USA diplomaat: Eesti on digitaalne nirvaana!

Ettevõtliku lapsevanema eestvedamisel on käinud Eesti koolides õpilastega kohtumas kümnete riikide diplomaate ja saadikuid. Läinud nädalal vestles Haabneeme kooli õpilastega USA saatkonna poliitikanõunik.

Kaks ja pool aastat Ühendriikide diplomaadina Eestis töötanud Richard Rasmussen selgitas läinud nädala reedel Haabneeme kooli õpilastele ja õpetajatele, et diplomaadi töö on kaugel sellest, mida oleme harjunud nägema Hollywoodi filmides: „Ma pole kunagi helikopteriga lennanud ega relvast tulistanud,“ tunnistas ta. „Pigem on mu töö olnud organisatoorne, välisabi korraldamine ja muu selline.“

Filmid ja meedia on loonud tema sõnul üsna ühekülgse pildi USA ühiskonnast ja elust üldse. Nagu oleks USA relvahullude ja politseivägivalla kants. „Tõsi, relvad on osa USA elust, aga mina ei tunne kedagi, kellel oleks kodus relv,“ selgitas USA saatkonna poliitikanõunik. „Uudised keskenduvad halbadele asjadele ja ohtudele, sest see müüb, aga USA on väga mitmekesine maa ja kindlasti mitte nii ohtlik paik, kui meedia põhjal tunduda võib. Ameeriklased pole kurjad –nende käitumise loomulik osa on naeratamine, mitte teiste tulistamine.“

Haabneeme kooli õpilased tundsid ka huvi, kuidas mõjutab USA Euroopat ja Eestit kõige rohkem. Rasmussen nentis, et loomulikult mõjutab Hollywood ja popmuusika kõige rohkem kultuuri, aga tõsisemas mõttes on USA mõju kõige suurem julgeoleku, täpsemalt NATO kaudu.

Ühendriikide põhjaosast Wisconsinist pärit Rasmussen on töötanud mitmes maailma paigas, aga peab Eestit seni oma lemmikkohaks ja Tallinna suurepäraseks pealinnaks.

Eestit iseloomustas ta väikese riigina, mis osaleb muljetavaldavalt aktiivselt ülemaailmsete organisatsioonide töös ja julgeolekusse panustamises. „Eesti on hea näide selle kohta, et väike riik saab olla maailmatasemel tegija,“ täpsustas ta.

Ta tunnistas, et oskab nüüd Eestit USA-s paremini tutvustada kui USA-d Eestis, sest USA on nii mitmekülgne maa. Eestit nimetas ta kujundlikult digitaalseks nirvaanaks, seda ennekõike siinsete digilahenduste ja IT-teenuste kõrge taseme ja hea kättesaadavuse pärast.

Mida külvad, seda lõikad!

Nii nagu see õpilaste kohtumine välisriigi diplomaadiga, on ka mitmed teised sarnased kohtumised leidnud aset tänu Pirita majandusgümnaasiumi vanematekogu tegusale liikmele Helen Uusile ja tema MTÜ-le Diplomatic Relations Project. Juba neljandat aastat järjest leiab tänavu kevadel Pirita majandusgümnaasiumis aset saatkondade kuu, mis annab õpilastele võimaluse tutvuda diplomaatide tööga.

Aastate jooksul on kooli külastanud saatkondade esindajad, kes räägivad oma tööst nii Eestis kui ka teistes riikides, annavad ülevaate riikide kultuuri- ja majandusalasest koostööst. Õpilastel on välisriikide saadikutele alati palju küsimusi. Kolme aasta jooksul on Pirita majandusgümnaasiumis käinud õpilastega kohtumas 12 saatkonna diplomaadid.

Tänavu võtavad üritusest osa Hiina rahvavabariigi, Ukraina, Iirimaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ja Taani saadikud ja diplomaadid.

Nelja aastaga on laienenud ka külastatavate koolide ring. Saatkondade päev on toimunud viis korda Paldiski ühisgümnaasiumis, eelmisel kevadel leidis seal aset ettevõtluse konverents, millel osalesid USA saatkonna diplomaadid.

Viimsi koolis toimus tänavu jaanuaris diplomaatiline konverents, millest võtsid osa Rumeenia, Rootsi, Austria, USA, Jaapani suursaadikud, Brasiilia ja Kanada diplomaatilised esindajad, samuti Eesti välisminister Urmas Reinsalu ja presidendi majandusnõunik Heido Vitsur. Õpilaste arv auditooriumis ulatus 270-ni.

Veebruaris toimus Haabneeme koolis diplomaatiline üritus – „The World and Diplomacy“ –, millel esinesid kolme saatkonna diplomaadid: Brasiilia ja Gruusia suursaadik ning USA saatkonna diplomaat.

„Kõnesid ja kirju tuleb koolidest üle Eesti,“ tunnistab Helen Uus. „Koolidel on projekti vastu suur huvi, osa koole näeb ürituste kajastust sotsiaalmeedias ja võtab ise ühendust, tuttavad lastevanemad näevad üritust ja pöörduvad sooviga korraldada nende laste koolis midagi analoogilist.“

Korraldaja käib ka ise koolides projekti tutvustamas. „Hea meelega teen seda üritust nii paljudes koolides, kui jaksan,“ nendib ta. „Tahaks sellist rõõmu võimaldada paljudele Eesti lastele.“

Miks diplomaatia?

Õpilaste ja diplomaatide kohtumiste korraldamine on kasvanud Uusi jaoks hobist ettevõtmiseks. „Diplomaatia on minu elu moto,“ põhjendab ta, miks ta seda projekti veab. „Minu suurim soov on näha inimeste omavahelises suhtlemises diplomaatilist lähenemist, austust üksteise vastu, viisakust ja kultuursust. Kuna lapsed on tulevase täiskasvanute ühiskonna vundament, tuleb just neile neid oskusi õpetada. Mida külvad, seda lõikad – õpetades varakult diplomaatiat, panustame küpse ja väärika ühiskonna liikmete kasvatamisse.“

Diplomaatilise ürituse korraldamine kooliõpilastele kujunes Helen Uusil soovist korraldada midagi uut ja põnevat oma laste koolis Pirital. „Kui tegin seda esimest korda, nägin, et õpilastel on taolise ürituse vastu suur huvi. Järgmisel hooajal otsustasin korrata juba uute saatkondade esindajatega ja nii kujunes  see traditsiooniks. Aga traditsioone tuleb hoida ja jätkata,“ selgitab aktiivne lapsevanem. „Tegevuse eesmärk on avada maailma Eesti noortele, tutvustades välisriikide kultuuri, majandust, nende eripära, hariduse omandamise võimalusi välisriikides, suhtlemisoskuse arendamist koos keelepraktikaga, diplomaatide tööd ja laiendada silmaringi. Suurim eesmärk on aga populariseerida Eesti haridust välismaalaste seas.“

Korraldusest rääkides selgitab ta, et valib riike maailma eri paikadest, et esindatud oleks võimalikult erinevad kultuurid. Muidugi sõltub kõik diplomaatide kättesaadavusest.

„Suuri üritusi valmistan ette pool aastat enne toimumist, koordineerida mitut suurt organisatsiooni üheks ürituseks on ajamahukas ja vastutusrikas protsess,“ märgib korraldaja.

Mida kõrva taha panna?

Saadikud ja diplomaadid on jaganud Helen Uusi sõnul mõtteid ja kogemusi nii isikliku karjääri kui ka esindatava riigi kohta. Mõned meeldejäävamad mõtted ja fraasid esinemistest.

Gruusia suursaadik Archil Karaulashvili soovitas Paldiski kooli lastel mitte raisata oma aega arvutimängudele, vaid eelistada elavat suhtlemist eakaaslastega, et suhtlemisoskust arendada. 

Austria suursaadik Julius Lauritsch soovitas lastel õppida võõrkeeli, sest keelte valdamine avardab võimalusi valida laiema ringi erialade vahel.

Rootsi suursaadiku Mikael Erikssoni sõnum lastele oli: Rootsi kogemuse põhjal võib öelda, et multikultuurne ühiskond on tänapäeva maailma reaalsus ja normaalsus.

Brasiilia suursaadik Roberto Colin, kes on olnud õpilastega kohtumistel aktiivne osaleja, tutvustab noortele alati põhjalikult Brasiilia ajalugu, geograafiat, majandust, sh turismi, poliitilist olukorda ja kultuuri.

Helen Uus tänab südamest kõiki toetajaid, kelle abiga on see projekt võimalikuks saanud: „Suur tänu diplomaatidele, kes toetavad oma osalusega Eesti õpilaste arengut, ja omavalitsustele, kes on toetanud ürituste läbiviimist.“

KOMMENTAAR

Sirje Toomla, Haabneeme kooli juht:

Iga külaline, esineja on õpilaste jaoks uus ja väärtuslik kogemus, hea silmaringi laiendamiseks, enesetäienduseks ja uute teadmiste saamiseks. Kui kuulsime võimalusest kutsuda külla välisriigi esindaja, haarasime sellest kohe kinni.

Õpilased on olnud väga hästi meelestatud, aktiivsed kaasamõtlejad, küsijad ja uute huvitavate teadmiste kuulajad.

Enamasti käis küsimuste koostamine koostöös klassijuhataja ja inglise keele õpetajatega. Kogu töö tegid ära õpilased ise, õpetajad olid vaid juhendaja rollis, inglise keele õpetajad aitasid üle vaadata grammatilised vormid.

Kõikide riikide esindajad on huvitavad, ei oska kedagi spetsiaalselt välja tuua. Sel aastal käisid meil Brasiilia, USA, Gruusia esindajad. Loodame, et järgmisel õppeaastal saame korraldada kohtumisi rohkemate saadikutega.