Arvutipõhise õppe puhang

27. märts 2020 Raivo Juurak - 1 Kommentaar

Seoses viirusepuhangu ja distantsõppele üleminekuga on tekkinud ka arvutipõhise õppe puhang.

Väidetavalt on Opiqu digitaalsete õppematerjalide kasutamine Eesti koolides viimase kahe nädalaga kasvanud üle kümme korra ja Foxcademyl üle kolme korra. Kuidas on läinud Miksikesel, Nutispordil, Lingvistil? Sellest annavad ülevaate nende ettevõtete eestvedajad.

Miksike

Mihkel Pilv.

Miksikese juhataja Mihkel Pilv: „Kui Miksike oma tasulised paketid 12. märtsil kõigile koolidele tasuta ligipääsetavaks tegi, kasvas nende külastatavus umbes kolm korda. Näiteks tasulist paketti „Minu Miksike“ on sel õppeaastal tellinud 148 kooli ning 48 eratellijat, kuid pärast 12. märtsi sai kiiresti veel 79 kooli kasutamisõiguse.

Miksikese kõige kasutatavamad materjalid on online-kontrolltööd ehk onkontid, mida õpilased näevad siis, kui õpetaja need neile lahendada annab. Onkontid parandavad ennast ise ja õpilane saab kohe tagasisidet tulemuste kohta, õpetajad aga saavad arvutist vaadata iga õpilase sooritust ja vigu. Kuna sama onkonti teevad ka teised koolid, siis on olemas võrdlusmoment teiste koolidega.

Miksikese materjalidest on populaarsed ka klassidele loodud pranglimise väljakud, sest seal ei pea õpetaja trennitabelitest otsima, kas lapsed osalesid või mitte. Pranglimise keskkonnas saab arvutada naturaal- ja täisarvudega ning kümnendmurdudega. Võimalik on harjutada ainult liitmist, ainult lahutamist, korrutamist, jagamist või teha neid tehteid segamini. Koole huvitab ka „Võistumiks“, kus on interaktiivsed harjutused ja online-kontrolltööd kokku liidetud ning ei puudu ka võistlusmoment.

Edukalt töötab ka Miksikese koduõpetaja kool Eestist eemal olevatele õpilastele. Koduõpetaja töötab õpilaste või õpilaste rühmaga Skype’i vahendusel. Võimalikud on järeleaitamistunnid kohalikele lastele. Rohkem infot saab Kristilt (kristi@miksike.ee). Kui õpetaja soovib teha omaenda materjale Miksikese kaudu kõigile koolidele kättesaadavaks, siis neid võtab vastu Aet (aet@miksike.ee). Kui õpetajad soovivad mingis aines ja teemas toetust, siis palume eesti koolidel võtta ühendust Aetiga (aet@miksike.ee) ning vene koolidel Millaga (milla@miksike.ee).

Miksikesel on olemas eesti-, vene-, läti-, leedu-, sloveenia-, ukraina-, gruusia- ning ingliskeelsed õppematerjalid. Koostöös nende maade kohalike koordinaatoritega pakub Miksike seal pranglimise peastarvutamise võistlusi, kuid toimuvad ka viktoriinid ja harjutused interaktiivsete harjutuste baasil. Pranglimise maailmameistrivõistlused lükkuvad siiski edasi järgmisesse aastasse.

Nutisport

Kalev Põldsaar.

Nutispordi juhatuse esimees Kalev Põldsaar: Enne koolide sulgemist kasutas Nutispordi materjale 101 kooli, nüüd on neile lisandud 30. Praegu tehakse Nutispordis tööpäeva jooksul 6000 treening- ja võistluskatset, ehk siis umbes 200 000 tehet. Tavaliselt on need numbrid märtsi lõpus langenud pigem 3000 ja 100 000 kanti. Erinevus on vähemalt kahekordne, kas näidud kasvavad veelgi, seda ma pigem ei ennusta.

Nutisport pakub kõiki võimalusi kodus iseseisvaks õppimiseks. Nõrgematel on võimalus saada õpetajalt suulisi või kirjalikke selgitusi – vähemalt Messenger on igal õpilasel. Nutispordi eelis on see, et ülesandeid on tänu algandmete genereerimisele lõpmatult palju ja seega ei saa vastuseid pähe õppida, vaid lahendamisvõtted tuleb päriselt ka selgeks saada. Nutispordis saab iga õpilane harjutada endale jõukohasel tasemel, mis on kaasava hariduse puhul väga tähtis. Nutisport pole aga siiski õpik, vaid lisamaterjal, millega saab kinnistada tüüpülesannete lahendusvõtteid.

Tuhandetele õpilastele on Nutispordi kõige põnevam külg aastaringne võistlussüsteem oma suurte finaalide, medalite, karikate ja auhindadega. 

Siiski on veel üllatavalt palju õpilasi, kellele meeldib pigem elav klassiruum, elav õpetaja ja paberõpik. Mõnigi aus seitsmendik on hommikuti tunnistanud, et pärast kümnetunnist öist tiktokki nutitelefonis ei suuda ta päeval enam ühtki ekraani vaadata.

Lingvist

Ott Jalakas.

Lingvisti juhatuse liige Ott Jalakas: „Eelmise reede seisuga loodi Lingvisti keskkonnas üle maailma sadu uusi virtuaalseid klasse ehk õpperühmi, iga päev paarkümmend ja seda peamiselt Saksamaa ja Ameerika koolides, aga päris palju ka Eestis, kus avati eelkõige inglise keele virtuaalseid klasse, kuigi eesti keele baasil on võimalik omandada ka prantsuse keelt. Saksa keelt saab õppida Lingvistis inglise keele baasil, mis peaks meie õpilastele samuti sobima. Lingvisti kasutatakse kõige rohkem Saksamaal, Taivanil, Jaapanis, USA-s. Lingvisti abil õpitakse inglise keelt isegi USA-s, kus elab palju hispaania kodukeelega kodanikke.

Viimased nädalad on suurendanud kõigi maade koolide huvi Lingvisti virtuaalse klassiruumi vastu, kus õpilased omavahel suhelda ei saa, sest see keskkond on mõeldud igaühe iseseisvaks õppeks. Klassiruum on see aga põhjusel, et õpetaja saab seal oma arvutist jälgida, kui kaugele keegi õppimisega on jõudnud, kas ta on piisavalt palju kordi Lingvistis keelt harjutamas käinud jms.

Näiteks Ameerika koolidele meeldibki virtuaalne klassiruum just sellepärast, et õpetaja saab arvutist jälgida, mis tasemele on õpilane Lingvistis õppimisega jõudnud, ja selle alusel saab õpilast ka hinnata. Kui õpetaja näeb, et õpilane ei harjuta Lingvistis piisavalt, saab ta talle seda meelde tuletada. Tänu sellele süsteemile on õpilaste keeleoskus hakanud palju kiiremini arenema.

Kahjuks ei ole Lingvistil eesti keele õppimise programmi, mida saaksid praeguse kriisi ajal kasutada meie vene koolide õpilased ja ka täiskasvanud. Oleme arutanud seda küsimust mitme ministeeriumiga, sõlminud sellekohaseid koostöömemorandumeid ja heade kavatsuste protokolle, kuid asja pole ühestki saanud. Ju pole ministeeriumid ega erakonnad omavahel kokkuleppele jõudnud. Kommertsalustel pole meil mõtet eesti keele õppimise programmi välja töötada, sest eesti keele õppijaid on maailmas selleks liiga vähe.