Jõõpres on lõimitud õppeained ja kool kogukonnaga

27. märts 2020 Annika Poldre toimetaja - Jõõpres on lõimitud õppeained ja kool kogukonnaga kommenteerimine on välja lülitatud
9. klassi käsitöötunnis valmivad kotid, mida alustati kunstitunnis. Fotod: Annika Poldre

Jõõpre koolis on lõimitud mitte ainult mitmed õppeained, vaid ka kooliga sama katuse all asuv lasteaed ja kogukondki. Käsitöö- ja tehnoloogiatundides valmistatakse vajalikke asju nii kooli kui lasteaia jaoks. Tihti kaasatakse vanemaidki.

Jõõpre põhikoolist, mis veidi enam kui saja lapsega oli varem suur maakool, sai haridusreformi tulemusel väike linnakool. Koos juurde kuuluva lasteaiaga on see kogukonna keskusena säilitanud maakooli näo.

Kogukond, eelkõige lastevanemad, on kooli ja lasteaiaga paljude tegevuste kaudu seotud ning head sidemed on koolil ka piirkonna ettevõtetega, mis on kaasatud nii karjääri- kui ka poiste ja tüdrukute tööõpetusse.

Reedeti on tunniplaanis 2. klassil tööõpetus, 8. ja 9. klassil tüdrukute käsitöö ja kodundus ning poistel samal ajal tehnoloogia. Reedel, 13-ndal, mis kujunes ajutiselt viimaseks koolipäevaks, toimus hommikul kõigepealt õpetajate koosolek ja seejärel ülekooliline infotund. Tänati emakeelenädala viktoriinist osavõtjaid ja esinejaid ning seejärel andis direktor Mati Sutt teada, kuidas õppetöö edasi hakkab toimuma ja mida koolist koju kaasa tuleb viia, et õpe saaks jätkuda, kui kool suletud. Seepeale kulges koolipäev tavalises rütmis.

Silma hakkab omatehtu

Käsitöö- ja tehnoloogiaõppe tulemusi on Jõõpre koolimajas näha igal sammul. Koridoride seinu kaunistavad raamitud pildid. Raamid on poiste tehnoloogiatunnis valmistatud, õpilaste loodud piltidel on kujutatud öökull – kooli sümbol. Mälestuseks koolile maalivad iga lennu õpilased kevadel pildi öökullist. Kakkusid on koolimajas rohkemgi, klassiruumides ja koridorides, loodud eri materjalidest mitmesuguses tehnikas. Näitused koridorides vahetuvad pea igal nädalal.

Teel käsitöötundi põikame 5. klassi ruumi, mis on emakeeleõpetaja Helle Kirsi näitlejate klass. Siin on lavadekoratsioone, valmistatud poiste tööõpetuse tundides majandusjuhataja ja direktori abiga. Seinal diplomid ja tunnustused, sh üleriigilise esikoha diplom. Koolis on mitu näitemängutruppi, kelle jaoks on suuremaid dekoratsioone aidanud teha ka lastevanemad.

Riiulil asetsev silt „Jõõpre bussipeatuse uuendamine“ on projekti „Ettevõtlik kool“ tunnustus õpilaste tööle, mille käigus nad disainisid, parandasid ja värvisid bussipeatuse. Tunnustusega saadud raha eest sõidavad projektis osalenud lapsed Rootsi ekskursioonile siis, kui reisipiirangud tühistatakse.

Õpitakse vajalikke oskusi

Kui 2. klassi käsitöötunnis on laudadel naharibad ja käärid ning tehakse nahast kaelakeed, siis 9. klassi tütarlastel sumisevad õmblusmasinad. Käsitööõpetaja Ivi Suti juhendamisel lõpetab mõni pusa, mida on endale õmmelnud.

Kunstiõpetuses oli 9. klassil teemaks linoollõige, kus üks töö tuli teha kangale. Käsitöötunnis õmmeldakse kangale trükitud pildiga riidetükkidest kotid endale ja kinkimiseks kooli külalistele. „Lihtsa lõikega kott on ühe tunni töö, mis saab täna valmis,“ ütleb käsitööõpetaja.

Tüdrukutel on tunniplaanis 16, poistel 8 tundi kokandust. Igal aastal novembris vahetatakse: poisid kööki, tüdrukud puutööklassi. Koolis tegutseb nii kokandus- kui ka poiste käsitööring. Kokandusring avas sõbrapäeval koolimajas kohviku, kus pakuti omatehtud küpsetisi. Poiste käsitööringis tehakse asju kodude või kooli jaoks. „Me ei tee asju, millest ei oska arvata, milleks neid vaja on,“ ütleb Mati Sutt.

Puutööd teevad kõik

Tehnoloogiaklassis on valmis ja pooleli töid. Silma hakkab kena kapp, mis veel usteta. „Maalaps peab oskama ust kapi ette panna ja hingesid külge kinnitada,“ sõnab direktor Sutt, kes on Jõõpre koolis oma õpetajatee algusest peale, ligi 38 aastat, olnud poiste käsitöö õpetaja ning alles mõne aja eest need tunnid ära andnud. Soomlased, kes kooli külastanud, on imestanud, kas tõesti õpilased teevad selliseid kappe, mille peale direktor on kutsunud neid tundi vaatama. „Meile on kutsekoolis öeldud, et neil on hea meel meie lapsi vastu võtta, sest meie õpilastel on elementaarsed tööoskused olemas,“ ütleb Sutt. Ta on veendunud, et maalaps, olgu poiss või tüdruk, peab oskama oma kätega vajalikke asju teha. Jõõpre koolis teevad puutööd kõik õpilased. 5.–9. klassini tegutsevad siin kuu aega tüdrukud ja mõnele on hakanud puutöö nii meeldima, et ta on jäänudki vabal ajal töökojas tegutsema.

Kooli lõpetanud poiss või tüdruk oskab ka plaatida. Seda tööd õpitakse etapiti algusest lõpuni, alates plaaditüki lõikamisest kuni vuukimiseni. Nii on valmistanud lapsed oma koju kuumaalaused. „Nad teevad usinamalt, kui teavad, et seda asja saab kodus kasutada,“ ütleb direktor. Ta näitab laste tehtud pähklitange ja 7. klassi õpilaste meisterdatud munahoidjaid. Kooli on tunnustatud ettevõtliku kooli tiitliga nimelt selle eest, et siin tehakse praktiliselt kasutatavaid esemeid.

Poiste tehnoloogiaõpetaja Tõnis Türk juhindub põhimõttest, et tema tunnis tuleb teha midagi vajalikku ja mõndagi asja saab kergesti taastada ning töökorda seada. „Kui vähegi võimalik ja ideid on, siis me parandame,“ ütleb ta. Endise koolidirektorina, Sindi erikutsekooli ja mitme tavakooli tööõpetuse õpetaja kogemusega Türk ütleb, et koolide töökodades on väga erinevad nii materjalid kui ka ruumid. Jõõpre tingimusi hindab ta väga normaalseks.

„Meil on vajalikud tööriistad, et elementaarsed tööd selgeks saada,“ ütleb Türk. Tööde tegemisel leitakse seoseid teiste õppeainetega, näiteks tugevusõpetust seostatakse metalli ja puiduga. Puutöökojas tehakse ka projektitöid, nagu lindude pesakastid, mida on 6.–7. klass teinud pea poolsada. Neid meisterdades õpiti haamrit käes hoidma, mõõtma, auku puurima, kokku panema nii, et naelaotsad sisse ei jääks ja pesakast koos seisaks. „Sellist tööd saab teha mitut moodi, raskusastet varieerides,“ ütleb Türk. Kui 6. klassile anti tükid kätte, siis 7. klass pidi need ise välja lõikama.

Õhtul tuled akendes

Puutöökoda, kus päeval toimuvad tunnid, kasutavad õhtuti lastevanemad ja õpetajad, kes endale meisterdavad. Traditsiooniks on kujunenud kooli organiseerimisel lastevanematele aastas ühe pilli valmistamise kursus. Spetsialisti juhendamisel on kord valminud kannel, teisel aastal šamaanitrumm, mille tegemist käis õpetamas šamaan Lapimaalt. Tänavu tehakse lõõtspilli, juhendab oma kooli lapsevanem. „Kui saame lõõtsad valmis, siis teeme väikse kontserdi, mängime omatehtud pillidel,“ ütleb Sutt, kel samuti pill pooleli.

Tegevus ka suvel

Jõõpres on katkematult tegutsenud suvine õpilasmalev EÕM-i kunagise Pärnu piirkonnajuhi Mati Suti juhendamisel. Lapsed teenivad tööga taskuraha, töötades nii kooli juures kui ka kaugemal. Näiteks on nad kokkuleppel omavalitsusega meisterdanud küla tee äärde pinke.

Igal aastal tehakse suvel midagi kasulikku ja vajalikku kord kooli, siis lasteaia jaoks. Nii sai õpilaste kätega valmis turnimislinnak, mille juures oli abiks ka lapsevanem. Lasteaiale on teinud malevlased hulga õueatraktsioone. Mõni suurem, nagu suvemajad, on valminud lastevanemate abiga. „Maakool peab olema ja saabki olla ainult kogukonnakool, kõik ühe asja eest väljas,“ ütleb direktor Mati Sutt.


Digiõpe käsitöö- ja tehnoloogiaõpetuses

Kui vajalik on digiõpe käsitöö- ja tehnoloogiaõpetuses, kus eesmärk on anda praktilisi oskusi?

Tõnis Türk: Teooriana on digiõpe väga hea. Aga kui tahame, et lapsed oskaksid kätega midagi teha, siis seda arvutiga ei õpeta. Siis tuleb tööriist kätte anda ja näidata, kuidas seda hoida.

Mati Sutt: Üks ei välista teist. Vajalikud on mõlemad, kuid proportsioonid peaksid jääma paika. Elus läheb vaja nii käega õpitut kui ka seda, mida arvutist teada saad. Tööpingid on juba praegu arvutipõhised ja seetõttu on vaja tunda arvutit. Aga masinaid, millega töötatakse, tuleb ka seadistada, remontida, see on käeline töö ning seda peab oskama.

TT: Joonestamisel peab põhiasjad ikka paberil selgeks tegema.

MS: Meil on 8. ja 9. klassi õppekavas ka joonestamine. Õpilased peavad joonise tegema ja siis treima selle järgi. Selleks peab oskama kolmvaadet joonestada.

Kuidas tehakse puutööd kaugõppe teel?

Foto: Mati Sutt

MS: Kahjuks tunde töökojas läbi viia ei saa. Vähemalt lähinädalatel. Sõna „kahju“ on tulnud poistelt, kellega suhtleme kooli FB, e-kooli ja meilide teel.

Kaugõppes tegemise kohta toon näite. Teen ainukese mulle kui direktorile lubatud tegevusena Audru huvialakeskuse kaudu oma kooli poistega nn poiste puutöö ringi ja järgmise tööna pidime valmistama lindude pesakaste. Need pidid tulema tavalised neljakandilised, kuid nüüd tegin töökojas näidise ja saatsin poistele sütitava pildi. Lisasin, et idee laenasin internetist, teie ülesanne on teha kodus mingi põneva väljanägemisega linnu pesakasti joonis kas peast, vanemate abiga või mingi eeskuju järgi. Otsite, millistele lindudele milliste mõõtudega  kast sobib, ja kannate mõõdud joonisele. Kui millalgi kooli tuleme, siis peate suutma oma joonise järgi valmis ehitada.

Veel palusin neil lugeda RMK lehelt, kuhu, kuidas ja mis suunda pesakast pannakse. RMK esindajaga oli varem kokkulepe, et koos läheme koolilähedasse metsa ja paneme pesakastid üles.

Kuna tehtud tööst jagasin poistele pildi, tuli mitmelt emalt tagasiside, et avagu ma kooli pesakastiäri – nad kohe telliksid!