Eestlaste uurimusliku õppe menuartikkel tõlgiti ka eesti keelde

Tartu ülikooli haridusteadlaste seni mõjukaim artikkel „Uurimusliku õppe etapid: terminid ja uurimusliku õppe tsükkel“ tõlgiti ilmumise viiendaks sünnipäevaks eesti keelde ja võiks hüppeliselt tõsta ka Eesti lugejate arvu.

Ehkki uurimuslik õpe sai alguse juba aastakümnete eest, on see uuesti avastatud ja hoogustunud just viimastel aastatel, kui loodusainete õppekava on meetodi esile tõstnud. Uurimuslik õpe võimaldab õpilasel teadlase kombel uurida nähtusi, lahendada probleeme, teha katseid. Kui õpilane ise avastab, püsivad uued teadmised ka paremini meeles. Uurimusliku õppe rakendamisele nii Eestis kui välismaal on aidanud kaasa Tartu ülikooli haridusteadlaste artikkel „Uurimusliku õppe etapid: terminid ja uurimusliku õppe tsükkel“, mis ilmus 2015. aasta veebruaris haridusvaldkonna mõjukas ajakirjas Educational Research Review. Meie teadlased analüüsisid uurimuslikku õpet puudutavaid teadusartikleid, lõid selguse ja ühtsuse terminites ning raamistiku – viiest etapist koosneva mudeli.

Artikkel on olnud algusest peale Educational Research Review’s kõige enam alla laaditud ja jõudnud ligi saja riigi teadlasteni. Eelmise aasta lõpu seisuga on artiklit üle 106 000 korra alla laaditud. Tähtsate teadusandmebaaside põhjal on tegu Eesti enim viidatud artikliga haridusteadustes ja ka sotsiaalteadustes kuulub see 1% enim viidatud artiklike hulka maailmas.

Ainest arenduseks

Artikli sisu on olnud aluseks rahvusvahelistele teadusprojektidele, aga ka arendustegevusele Eestis (õppekavad ja -materjalid, riiklikud testid, õpetajakoolitus).

„Selle sisu võiks olla veelgi paremini teada laiemale hariduskogukonnale Eestis ja saada aluseks arendustegevusele eri valdkondades,“ lausus artikli üks autoreid, Tartu ülikooli professor Margus Pedaste artikli ilmumise sünnipäeva puhul korraldatud seminaril Tartu ülikooli ajaloomuuseumis 3. märtsil.

Kui seni on Eestis artiklit alla laaditud 279 korda (vrdl USA – 5645; Austraalia – 4408; Suurbritannia – 2456), siis loodetavasti kasvatab äsja valmis saanud eestikeelne tõlge meie haridusrahva huvi hüppeliselt.

„Peame ise rääkima asjadest, mida teinud oleme, ja aitama neist aru saada. Me pole võtnud piisavalt aega rääkimiseks, et õpetaja saaks enda konteksti jaoks lahti mõtestada teadlaste tehtu.“

Märtsikuu jooksul pannakse artikkel üles ka TÜ haridusteaduste instituudi veebilehele.

Kui palju kasutavad õpetajad praegu uurimuslikku õpet?

„Värskeid andmeid pole,“ vastab Margus Pedaste. „Varasema uuringu andmed näitavad, et umbes kolmandik pole kunagi kasutanud ja viiendik kasutab sageli. Üle poole võib-olla korra kuus. Kahtlemata on kasutajaid vähem, kui oleks vaja. PISA analüüsid näitavad, et umbes pool loodusainete õppest toimub uurimusliku lähenemise abil. Kasvatades seda hulka, on näha positiivset efekti tulemustele. Aga kui liiga palju õppest on uurimuslik, lähevad PISA andmeil tulemused alla.“

Seega on tähtis leida tasakaal, on vaja erinevaid meetodeid. Uurimuslik lähenemine on kõige lihtsamini rakendatav eri teemade õppimisel. Põhieesmärk on ju anda õpilastele oskused, millega saab uusi asju avastada ükskõik millises eluvaldkonnas.

Spikker tahvlinurgale

Õpetajad tihtipeale ei teadvustagi, et õpetavad uurimuslikult.

Uurimuslik oskus on üldpädevus. Haridusteadlased on uurinud üldpädevuste arendamist gümnaasiumi tasemel ja jõudnud arusaamisele, et lisaks tegemisele on vaja tehtut mõtestada. Õpetaja peab õpilastega läbi arutama, miks midagi tehakse ja kuidas saab seda uues situatsioonis kasutada.

„Leidsime õpetajatega Ülenurmest ja Väike-Maarjast sellise lähenemise, et paneme tahvli servale kirja uurimusliku õppe mudeli etapid,“ lisab Margus Pedaste. „Kui need on kogu aeg silme ees, siis hakkame neid kasutama ükskõik millise probleemi lahendamisel ja teame, et saame seda paremini teha, kui oleme viis etappi läbinud.“

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Lauri Mällo rääkis, et ei kujutanud ettegi, et kasutab uurimuslikku õpet nii palju, aga praktikandid analüüsisid tema tunde ja tulemus üllatas õpetajat ennastki.

„Uurimine on õpetajale keeruline, ajakulukas ning nõuab õpilaselt pingutust, on väsitav ja stressirohke ega anna sageli akadeemilist teadmist,“ sõnas Mällo. „Hoolimata kõigest on see vahend, õpetamaks oskusi, mida on ilmselt rohkem vaja kui faktiteadmisi. Uurimuslik õpe on koostöine, loominguline, analüüsiv, seostav, mõtlema sundiv.“

Uurimuslikku lähenemist saab kasutada tavatunnis, kus faktide pähe õppimise asemel on vaja seoseid luua, samuti valikainetes, välipraktikumides. Väga väärtuslik õppevorm on see õpilasteaduses uurimistööde tegemisel.

„Õpilaste tagasisidest on välja tulnud, et enamasti neile meeldib uurimuslik õpe, kuid kõigile ei meeldi ega hakkagi kunagi meeldima,“ võttis Mällo teema humoorikalt kokku.

Tartu erakooli nõukogu esimehe, Eesti koolijuhtide ühenduse esimehe Urmo Uibolehe sõnul võib uurimuslik lähenemine abiks olla ka kooliarenduses, kuigi seni on asjad kulgenud ka ilma mudelita. Sõnastatakse probleem, avatakse selle olemus, kogutakse andmeid, arutletakse, tehakse kokkuvõtteid. Tartu erakoolis ongi mitmed probleemid sel moel lahenduse saanud ja sündinud hulk kooliuuendusi, nagu näiteks kogupäevakool, koolipäeva hilisem algus.

„Õppida peab olema huvitav,“ sõnab Uiboleht ja sõnastab järgmise probleemi, mille lahendamisele kutsub ka ülikooli kaasa aitama – peame hakkama õpetajaid teistmoodi õpetama ja vaja oleks loovusõpetajaid.

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas teil uurimuslik õpe edeneb?

Jaan Reinson, Tartu Descartes’i kooli direktor:

Olime esimesi koole, kus uurimistöö gümnaasiumis kohustuslikuna sisse viidi. Õpetajail on juhendamiskogemus ja kindlasti kasutavad nad seda ka oma töös. Küllap ei pruugi paljud teadvustadagi, et nad seda teevad, sest ei mõtle oma igapäevase tegevuse puhul, kas see läheb mingi teooria alla. Kui praktikant tuleb tundi ja analüüsib, siis saad ise ka teada.

Hoidku jumal selle eest, et hakkaks selle kasutamist jälgima ja kõik peaks ühtemoodi tegema. Mitmekesisuses peitub võlu. Mis sobib ühele suurepäraselt, ei pruugi teisele sobida. Igaühel on oma meetod, millega ta tulemusi saavutab.

Küllike Kütimets, Tartu Descartes’i kooli õpetaja:

Valin meetodid selle järgi, mis mulle sobivad. Kui öeldakse, et pead tegema, tekib vastumeelsus. Uurimuslik õpe väikeste puhul esimeses kooliastmes on näiteks praktilised tööd. Räpina aianduskool kutsub igal aastal kasvatama erinevaid taimi, tänavu panime herned maha. Küsimuste najal analüüsime, õpetaja peab oskama küsida. Minule on see pakkunud huvi, kuigi võtab energiat. Muidugi peavad olema vahendid ja ruum.

Probleem on see, et õppematerjal peaks toetama uurimuslikku õpet, aga praegu see väiksemate klasside puhul nii pole.

Küllike Pedaste, Tartu Kivilinna kooli õppejuht:

Praktikal olevad tudengid toovad välja, et õpetajad kasutavad neid meetodeid. Meie õpetajad on koolitustel käinud ja tean, et nad kasutavad. Igaüks valib oma tööriistad ise, aga näha on, et see meetod töötab hästi. Tagasiside lehel on meil ka küsimus, kas õpetaja kasutab uurimuslikku õpet.

Meie kool liigub tagasi üldõpetuse suunas. Seal on üks komponent uurimuslik õpe. Materjale selleks olemas on. Õpikogukondades meie õpetajad loevad teaduslikke artikleid, vahendavad loetut.

Tiia Lepik, Miina Härma gümnaasiumi arendusjuht:

Tänu IB-süsteemile on meil uurimusliku õppe metoodika. Arvan, et enamik loodusteaduste õpetajaid õpetab uurimuslikult. Loodusainete tasemetööd on selliselt üles ehitatud, seega on õpetajad sunnitud seda tegema.

Tagasiside lehel on küsimus uurimusliku õppe kasutamise kohta. Takistuseks on vaid õppekava, mis on gümnaasiumis väga mahukas.

Pedagogicumi YouTube videokanalil on nüüd järelvaadatavad kõik kuus videot uurimusliku õppe seminarist

• Margus Pedaste: https://youtu.be/uGv2ZKfklIk. Vaata ka ettekande slaide.
• Miia Rannikmäe: https://youtu.be/ovyhA3ytzHY
• Kristi Vinter-Nemvalts: https://youtu.be/mUx88Q32LRc
• Urmo Uiboleht: https://youtu.be/YxaYmq2nB5M
• Elle Reisenbuk: https://youtu.be/h1lkmEHZ-GQ
• Lauri Mällo: https://youtu.be/Yc1x1a0QYoI