Digitaalsed õppevahendid meil ja naabermaades

Nii Eestis kui ka naabermaades on tehtud digiõppe valdkonnas pikki edusamme ja nüüd on aeg väljatöötatud lahendusi vastastikku kasutama hakata.

HTM teatas 16. märtsil, et Eesti ettevõtted annavad oma digitaalsed õppevahendid tasuta kasutamiseks kõigi maade koolidele, kus on koolimajad koroonaviiruse tõttu suletud. Juba samal nädalal andsid ka Põhjamaade digifirmad oma tooted kõigi huvitatud riikide koolidele tasuta kasutada. Selliseid vastutulelikke firmasid on Põhjamaades kokku juba üle 40.

20. märtsil toimus internetis aga esinduslik ingliskeelne veebiseminar, kus meie hariduseksperdid tutvustasid Eesti hariduse aluspõhimõtteid – õpetaja autonoomsus, paindlikud õppevormid, e-õppe taristu –, ning Eestis väljatöötatud digitaalseid õppevahendeid, mis sobivad koduseks õppeks, ja seda nii Eestis kui ka teistes maades.

Education Nationi ja Eesti haridustehnoloogia iduettevõtete koostöös korraldatud seminar toimus inglise keeles ja on järelvaadatav 99math Youtube’i kanalil. Korraldust vedas Merle Kelder ning muljetavaldav tehniline teostus oli Milttonilt, tänu millele muutus veebiseminari nagu päris telesaateks.

Seminari kõnejuhi Lehari Kausteli küsimustele vastasid Meelike Terasmaa, Einar Värä ja Kärt-Katri Pere Innovest ning Kadri Tuisk Clanbeatist. Osalejate hulgas oli Saksamaa ja teiste maade ajakirjanikke.

Eesti digilahendused, mida kasutavad meie naabridki

Veebinari kõige efektsem hetk oli, kui ClanBeati asutaja Kadri Tuisk palus osalejatel nutitelefonid välja võtta ja natuke 99mathi ülesandeid lahendada. Sealt edasi toonitati, et Eestil on häid digilahendusi maailmale pakkuda mitmeid. Loomulikult nimetati Lingvisti, mida kasutatakse juba 14 riigis ja üheksa keele õppimiseks. Teisena toodi välja meie keelefirma Speakly, kus saab suurte keelte kõrval ka eesti keele selgeks õppida saja tunniga.

Aga meil on pakkuda ka matemaatika õppimise platvorme: Miksike töötab seitsmes keeles ja Miksikese pranglimises peetakse isegi maailmameistrivõistlusi. Paljudesse maadesse on jõudnud 99math.

Eestil on maailmale pakkuda ka distantsõppe platvorme. Meie eKoolist on kasutusele võetud ka vene-, inglis-, saksa- ja prantsuskeelne versioon. Ka DreamApply ja Clanbeat on maailmas populaarsed. Teiste maade lasteaedades võidab populaarsust meie lasteaedade digiplatvorm Eliis. Välismaal on äratanud huvi eestlaste Tutor.id, mille kaudu saab eraõpetaja oma õpilase või õpilaste grupiga tööd teha.

Missuguseid naabrite digivahendeid tasub Eestis kasutada?

Ent missuguseid meie naabermaade digitaalseid õppevahendeid saaksid ja võiksid kasutada Eesti õpetajad? Soome asjadest on maailmas väga populaarne näiteks õppeainete mänguliseks muutmise platvorm Seppo. See on olemas juba kümnes keeles. Soome enda õpetajate hulgas ja ka maailmas on populaarne matemaatika õppimise platvorm Eduten. See on olemas juba leedu keeles, kuid eesti õpetajad peavad praegu leppima veel soome- või ingliskeelse versiooniga. Eesti õpetajatel on võimalik osaleda Eduteni järjekordses teadusliku katsetamise projektis. Eduteni kodulehelgi on kirjas: „Sign up for a pilot“. Soomlastel on ka Psyon Games, mille abil õpetatakse lastele inglise keeles ja mängulises vormis immuunsüsteemi olemust. Soomlased on loonud huvitava ingliskeelse programmi Future Astronaut Program. Tegemist on loodusainete integreeritud õppimise (STEM) programmiga. Lisaks on neil Mehakit, mille abil õpetatakse andurite programmeerimist, näiteks Arduinole ülesannete andmist.

Norralastel on huvitav inglise ja hispaania keele õppimise platvorm SammTalk. Selle abil saavad noored harjutada inglise või hispaania keelt virtuaalses ruumis koos nendega, kellele inglise või hispaania keel on emakeel. Rootslastel on meie eKooli moodi platvorm Haldor.

Taanlased pakuvad ingliskeelset Labsterit, mille sisu on geneetikakursused kooliõpilastele, kuid jällegi mängulises vormis – teooriat illustreerivad videod, animatsioonid, interaktiivsed ülesanded jpm. Ekraanil on kogu aeg käepärast ka kalkulaator, et õpilane saaks vajadusel kiiresti arvutusi teha. Õpilane näeb Labsteri ekraanil tihti käsi, mis teevad katseid ja teste ning õpilane saab neid juhtida. Õpilane saab Labsteris ka küsimusi esitada ega pea ainult ise küsimustele vastama.

Lätlastel on Ameerikaski populaarne ingliskeelne muusika õppimise platvorm Solfeg.io. Seda soovitaks ka vaadata.

Olgu lisatud, et pärast Education Nationi veebinari on Facebookis käinud arutelu ka Venemaa digifirma Lecta digitaalsete õppematerjalide üle (rosuchebnik.ru). Ka Venemaa digifirmad on andnud oma õppematerjalid koolidele tasuta kasutada. Lecta pakub paljude õppeainete iseseisvalt õppimiseks trenažööre. Näiteks seitsmenda klassi füüsika kohta on koguni kolm erineva sisuga põhjalikku interaktiivsete ülesannetega trenažööri, millega õpilane saab füüsika teemasid iseseisvalt läbi töötada. Vaatasin korraks ka Lecta 5. klassi geomeetria trenažööri. Seal näidati animatsiooni abil, kuidas on kolmnurga sisenurkade summa alati 180 kraadi. Kui kolmnurk hakkas järjest madalamaks vajuma, siis muutus tipunurk üha nürimaks ja alusnurgad aina teravamaks – summa oli kogu aeg 180. Kui tipunurk ise jõudis lõpuks 180 kraadini, siis kadus kolmnurk ära – sellest sai sirgjoon.

Eelnimetatud näited meie naabermaade digimaterjalidest on ainult väike osa sellest, mida Eesti õpetaja meie praegusel raskel ajal kasutada saaks. Et naabrite materjalid on inglise keeles, ei peaks olema põhikooli kolmanda astme õpilaste puhul enam probleem, vaid pigem boonus – nad saavad geneetikat õppides inglise keelt harjutada. Ühtlasi oleks see lõimimine.

Loetelu naabermaade digitaalsetest õppevahenditest, mida saab Eestiski kasutada https://nordic-education.99math.com/.