekteeriv ja valmistav Pärnu ettevõte AS Adrem on üks maakonna kutsehariduskeskuse partnereid. Adremis käivad õpilased praktikal, ettevõtte tootmisjuht on koolis praktikajuhendaja, keevitajad on kutsekooli vilistlased, osa seal ka õpetajad ning töötajail on võimalus koolis teadmisi laiendada täiendõppes. Ettevõte ei oota, et kool annaks töötegijaid, vaid aitab kaasa, et endale vajalikke töölisi saada.

1992. aastal nelja mehe asutatud Adrem on tehnoloogiapäevadel avatud õpilastele, kes tahavad lähedalt näha tööd, mida saab kutsekoolis õppida. Nii võttis ka tänavu Adremi tegevjuht Ivar Kaldasaun vastu ligi tosin koolipoissi, keda huvitas metallitöö.

Vaheldusrikas metallitöö

Noormehed said selga helkivad vestid ja pähe kaitseprillid ning kuulasid tegevjuhi selgitusi ohutusnõuetest. Seejärel algas ringkäik ettevõttes. Tegevjuhi selgituste saatel avanesid poiste ees metallitöö kõik etapid, alates saagimisest kuni värvimiseni. „Töö on väga tehniline, tootmine mitmekülgne, mis muudab selle atraktiivseks ja vaheldusrikkaks,“ kõneles Kaldasaun. Kui ta ringkäiku lõpetades küsis, kellel tekkis huvi ettevõtte ja metallitöö vastu, tõusis kolm kätt. Poisid tunnistasid, et töö osutus keerulisemaks, kui nad oskasid arvata.

Uurisin tegevjuhilt, kas töökoha tutvustus võiks kesta kauemgi kui ainult ühe päeva paar tundi, ehkki selle jooksul saab ülevaate kogu tootmisest. „Oleme 25 töötajaga väikeettevõte. Kui peaksime nädalaks võtma terve pundi lapsi, siis tuleks tootmine vist lausa seisma panna,“ arvas Kaldasaun. Tavaliselt on Adremis kutsekoolist korraga üks-kaks praktikanti. Eelmisel aastal oli rohkem ja kogemus näitas, et neile ei jätkunud tähelepanu. „Iga uus inimene vajab tähelepanu, tal peab olema kõrval keegi, kes juhendab, räägib, õpetab,“ rääkis tegevjuht. Algul praktikandid harjutavad tööd, seejärel kaasatakse nad tootmisse ja just siis peab keegi pidevalt jälgima, et ei tekiks praaktoodangut. Seetõttu sobib väikesele ettevõttele kõige rohkem paar praktikanti. Isegi ühega läheb tootmise tempo maha. Praktikandi töö efektiivus on algul vaid 30–40%. „Kui töötempo langeb, väheneb käive ja võivad halveneda suhted kliendiga – mõju on nagu doominoefekt,“ kirjeldas Kaldasaun tekkida võivat olukorda. Ettevõttele on aga oluline pidada kinni toodangu valmimise tähtajast. Firma toodang – liftišahtid, rõdupiirded jm – läheb ligi 90% ulatuses ekspordiks Skandinaaviasse.

Adremi töötajad on ettevõttele truud ja tulijaid-minejaid vähe. Palk sõltub töötegijast, kuid uut töötajat leida on keeruline, rääkis Kaldasaun. Noort, kes tööelu alustab, tuleb algul palju juhendada. Ülesannete eripära selgub talle töö käigus. Ühed on tööd õppides asjalikumad, teised aeglasemad, üldistas Kaldasaun ja nimetas üheks tööandja mureks, mis noore töötaja puhul tekib, soovi töö ajal mobiilitelefoni näppida.

Lukksepaamet ei ahvatle

Pärast kehakinnitust kutsehariduskeskuses oodati õpilasi kooli töötubades. Metallitöö kutseõpetaja Ilmar Eek oli poistele valmis näitama treimis- ja lukksepatööd ning masinaid, mis selleks mõeldud. 9-aastase kogemusega kutseõpetaja Eek rääkis, et tööandjad vajavad lukkseppi, aga see ametinimi ei ahvatle noori õppima. Seda enam, et nad ei tea, mis selle taga peitub. Oleks koostelukksepa asemel näiteks operaator, kõlaks ehk huvitavamalt, arvas ta.

Eegi kolleeg, tehnikaosakonna kutseõpetaja, 2015. a Pärnumaa aasta koolitaja tiitliga pärjatud Lembit Miil ütles, et metallitööde vastu tuntakse alati huvi, kuid ametinimi on aegunud. Võib-olla meenutas sõna „koostelukksepp“ poiste isadele või vanaisadele metallitööd kui musta ja rasket tegevust ja sellega hirmutati poisid ära.

Oli see sõna mõju või mitte, kuid sellele erialale ei tulnud enam õppida soovijaid ning tekkis kolmeaastane paus, mille järel kool otsustas avada lisaks uue eriala. Kümme aastat on vastu võetud õppijaid keevitaja erialale ning sinna on olnud konkurents. Kuid alustajate seas on ka neid, kellel õppides selgub, et eriala ei sobi. Metalliga tegelda tahaks, aga teeks pigem midagi muud, keeraks mutreid või treiks.

Sel sügisel võetaksegi vastu õpilasi esimesele kursusele uue õppekava järgi, millel nimeks keevitus- ja metallitööd. Sellel kursusel saab õppida kõike, mis metalliga seotud – keevitamist, treimist, koostamist, tehnilist joonestamist, materjaliõpetust, tehnilisi mõõtmisi jm. Siis tekib noorel inimesel arusaam, mis talle meeldida võiks, ning esimese aasta jaanuaris on võimalus valida kolme suuna vahel – toimub spetsialiseerumine.

„Metalli eriala lõpetanuid on väga tarvis,“ sõnas Miil. Kõige rohkem hakatakse tema sõnul peagi puudust tundma treialitest ja freesijatest, inimestest, kes oskavad tööpinki programmeerida. Kui tegijad ja oskajad pensionile jäävad, võib tekkida selline vahe, et pole enam isegi eriala õpetajaid.

OSKA uuring

Kutsekoja OSKA uuring aastast 2016 tööjõu- ja oskuste vajadusest metalli- ja masinatööstuses tõdeb, et töötajate kiire vananemise tõttu on konkurentsivõime säilimiseks vaja luua täiendus- ja ümberõppe võimalusi, et töötajaid võimalikult kaua tööturul hoida. Uuring tõdeb, et kutse- ja kõrghariduses napib erialaõpetajaid ja õppejõude.

Oskustööjõu kriis mõjutab eksporti

Eesti masinatööstuse liidu (EML) tegevjuht Triin Ploompuu, milline on praegu masina- ja metallitööstuses oskustööliste tööjõuvajadus?

Masina- ja metallivaldkonna erialadel soovis möödunud aastal sooritada kutseeksameid pisut üle 400 inimese. Paljud neist töötasid ettevõtetes ja nende jaoks oli tegemist teise või isegi kolmanda haridusega, mille eest riik maksab. Samas suundutakse nende erialaoskustega tööle kogu töötlevasse tööstusse, kus töötab 126 000 inimest, või Eestist väljapoole. Võib öelda, et keskmiselt 30% Eesti masina- ja metallitööstusettevõtete oskustööjõust moodustab renditööjõud Ukrainast, Valgevenest vm, kelleta praegu toota ei saaks.

Metallitööstuse probleemid saavad alguse põhikoolist, kus metalli tööõpetuse tundides enam ei käsitleta ja seepärast ei teki tunnetust ega tahet end selles valdkonnas proovile panna. Ka reaalteaduste puudujäägid mõjutavad kutseõppes väljalangemist. Kui kutsekooli saabuvad noored, kelle keskmine hinne põhikooli lõpus on 2,5, siis on päris keeruline tehnilistes valdkondades end järele aidata. Oskustööjõu kriis mõjutab Eesti läbi aegade suurimat eksportivat sektorit väga valusalt.    

OSKA uuringu üks sõnum on, et kutse- ja kõrghariduses napib erialaõpetajaid ja õppejõude. Kas EML saab või on saanud sellele murele lahenduse leidmisel kaasa aidata?

Oleme seda küsimust proovinud analüüsida mitme osalisega. Et kutsekooliõpetaja kohale tekiks konkurents, peaks töötasu olema seotud eriala keskmise palgaga erasektoris, sellele lisanduks eraldi töötasu pedagoogi hariduse, pädevuse ja kogemuse eest. Toon lihtsa näite: kui CNC-pingi operaatori netotöötasu on näiteks 1500 ja kutsekooliõpetaja teenistus ainult 1000 eurot, siis selle mudeli kohaselt peaks olema õiglane töötasu tehnikavaldkonna kutseõpetajale 2500 eurot. Enamik õpetajaid peab midagi lisaks tegema, et oma kulud katta. Paljud lähevadki erasektorisse. Kutseõpetajate palkadest rääkida on sama hea kui tuuleveskitega võidelda. Samas peaks me arutlema kõigi võimaluste üle, mis vähegi masina- ja metallitööstust aitaks.   

Hooldajaks sobib see, kel soov abistada

Tehnoloogiapäevadel oli tutvustatavate erialade loetelus ka hooldustöötaja. Seda elukutset sai lähemalt tundma õppida Pärnu haigla õendus-hoolduskeskuses, kus õpilasi võttis vastu vanemõde Aita Kütt. Hooldustöötaja elukutse huvitas vaid üht noormeest, kes sai keskuses sellest ametist, töökohustustest ja -tingimustest põhjaliku ülevaate.

15 aastat õendus-hoolduskeskusega seotud Aita Kütt rõhutas meeskonnatöö tähtsust, sest kogu personal töötab ühes rütmis ühe ajakava järgi. Hoolduse eriala on põnev õppida, kuna paljud õppeained on eluks vajalikud igaühele. Kuid hooldajaks sobib see, kes tahab inimesi abistada, rõhutas Kütt. Ülioluliseks nimetas ta selles töös suhtlemis- ja kuulamisoskust ning empaatiavõimet. Eriala eelis on võimalus siduda saadud teadmisi teiste erialadega, näiteks sotsiaaltööga. Hooldustööd õppinutest on paljud läinud edasi õendust õppima, viitas Kütt haridustee jätkamise võimalustele.

Kuna ametit oli tulnud uudistama noormees, ei jätnud Kütt kasutamata võimalust tutvustada talle keskuse ainsat kutsetunnistusega meeshooldajat. „Sinust on saanud väga hea kolleeg, sa oskad rahutud ära rääkida ja pingeid maandada,“ kiitis ta kolleegi.

„Huvitav oli,“ ütles 9. klassi poiss Markus, kes sai ettekujutuse hooldustööst. Tehnoloogiapäevade esimese päeva erialade valikust tundus just see talle kõige huvitavam. Samal päeval pärast lõunasööki oli noormehel programmis tutvumine kutsekooli innovatsiooniklassis 4D anatoomilise laua ja kõrgtehnoloogilise simulatsiooninukuga. Järgmisel päeval plaanis Markus uurida lähemalt mõnd tehnilist eriala.

Möödunud aastal oli Pärnumaa KHK-s õppimisvõimalus 15 tulevasel hooldustöötajal. „Ega see eriala noorte seas kuigi popp ei ole,“ lausus kooli turundus- ja kommunikatsioonijuht Eda Amur. Sotsiaalhoolekande seadus nõuab, et alates 1. jaanuarist 2020 peab üldhooldusteenust vahetult osutavale hooldustöötajale olema antud kutseseaduse alusel hooldustöötaja kutse või tuleb tal läbida hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõpe või täienduskoolituse õppekava. Hooldustöötaja eriala võiks Amuri sõnul olla noorte seas populaarsem, seda enam, et Pärnumaa KHK-s kasutatakse väga palju uuenduslikke õppevahendeid, mis teeb õppimise huvitavamaks ja tagab õppijatele nüüdisaegse väljaõppe, millega tööturul edukalt konkurentsis püsida.

Hooldustöötaja töö on nii vaimselt kui ka füüsiliselt raske, nentis Amur. Kui sel erialal töötaksid vajaliku ettevalmistuse saanud hooldajad vajalike erialateadmistega, sh ka hoolduse ergonoomikast, siis oskaksid nad vältida tööga seotud vigastusi ning kutsehaigusi.

Pärnumaa KHK tehnoloogiapäevad

Pärnumaa KHK, Pärnumaa arenduskeskuse ja Pärnu linnavalitsuse koostöös toimusid Pärnumaa tehnoloogiapäevad põhikoolide ja gümnaasiumiõpilastele. Kahel päeval oli avatud 17 töötuba, projekti kaasati 15 Pärnumaa ettevõtet. Kokku võttis töötubadest osa 124 õpilast Pärnumaa 15 koolist.