Eesti õpilane on mõõdukas ja usub enda võimesse areneda

Eesti õpilased on tublid, PISA testide tippsooritajad, aga kuidas nad ennast tunnevad ja suhtuvad õppimisse? Info põhjal, mis saadi PISA taustaküsimustikust, võib lihtsustatult öelda, et Eesti õpilane ei ole ülearu optimistlik, kuid usub enda võimesse areneda ja hakkama saada.

Kas see hoiak aitab saavutatud edu põhjendada? PISA uuringus küsiti õpilastelt nende heaolu kohta neljas valdkonnas: eluga rahulolu, tunded, enesetõhusus ja edenemismõtteviis.

Mõõdukas rahulolu ja parimad tulemused

Eluga rahulolu kohta küsiti PISA uuringus vaid üks küsimus: „Kui rahul sa oma eluga üldises plaanis oled?“ Vastata sai skaalal 0–10. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega oli Eesti rahulolu hinnangu poolest 36. kohal 70-st. 2015. aastal olime 18. kohal. See tähendab, et õpilaste rahulolu on võrreldes varasema uuringuga langenud ning selline suundumus kehtis OECD riikides üldiselt.

Kui vaadata eluga rahulolu seost lugemistesti tulemusega, siis üldiselt kehtib seos: mida kõrgem tulemus, seda vähem eluga rahul. Tippsooritajaid, kelle eluga rahulolu on kõrgem OECD keskmisest, on üsna vähe, kuid Eesti on üks nendest. Kui vaadata eluga rahulolu hinnanguid ja testi tulemusi lähemalt, ilmneb veel üks huvitav seos: need, kes on eluga kõige rohkem rahul (9–10 palli), said testis kõige madalamad tulemused. Kõige kõrgemad tulemused olid neil, kes olid eluga mõõdukalt rahul.

Lisaks ilmneb eluga rahulolu hinnangute puhul sooline erinevus: Eestis on oma eluga rahul 75,6% poistest ja 64,1% tüdrukutest. Siin ei tea me aga seda, kuivõrd on tüdrukud tõesti vähem rahul ja milline mõju on sotsialiseerimisel, mille käigus julgustatakse tüdrukuid rohkem tundeid väljendama ja poisse tundeid pigem vaos hoidma.

Head tulemused ja mõõdukad tunded

Õpilaste tunnete osas on tulemused üsna ootuspärased, raporteeriti nii positiivsete tunnete kui aeg-ajalt negatiivsete tunnete tundmist. Teataval määral negatiivseid tundeid ongi loomulik ja isegi kasulik (nt hirm võib kaasa tuua ettevaatliku käitumise). Murelikuks teeb aga, kui noor tunneb alati negatiivseid tundeid. Neid oli Eesti õpilaste hulgas võrdlemisi vähe – alati koges hirmu 3,2%, õnnetusetunnet 7,2%, murelikkust 10,1% ja kurbust 9,1% õpilastest. Neid numbreid tahaks näha veelgi väiksemana.

Jällegi ilmneb siin sooline erinevus: 66% tüdrukutest ütles, et tunneb end mõnikord või alati kurvana, mis on lausa 29% rohkem kui poiste puhul.

Kui vaadata, kuidas lugemistesti tulemused seostuvad tunnete tundmisega, siis ka siin kehtib varem kirjeldatud mõõdukuse idee. Kõrgemaid tulemusi saavad need, kes tunnevad end mõnikord õnnelikuna, energilisena, lustlikuna, rõõmsana, õnnetuna või kurvana. Küll aga saavutasid kõrgemaid tulemusi ka õpilased, kes ütlesid end olevat alati murelikud.

Negatiivsed tunded seostusid PISA andmetel interneti kasutamisega. Need, kes kasutavad internetti vähem, tunnevad ennast paremini kui need, kes kasutavad seda väga palju. Mida rohkem aega õpilased internetis veetsid, seda tõenäolisemalt ütlesid nad, et tunnevad end kurva või õnnetuna.

Jällegi seostub internetis veedetud aeg rohkem just tüdrukute (eriti negatiivsete) tunnetega. See-eest rohkem positiivseid tundeid tunnevad õpilased, kes hindavad kõrgemalt oma kuuluvustunnet koolis, tajuvad suuremat õpilastevahelist koostööd ning rohkem vanemate toetust.

Usk oma võimetesse ja tulemused

Küsiti ka õpilaste üldise enesetõhususe kohta ehk nende usu kohta oma suutlikkusse mitmesuguste tegevustega hakkama saada, eriti kui olukord pole soodne. Samuti küsiti läbikukkumishirmu kohta, mida võib vaadata kui enesetõhususe mündi teist külge, mis tähistab kalduvust iga hinna eest vigu vältida, kuna neid peetakse häbiväärseks või enda sisemiste puudujääkide peegelduseks.

Sotsiaalkognitiivse teooria kohaselt võib õpilaste hinnang enda võimetele ning läbikukkumishirm kujundada nende tundeid, motivatsiooni ja käitumist. Kui õpilased usuvad, et nad saavad hakkama, võtavad nad ette keerukamaid ülesandeid ning pingutavad rohkem. Enesetõhusus oli Eestis üsna tihedalt lugemistesti tulemusega seotud. Õpilased, kes tunnevad, et saavad „enamasti kuidagi ikka hakkama“, said paremaid tulemusi.

Selgus, et kõige suuremat läbikukkumishirmu kogetakse paljudes Aasia riikides ning vähimat peamiselt Euroopas. Üldiselt kehtis seos: suurem läbikukkumishirm = kõrgem lugemistesti tulemus. Siin Eesti jällegi eristus: meie õpilased kogevad läbikukkumishirmu vähem, kui kogetakse OECD riikides keskmiselt, samal ajal saadi OECD keskmisest kõrgemaid tulemusi. Küll aga tunnevad tüdrukud suuremat hirmu läbikukkumise ees kui poisid.

Kui teatav läbikukkumishirm võib kaasa tuua paremaid tulemusi, on see kui kahe teraga mõõk. Enamikus osalenud riikidest ilmnes seos kõrgema läbikukkumishirmu ja madalama eluga rahulolu vahel. Eestis oli see seos üks tugevamatest ning eriti tugev tüdrukute puhul.

Eesti õpilased on edenemismõtteviisiga

Mida aga arvate järgnevast väitest: „Intelligentsus on selline omadus, mida sa ise eriti muuta ei saa“? Kas nõustuksite või pigem mitte? Ameerika haridusuurija Carol Dweck on leidnud, et inimesed, kes selle väitega nõustuvad, ei pinguta haridusülesannetes nii palju kui need, kes arvavad, et intelligentsus on omadus, mis elu jooksul areneb. Ta nimetab uskumust selle kohta, et inimese võimekus ja intelligentsus võivad aja jooksul areneda, edenemismõtteviisiks ja vastupidist uskumust kinnistunud mõtteviisiks.

Eestis oli edenemismõtteviisiga lausa 77% õpilastest, mis on 14% võrra rohkem kui OECD-s keskmiselt. Edenemismõtteviisiga õpilasi on mõnevõrra rohkem tüdrukute kui poiste seas ning pigem kõrgema kui madalama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste seas. Ei saa küll kindel olla, kas edenemismõtteviis viib akadeemilise eduni või hoopis vastupidi.

Kuidas aga edenemismõtteviisi soodustada? Õpetajad ja loomulikult ka lastevanemad saavad seda teha, aidates lastel uskuda, et pingutamine ja mitmesuguste õppimisstrateegiate kasutamine toovad edu. See ei tähenda, et õpilasi peaks liigselt kiitma või andma neile väga lihtsaid ülesandeid, vaid pigem jõukohaste ülesannete andmine, eri õppimisviiside soodustamine ning pingutuse tunnustamine on kasulikud. Rolli mängib ka õpetaja enda uskumus selle kohta, kas kõik õpilased on võimelised õppima ja edu saavutama neile sobivas õpikeskkonnas. On leitud, et edenemismõtteviisist võidavad kõik, kuid eriti kasulik on see õpilastele, kellel on muidu õppimisega raskusi või ebasoodne majandustaust. Paremaid tulemusi selgitatakse sellega, et kinnistunud mõtteviisiga inimesed väldivad keerukaid ülesandeid, et mitte näida ebakompetentsed, samal ajal kui edenemismõtteviisiga õpilased usuvad, et kui piisavalt pingutada ja proovida, on võimalik lahendada ka keerukaid ülesandeid.

Arvestades üldiseid suundumusi heaolu ja PISA tulemuste vahel, kaldub Eesti sellest trendist veidi kõrvale ja õpilased tunnevad end paremini, kui võiks statistiliselt ennustada saadud testitulemuste alusel. Küll aga paistavad silma soolised erinevused. Kas tõesti tunnevad meie tüdrukud end poistest halvemini või mis on leitud erinevuse taga? Üldiselt kehtis aga põhimõte, et kõige paremini läks nendel, kes ei hinnanud enda heaolu ja tundeid äärmuslikult, vaid mõõdukalt – pigem hästi.

On igati rõõmustav, et õpilased usuvad endasse ja oma võimesse areneda ning pingutades häid tulemusi saada. Selline suhtumine soodustab pingutamist ülesannetes ning on näha, et ka PISA testis Eesti õpilased seda tegid.

Eespool kirjutatust veelgi täpsema ülevaate saab SA Innove kodulehelt PISA 2018 raportist.