KEELEKASTE ⟩ Ylevad aated, avangardism, anarhia

27. märts 2020 Priit Põhjala - Kommenteeri artiklit
Priit Põhjala.

Eesti tähestiku viimase tähe y-iga seoses meenuvad mulle esiteks kooliaeg ja Lauri Leesi õpetussõnad, et prantsuse y hääldub i, mitte ü-na – sellele osutab ka tähe prantsuskeelne nimi i grec, mis tähendab „kreeka i-d“. Eesti keeleski nimetatakse y-tähte prantsuse eeskujul sageli „igrekiks“, kuid tema nii-öelda ametlik tiitel on meil hoopis kreeka päritolu „üpsilon“ (y psilon ‘paljas y’).

I-na hääldub y üldjuhul veel näiteks leedu, tšehhi, slovaki, islandi, saksa ja portugali, ü-na aga albaania, norra, rootsi, taani, soome ja ladina keeles. Kõmri ja poola keeles tähistab y hoopiski õ-laadset häälikut ning paljudes keeltes sõltub y-i täpne hääldus tema positsioonist sõnas. Võtame kas või inglise sõnad happy [‚hæpi], lyric [‚lɪrɪk], martyr [‚mɑ:tə], my [maɪ], myrtle [‚mɜ:tl] ja yes [jes] – igaühes neist hääldub y teisiti kui ülejäänutes.

Eesti tähestikus on y võõrtäht ja kasutusel selleks, et kirjutada võõrnimesid ja võõrkeelseid, see tähendab tsitaatsõnu. Nendes peab y-i hääldama vastavalt lähtekeele tavale: prantsuse Cyrille [siʁil], soome Jyväskylä [jüväskülä], inglise my lady [maɪ ’leɪdi] ja nõnda edasi. Y säilib – kui hääldusmugandeist erandid välja arvata – ka võõrnimetuletistes: „cyrano-de-bergeraclik“, „anttihyrylik“, „newyorklane“, „hollywoodlus“; erandeiks on aga näiteks Dionysosest tuletatud „dionüüsoslik“, Byronist tulnud „baironism“ ja Skype’il põhinev „skaipima“. Ettevaatlik tasub olla vene nimede latiniseerimisel; näiteks vene Колыма on meil ikka Kolõma, õ-ga, mitte y-iga nagu inglispäraselt transkribeeritud nimes Kolyma.

Kuid need on üksnes praegused reeglid ja kirjakeel. Astume sammukese ajalukku, kiikame teistesse keeleregistritesse, ning y-tähe kasutus muutub veel paljutahulisemaks. Näiteks vanades, alamsaksa mõjutustega eestikeelsetes tekstides kasutati y-i i ja j-i vastena – „leybp“ (leib), „nynck“ (ning), „kurya“ (kurja), „yeda“ (jääda); säärane komme kadus Forseliuse kirjaviisi sissekulumisega.

Johannes Aavik jutlustas y-i kasutamist ü asemel, avaldades 1920. aastal koguni programmilise teosekese „Kas ü või y? Y!“. Ta pidas ü-d saksamõjuliseks, samas kui y lähendavat eesti keelt soome ja Skandinaavia keeltele, olevat rahvusvahelisem, ilusam, mõnusam ja kergem kirjutada. „Saksa tähtede orjusest“ vabanemise aade oli rohkem või vähem aluseks ka Oskar Looritsa ja veidi hiljem Uku Masingu y-tähe õhinale. Aga harjumuspärasem ü jäi siiski peale, ja nii ongi meil praegu ikkagi kolm toredat täpitähte, ä, ö ja ü, mitte ä, ö ja y nagu soomlastel.

Eritähelepanu väärib y-täht ü vastena luules. Nii on seda kasutanud Visnapuu, Barbarus, Talvik; Ilmet, Isotamm, Eller; Soomets, Mesikepp, Sommer; Sinijärv, Ojamaa, Merca … Ajendeid on olnud isesuguseid: moodsuse- ja kultiveeritusetaotlus, avangardism ja progress, hõimlusaated, estetism, avaliku vastu- ja teisitiolemise, (keelelise) vabaduse soov, kirjanduse suulisuse rõhutamine, (punkliikumise) põlvkondlik side, kui loetleda mõningaid märksõnu Mart Velskri artiklist „Y eesti kirjanduses“ (Vikerkaar 10/2001) ning Jaan Kaplinski, Jaan Isotamme ja Kalle Elleri manifestist „Taas „y“ küsimus“ (u 1970).

Ent luule-y-is on nähtud ka tühipaljast maneeritsemist ja epigonismi. Arne Merilai ütleb Uku Masingu apologeetide y-i kohta, et „kui see nende gurule meeldis, siis järelikult on kohustuslik ka jüngrite vennaskonnale“ („Keelenormide ümbermängimisest kunstilistel eesmärkidel“, Oma Keel 2/2014) – y-i pruukimises ü asemel pole mingit kunstilist eesmärki, see ei tulene luulevormi objektiivsest survest keelenormidele, vaid on pigem väljastpoolt luulet tõukuv subjektiivne veidrus.

Y-lastest luuletajaid ei säästa ka Henn Saari, arvates oma „Keeleminutite“ palas „X Y Z“ (1973), et „kirjanduslikku poosetamist oli juba vanas Egiptuses“ ja „tsirkus alati jääb“. Saari pakub, ikka muie suunurgas, et eputajad võiksid x-igi lisaks võtta, sest „kui ilus oleks igreki ja iksidega kirjutada kexpyx“! „Mul yxkõik,“ kirjutab noor punkar Karl Martin Sinijärv kuusteist aastat hiljem ja paneb luuletuse pealkirjaks „Anarhia“ …


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!