Eesti kutsekoolid jagasid kogemusi Ukraina koolidele

Lõppes Eesti ja Ukraina koostööprojekt „Eesti kogemuse jagamine Ukraina kutsehariduse reformide toetuseks“, mida rahastas Eesti välisministeerium arengukoostöö toetusest. Mida avaliku raha eest toimunud koostööprojekti käigus tehti ning mis kasu on projektist hariduse arengule meil ja mujal, selgitavad asjaosalised.

Poolteist aastat kestnud projekt oli ülesehituselt väga sarnane Eesti varasema koostööga Ukraina ja Gruusiaga nende riikide kutsehariduse reformimiseks. Iga Eesti kutseõppeasutus sai endale Ukraina partnerkooli, keda toetada ja nõustada. Lisaks toimusid koolitused koolijuhtidele ja õpetajatele ning õppevisiidid, kus Eesti kutsekoolid külastasid Ukraina omi ja Ukraina kutsekoolid meie koole.

Varasematest sarnastest projektidest erinevalt toimusid seekord ka meistriklassid. Eesti kutseõpetajad korraldasid Ukraina õpetajatele ja õpilastele praktilisi ainealaseid töötubasid kõikvõimalikel kutsealadel, nagu kokandus, teenindus, puutöö, autodiagnostika, juuksuritöö, projektijuhtimine jne.

Eestist vedas projekti SA Innove, osalesid Tallinna teeninduskool, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus, Valga kutseõppekeskus, Tallinna Lasnamäe mehaanikakool, Tallinna ehituskool, Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

Nagu Eesti 15 aastat tagasi

Enamikul osalenud Eesti koolidest on selliste projektidega pikaajaline kogemus, kuid üllatusi jagus ka selleks korraks. Kuigi Ukraina ei asu meist kuigi kaugel, on see justkui teine maailm. Õigupoolest maailmad, sest Ukraina arengutase ja ka haridussüsteem erineb riigi piirkonniti päris palju. Mida lähemal pealinnale, seda moodsam ja nüüdisaegsem on elu, ka koolielu; mida lõuna poole, seda võrratum kohalik käsitöö; ja mida rohkem sisemaale, seda enam endise NSVL-i nägu.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Ukraina kutseharidus on praegu sama nägu, nagu oli Eesti kutseharidus umbes 15 aastat tagasi. Õppurid on innukad ja motiveeritud, kuid olud õppimiseks ja õpetamiseks, näiteks tehnika ja seadmed, väga tagasihoidlikud. Et tööandjal oleks kutseharidusest tõeliselt kasu, peab haridus tööandjaist teadmiste ja oskustega eespool olema. Ukrainas ei vasta kutseharidus tööturu vajadustele kuigivõrd ning kutseõppeasutuste ja ettevõtete koostöö on nõrk.

Eestis on kutseharidus viimase 20 aasta jooksul täielikult reformitud: optimeeritud on koolivõrk, nüüdisajastatud õppekavad ja uuendatud taristu. Kutseharidus on sõltumata õppija vanusest, haridustaustast ja erivajadusest kõigile tasuta (välja arvatud erakoolides). Õppevormid on paindlikud: kooli- ja töökohapõhine õpe, tsükli- ja e-õpe. Õppekavade koostamisel ja praktikavõimaluste loomisel tehakse koostööd ettevõtetega, et kutseharidus vastaks tööturu vajadustele. Meie kutseharidus on heal tasemel, õpilased toovad igal aastal koju medalikohti rahvusvahelistelt kutsevõistlustelt.

Ukraina teeb praegu esimesi samme, et meiega sarnaselt reformida oma kutseharidust. Otsustava tähtsusega on õigusaktide nüüdisajastamine, kuid tihti takerdub seaduste vastuvõtmine riigisisestesse erimeelsustesse. Projektide toel on siiski juba alustatud kutsesüsteemi loomise, kutsestandardite koostamise ja esimeste väljundipõhiste õppekavade katsetamisega, kus oluline osa on õpetajakoolitusel, koolijuhtide harimisel. Lisaks sellele arendatakse hariduse infosüsteemi. Prioriteet on koolivõrgu optimeerimine, taristute uuendamine, koostöö tugevdamine tööandjatega.

Tark riik õpib teiste vigadest

Kuna Eesti on juba edukalt läbi teinud kõik selle, mida Ukraina soovib kutsehariduse arendamisel tegema hakata, on nad väga huvitatud õppima meie kogemustest. Äsja lõppenud projekt oli kolmas, mille kaudu on toetatud Ukraina kutsehariduse arengut Volõõnia oblastis. Seekord osalesid lisaks Volõõniale ka naabrid Hmelnitski ja Rivne oblastist. Laienemine toimus mitte eestlaste soovil, vaid kohalike eestvedamisel. See näitab, et eestlaste kogemust tõesti hinnatakse.

Projekti lõpukonverentsil, mis toimus 21. veebruaril Lutskis, olid esindatud kõigi osalenud koolide, mõlema riigi haridusministeeriumi, Eesti Ukraina saatkonna, mõlema riigi tööandjate ja SA Innove esindajad.

Ukraina haridusministri asetäitja Petro Korzevski rääkis oma kõnes seesuguste koostööprojektide motiveerivast tähtsusest hariduse arengule. Ta nentis, et rahvusvaheliste koostööprojektide juures on oluline, et inimestel tekib võimalus näha ja kogeda maailma sellisena, nagu see päriselt on, mitte ainult Facebooki vahendusel. Korzevski rõhutas, et tark inimene õpib mitte ainult oma vigadest, vaid ka sellest, kuidas teistel on läinud. Eesti kogemuse kuulamine annab Ukrainale võimaluse jätta mõned Eestis tehtud sammud vahele ning liikuda kiiremini edasi.

Samuti rääkis Korzevski, et valitsus annab uuenduste ja koostööprojektide loomisega küll koolidele õnge oma töö parendamiseks, kuid kala tuleb igal koolil ise kinni püüda – projektides osaledes ja uuenduste elluviimise nimel pingutades.

Projektis osalenud Ukraina eksperdid kinnitasidki, et tänu koostööle Eestiga on muutunud kutseharidusega tegelevad inimesed professionaalsemaks, laienenud on nende silmaring, võõrkeeleoskus, nad on saanud juurde esinemisjulgust, koolid teevad teineteisega senisest enam koostööd, tähelepanu on hakatud pöörama strateegilisele planeerimisele.

Huvi Eesti ja Ukraina koostöö vastu on Ukrainas väga suur mitte ainult erialaspetsialistide, vaid ka avalikkuse seas. Ainuüksi projekti lõpukonverentsi kajastati kümnetes sealsetes meediaväljaannetes. Osalenud koolid on Eesti koolidele valmistanud ja saatnud mitmeid tänuvideoid.

Endast nõrgemaid aidata on inimlik ja loomulik

Arengukoostöö projektides osalemine kuulub Eesti riigi välispoliitikasse. Ka seda projekti rahastas välisministeerium arengu- ja humanitaarabi eelarvest. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas sõltuvad riigid üha enam üksteisest. Rikkamate ja arenenud riikide kõrval eksisteerib suur hulk vaesuses ja madalate inimarengu näitajatega riike. On inimlik ja loomulik, et maailma arenenum osa aitab vaesemate riikide arengutaset tõsta. Arengukoostöö vajalikkuse laiem tähendus tuleb välja tuntud ütlusest, mille järgi iga kett on just nii tugev, kui tugev on selle kõige nõrgem lüli. Mitu projektis osalenud Eesti kooli on lubanud jätkata koostööd Ukraina partnerkooliga ka pärast projekti lõppu.

Teistele oma kogemust jagades õpime sellest ka ise. Nagu mainis Eesti haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin projekti lõpukonverentsil: „Eesti-Ukraina kutseõppeasutuste koostöö andis Eesti koolidele võimaluse näha oma süsteemi tugevusi, arengukohti ning ka seni kasutamata võimalusi.“

Et seesugused koostööprojektid annavad hinnalise võrdlusmomendi, leidsid ka Eesti koolide esindajad. Sageli ei oska me enam hinnata, mida ja kui palju meil võrreldes teistega on, pigem kurdame selle üle, mis on puudu. Näiteks kui palju on meie koolides võrreldes Ukraina koolidega riist- või tarkvara, seadmeid … Ukraina koolides on seadmepark lihtne, kuid väheste võimaluste juures paistab silma õpetajate entusiasm ning õppijate motivatsioon ja tahe.

Ukrainlastelt ongi meil õppida eelkõige seda, kuidas visalt ning sihikindlat oma eesmärgi poole püüelda.

Välisministeerium Eesti-Ukraina arengukoostööst

Peamiseks Eesti ja Ukraina koostöö vormiks on olnud võimekuse tugevdamise projektid, milles keskendutakse tehnilisele koostööle, koolitustele ja nõustamistele valdkondades, kus Eestil on edasi anda reformikogemusi või jagada häid kogemusi.

Läbi aastate on projektitegevusi ellu viidud nii keskvalitsuse kui ka regionaalsel tasandil keskustes ja oblastites.

Näiteks on tihenenud koostöö hariduse valdkonnas. Eesti on toetanud Ukraina ametnike koolitusi Eesti idapartnerluse keskuses, Eesti diplomaatide koolis, tudengite õppimist stipendiumiprogrammide näol Eesti ülikoolides ning käivitatud on mitmeid kahepoolseid haridusprojekte. Laiapõhjalisem kahepoolne koostöö on käivitunud SA Innove ja Ukraina haridus- ja teadusministeeriumi ning regioonide vahel, keskendudes kutseharidusreformile.