Hoiame ja arendame eesti oskuskeelt
TalTechi Virumaa kolledžis 27. veebruaril esmakordselt toimunud terminoloogiakonverentsil arutlesid oma ala spetsialistid eesti terminivara ja oskuskeele üle.
Aasta 2019 oli eesti keele aasta. Iga kuu pühendati ühele sündmusele, et väärtustada eesti keelt. Mai oli küll terminoloogia ja oskuskeele kuu, kuid keelt ei saa arendada vaid ühe kuu vältel, see on pidevas muutumises. Uusi üld- ja oskuskeele sõnu tuleb inglise keelest, kuid termini õige tõlge ei olene vaid tõlkija võõrkeeleoskusest. Päev enne konverentsi ilmus TTÜ ajakirjas Mente et Manu elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi emeriitprofessori Endel Ristheina arvamuslugu tehnika ja tehnoloogia teemal. Ristheina sõnul on eesti keel tehnikaterminite poolest inglise keelest tunduvalt rikkam, kuid seda rikkust tuleb osata õigesti kasutada. Järelikult tuleb õige termini kasutuselevõtmisel teha tihedat koostööd oma valdkonna ekspertidega. Eestis on selleks loodud mitmeid terminikomisjone.
Konverentsi avanud Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht rõhutaski, et eesti keele ja oskuskeele hoidmisest peab rääkima ja ülikoolid töötavad teaduskeele arendamise nimel.
Eesti Keele Instituudi sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex arendaja Arvi Tavast andis põhjaliku ülevaate Ekilexi erinevustest varasematest terminibaasisüsteemidest. Tavakasutaja, otsides terminibaasist sõna, soovib, et kõik sõnastikud oleksid nähtavad ja teda huvitab, kuidas sõna käändub ning mida see tähendab. Ekilexi eesmärk oli ühendada sõnastikud, et hoida kasutajate aega kokku – enam ei pea ühe sõna vastet otsima erinevatest sõnastikest. Ühendatud on kuus sõnastikku, kuid terminibaase ühendatud ei ole.
Reet Hendrikson, kaitseväe akadeemia sõjandusterminoloogia töörühma juht, on tegelenud 15 aastat terminoloogiaga. Kuna neil on oma foorum, võib ta julgelt väita, et inimesed on terminitööst väga huvitatud. Hendriksoni sõnul tuleb terminitööd teha südamega ja kuigi see on tasustamata, on tegu kiiduväärt tööga, mis nõuab keele- ja erialaspetsialisti koostööd. Erialakeele kasutajaga peab olema pidev kontakt.
„Terminitöös tuleb näha kaugemale kirjakeelt normivast sõnastikust,“ rõhutas Hendrikson.
Merekeele nõukoja tegemistest ja töömeetoditest andis ülevaate nõukoja esimees ja 60 aastat merd sõitnud kaugsõidukapten Peedu Kass. Esimene mereterminoloogiakomisjoni koosolek, mille eesmärk oli kaitsta, korrastada ja arendada eesti merekeelt, toimus 47 aastat tagasi Tallinnas. Koos käiakse praeguseni. 1996. aastal ilmunud „Mereleksikon“ on veebis loetav Mereviki, mis sisaldab 1587 sisulehekülge. Nõukoja eesti keele osakonnas on tõlkijaid kahes tõlkerühmas kokku 55, lisaks on veel neli veebitõlkijat. Nende põhimõte on „Lähtu mõistest, tee see endale selgeks ja alles siis ütle emakeeles, mis see on“ ning deviis „Mida lühem, seda parem“. Nõukoja poolt on üle vaadatud ka 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu mereterminid.
Sõnade otsingul pöörduvad kasutajad tihti sõnastike poole, et leida definitsioone, sõnakasutusnäiteid või sõnaseletusi. Üliõpilased kasutavad infootsinguil sageli Vikipeediat, mida õppejõud taunivad, sest soovivad, et ülikoolitööde tegemisel kasutataks entsüklopeediaid ja raamatuid. Arvi Tavasti sõnul on Vikipeedia entsüklopeediad välja söönud.
Siinkirjutaja jagas kogemust selle kohta, kuidas teadlikult suunata üliõpilasi teaduskeeles kirjutama nii, et lõimida omandatav eriala eesti keeles õpetatava õppeainega, mille õpiväljundiks on teadusliku teksti loomine. Julgustades üliõpilasi arendama akadeemilist kirjutamisoskust ning tõstes nende kirjutamismotivatsiooni, avaldasid informaatika eriala kolmanda kursuse üliõpilased paaristööna Vikipeedias artikli Laravel veebiraamistiku kohta. Kindlasti ei tohiks ükski lõputöö olla kirjutatud vaid Vikipeedia artiklite põhjal, kuid fakt, et üliõpilastel on võimalus sinna artikleid lisada või olemasolevaid kirjutisi redigeerida, annab suurepärase teaduskeeles kirjutamise kogemuse ning võimaluse kriitiliselt mõelda.
Tallinna tervishoiu kõrgkooli elukestva õppe keskuse külalisõppejõud-lektor Kate-Riin Kont andis ülevaate raamatukogusõnastikust ning selle täiendamise ja kasutamise põhimõttest. Tasuta juurdepääsuga raamatukogusõnastik avaldati veebis 2001. aastal, mis tähendas, et terminoloogide vaeva ja aega nõudva töö tulemused jõudsid kasutajale lähemale. Käesoleval aastal on sõnastikus tehtud 846 päringut. Enimotsitud termin on infoteadus ja kõige vähemotsitud infovajadus.