Jõhvis selgusid parimad keevitajad

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse (KHK) Jõhvi õppekohas toimusid möödunud nädalal rahvusvahelised kutseõppurite keevitusvõistlused „Viru Welder“. Võitjaiks kuulutati Eesti koolide esindajad.

Ida-Virumaa KHK ehitus- ja puidueriala juht, varem tehnikaosakonda juhtinud ja keevitajate võistlusi pikka aega korraldanud Ander Sile rääkis, et alguses, 13 aasta eest, alustati piirkondliku võistlusega, kus oma teadmisi ja oskusi panid proovile vaid Ida-Virumaa kutsekoolide tulevased keevitajad. Hiljem lisandus Rakvere ametikool, seejärel laienes võistlus üle Eesti kutsekoolide õppuritele. Aastal 2013 nimetati ettevõtmine Eesti parima keevitaja võistluseks.

Kui sama võistlust hakati „Noore meistri“ raames korraldama Tallinnas, võtsid idavirulased oma ettevõtmisele uue nime ning tegid sellest rahvusvahelise sündmuse. Viimased viis aastat on Jõhvi saabunud võistlejad Lätist, Leedust ja Venemaalt, kahel korral on osalenud Rootsi, korra Soome. Kooli projektijuhi Olga Sjukkalova sõnul tõstab rahvusvahelistumine ettevõtmise tähtsust. „Viru Welder“ on tema sõnutsi kujunenud Ida-Virumaa KHK tunnusmärgiks – võistlejad näitavad oma oskusi rahvusvahelisi standardeid järgides ning tehtut hindab metallitöö valdkonna tippspetsialistidest žürii.

20 noormeest viiest riigist

Tänavu olid Jõhvis esmakordselt võistlustules Ukraina noored, kes võtsid mõõtu Venemaa, Läti ja Leedu ning Eesti keevitajatega. Eestist osales kuus kooli: Tallinna Lasnamäe mehaanikakool, Pärnumaa KHK, Viljandi kutseõppekeskus, Rakvere ametikool, Tartu KHK ja korraldaja, Ida-Virumaa KHK. Iga kool sai välja panna ühe kahemehelise võistkonna.

Seekord olid võistlusalad MIG/MAG- ja MMA- ning uudsena TIG-kategooria keevitus. Kummaski kategoorias auhinnati kolme parimat keevitajat, eriauhinna sai parim võistkond. 20 noormehe kasutada olid nüüdisaegsed keevitussimulaatorid ja -aparaadid ning töövahendid. Võisteldi nii teoorias kui ka praktilistes tööoskustes ning žürii hindas töö kvaliteedi ja aja kasutuse kõrval ka tööohutuse nõuete tundmist ja täitmist. Kahe kategooria keevituste tegemiseks anti aega 60 minutit. Lõpetamise järel tuli ka töökoht korda seada.

Rakvere ametikooli võistleja Randar Telvik, kes tänavu kooli lõpetab, rääkis, et võistles samas ka eelmisel aastal. Jõhvi konkureerima pääses ta koolikonkursi kaudu ning ilmselt tänu oma kogemustele sai oma töö valmis enne ettenähtud aega. Rander Telvik võitis oma kategoorias 3. koha.

Nagu rahvusvahelised võistlused

Ida-Virumaa keevitajate võistlused on sarnased kodumaise „Noore meistri“ ja rahvusvaheliste EuroSkillsi ning WorldSkillsi võistlustega. Rahvusvaheliste võistluste materjalide põhjal on koostatud ka „Viru Welderi“ ülesanded. Ander Sile rääkis, et kuigi korraldamisel jääb neil võimekus alla Euro- ja WorldSkillsile ning aega on vähem – vaid üks päev –, üritavad nad teha kõike võimalikult sarnaselt rahvusvahelise korraldusega. Kui varem mõõdeti Jõhvis oskusi ainult poolautomaat- ja käsitsikeevituses, siis nüüd on lisatud ka TIG-keevitus, et konkurssi laiendada ja muuta see huvitavamaks.

Ander Sile sõnul on Jõhvis olnud osalejate tase väga kõrge, korra on tõusnud pjedestaalile ka rootslased, kuid alati on võitjaks tulnud Eesti koolid, nende seas ka korraldajad. „Meie eesmärk ei ole, et meie kool võidaks, vaid teha väga hea võistlus,“ rõhutas Sile. Kohtunikeks on ikka kutsutud ka teiste kutsekoolide juhtivõpetajaid ja erialade juhte.

Kooli arendus- ja PR-juht Karen Sukiasyan rääkis, et „Viru Welderi“ aeg on valitud selliselt, et see toimuks üle-eestiliste „Noore meistri“ võistluste eel. Nii saavad õpilased võistluskogemuse ja harjutada enne suuremat konkurentsi. „Viru Welder“ eristub Sile sõnul teistest võistlustest selle poolest, et osalejail on võimalus päev varem kohale tulla, masinatega tööd teha, et oskuste erisusi siluda ning et võistlustingimused oleksid kõigile võimalikult ühtemoodi arusaadavad. Näiteks Ukrainaga võrreldes on Eestis standardid teistsugused ning neid on vaja enne võistlust tutvustada.

„Viru Welderi“ korraldajatel on pikaajalised sidemed sponsorite ja koostööpartneritega – need on metallitööettevõtted. Sponsorite nimekirjas on erialaettevõtted ja kauplused, Eesti masinatööstuse liit ja ka spaad ja hotellid. Auhindu panid välja otse või kaudselt metallitööga seotud firmad ning kohalikud ettevõtted. Auhinnaks olid metallitöötlemise seadmed, maskid, keevitusaparaadid, elektritööriistad jm, hotellidelt kinkekaardid.

Lepingud idanaabritega

Jõhvis sõlmiti võistlustega samal ajal kaks lepingut välispartneritega. Peterburi autoteede kolledži direktori Mihhail Poljakoviga pikendati juba viis aastat kestnud koostöölepingut. „Tulin vaatama ja tutvuma,“ ütles esmakordselt võistlusi vaatama sõitnud Peterburi punase puu kolledži direktor Zviadi Džgamadze, kellega Ida-Virumaa KHK sõlmis puidu eriala lepingu. Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets ütles, et koostöö puidu erialal algab seoses puidutööpingi projektiga.

Mihhail Poljakov on oma kolledži õpilastega käinud Jõhvis võistlemas alates 2016. aastast. „Muljed on imelised,“ lausus Poljakov. „Organiseeritud on kõrgel tasemel. Väga hästi on arvestatud ülesanneteks kuluvat aega, meie poistele meeldib siin võistelda.“

Poljakov rääkis, et tema juhitav kolledž osaleb piirkondlikel kutseoskuste konkurssidel, kust parimad pääsevad Venemaa tšempionaadile ja sealt rahvusvahelistele konkurssidele. Möödunud aastal osaleti Kaasanis WorldSkillsil. Aastal 2022 toimub EuroSkills Peterburis. Autoteede kolledž osaleb rahvusvahelistel konkurssidel juba viis aastat ja seda edukalt. Direktor rääkis, et keevitaja eriala polnud neil veel mõnda aega kuigi populaarne, kuid nüüd on taas vastuvõtukonkursil kolm soovijat kohale. Autoteede kolledžis õpib 1150 õpilast. Koolis õpitakse autoremondi, autode ja mitmesuguste tee-ehitusmasinatega seotud erialasid ning medaleid on toodud mitmelt ülevenemaaliselt konkursilt.

Hannes Mets nimetas meie kutsekoolide paremat olukorda idanaabri omadega võrreldes, kuna oleme saanud kasutada Euroopa raha infrastruktuuri ja taristu kordategemiseks. Külalisi huvitab Metsa sõnutsi meie õpilaste tase, et selle järgi seada sisse Euroopa standardid.

Samal ajal kui noored keevitajad olid võistlustules, korraldas firma Stokkeri esindaja õpilaste juhendajatele koolituse. Võistlustega ühel ajal arutlesid Eesti kutsekoolide esindajad koosolekul kutseeksamite teemal.

Võistlustel kogusid enim auhindu korraldajad. Võiduga sõitsid koju ka Rakvere, Viljandi, Tartu ja Tallinna noored parimad keevitajad.

„Viru Welder 2020“ tulemused

Parim MIG/MAG-, MMA-keevitaja

• I koht – Vladislav Vorontsov, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.
• II koht – Maksim Tarassov, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.
• III koht – Randar Telvik, Rakvere ametikool.

Parim TIG-keevitaja 

• I koht – Mihhail Vinogradov, Tallinna Lasnamäe mehaanikakool.
• II koht – Henry Rebane, Viljandi kutseõppekeskus.
• III koht – Aleksandr Kureyko, Tartu kutsehariduskeskus.

Parimaks meeskonnaks tunnistati Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.

„Viru Welder“ näitab Eesti kutseõppe konkurentsivõimet

Triin Ploompuu, Eesti masinatööstuse liit:

Ida-Virumaa kutsehariduskeskus on juba 13 aastat korraldanud rahvusvahelist keevitusvõistlust „Viru Welder“, mis toob kokku keevitusmaailma noored talendid ja nende juhendajad lähiriikidest. Võistlus on kujunenud iseenesestmõistetavaks kohtumispaigaks lähiriikide parimate jaoks.

Maailm on täis mitmesuguseid metalle, metallist detaile ja seadmeid ning nende koostamiseks on vaja inimesi, kes suudavad metalliga toime tulla. Töötlevas tööstuses on masina- ja metallivaldkond kõige suurema osakaaluga. Eesti 7000 tööstusettevõttest on 2200 seotud masina- ja metallitööstusega.

Keevitamine on hinnaline oskus ja head keevitajad on oskustööjõud, keda otsitakse tikutulega kõikjalt. Seda enam on oluline motiveerida ja anda võistluskogemus noortele, keda innustada veelgi arendama oma võimeid. „Viru Welderi“ erilisus seisneb selles, et tegemist on rahvusvahelise konkursiga ja me saame tagasisidet Eesti kutseõppe taseme kohta. Seni on eestlased olnud väga edukad. Näiteks 2019. a võitis võistluse individuaalarvestuses Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli õpilane Pavel Lebedev, kes sel aastal läheb esindama Eestit Austrias toimuvale EuroSkillsi konkursile. „Viru Welder“ annab võistluskogemuse edaspidiseks. Ka on huvitav näha, et mõni võistleja on juba järgmisel aastal kaasas juhendajana. Seetõttu aitab võistlus ka kutsekoolide õpetajate põuda leevendada.

Tegemist on väga väärtusliku koostöö edendamise ja võrgustiku loomise sündmusega. Igal aastal olen leidnud uusi kontakte lähiriikide kutseõppest, kes kutsuvad külla ja otsivad partnereid projektidesse. Ka tullakse vaatama, kuidas eestlased seda võistlust korraldavad, et saada oskusteavet oma riigis toimuvate kutsemeistrivõistluste korraldamiseks. Äärmiselt tubli ettevõtmine, et see võistlus toimub just Eestis – oleme rahvusvaheliselt keevitusvaldkonnas pildil.

Harilikult on võistlustel kohal väga hõivatud kutsekooliõpetajad ja ettevõtjad, aga oleme alati saanud mahti arutada parasjagu aktuaalseid väljakutseid ja oleme lahendanud nii mõnegi olulise küsimuse või infosulu.

Ida-Virumaa KHK-lt tasub teistel kutsekoolidel snitti võtta ja mõelda, milline on see sündmus aastas, kuhu kõiki oma koostööpartnereid kokku kutsuda ja midagi koos teha. Võistluse „Viru Welder“ formaat on sisse töötatud ja annab positiivse väljundi nii avalikkusele kui ka kõikidele valdkonna aktiivsetele osapooltele. Selline sündmus motiveerib nii noori, juhendajaid kui ka ettevõtjaid. Head Hannes Mets, Karén Sukiasyan, Ander Sile, Jelena Kruglova, Jelena Vilipp, Sergei Jegorovtsev, jõudu, jaksu ja „Viru Welderi“ kasvatamist veelgi suuremaks! Kohtumiseni juba aastal 2021!

Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ on erialaliit, mille eesmärk on masina- ja metallitööstuse edendamine ja millesse panustab 115 liikmesorganisatsiooni. Samuti ollakse kutse andja masina- ja metallivaldkonna erialadel.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Jõhvis selgusid parimad keevitajad”

1. Tõnis Keldsar ütleb:

   26. märts 2020, 06:43

   Minu alluvuses on töötanud keevitajatest tipud. 100 valgustusele. Muidugi teenistus oli neil 4 kuni 5 korda suurem. Kõik keevitajad olid passiga ja rahvuselt venelased. Paljud eestlased nurisesid, et nemad ei pääse ametisse. Tahtsid ameti selgeks saada ja muidugi teenida suurt raha. Saatsin paljud eestlastest keevitajad õppekombinaati keevitajaks õppima. Neist ükski ei olnud lõpuks suutelised proovitöid ära tegema. Põrusid. Siin näen, et ka kirjutatud, et kolmanda koha teist aastat eesti noor. Tegelikult valgustusele kolmanda koha keevitajal ei ole võimalik trassile saad. Teine koht on ka küsitav. Objektil tööliste töötasu oleneb 100% keevitajast. Head keevitajat kantakse kätel. Kolmanda koha keevitaja aetaks kaikaga minema.
   Miks see nii on, et eestlastest ei saa tippu keevitamisel.
   Siin ära toodud, et teist aastat kolmanda koha saanud eesti noormees.
   Kaks aastat tuult tallanud ja edasiminekut ei ole. Sellest noorest ei saa tippu kunagi. Karu ka õpib selle ajaga kahel jalal kõndima ja trummi taguma. Temal edasiminekut ei ole ja ei tule. Lootusetu.