Kodanikuõpetus: kuidas kahe minuti ja kolme nupuga digimina selgitada?

Äsja on valmis saanud ja käivitunud õpikeskkond https://rahvaalgatus.ee/digiallkiri, kus on reaalajas võimalik digiallkirjastamist õppida ja õpetada ning harjutada turvaliselt kolme nupu – ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID – kaudu.

Samas saab vaadata ka kaheminutist lühivideot, kus noor näitleja räägib lahti küsimused

• Mis on digimina ja millest see koosneb?
• PIN1 ja PIN2?
• Mis on digiallkirjastamine ja milleks seda kasutada saab?
• Kus saab digiallkirjastamist turvaliselt harjutada?

Miks digiallkirjastamise õpikeskkond loodi?

Eestis on väga vähe asju, mida pole võimalik digitaalselt korda ajada. Tegelikult on siin ainult kolm valdkonda, kus on vaja nn füüsilist asjaajamist: tuleb minna järele oma isikutunnistustele (ID-kaardile ja passile); digitaalselt ei saa abielluda või lahutada ning kinnisvara osta ja müüa. Kõik muud (ametlikud) toimingud on Eestis võimalikud digitaalselt.

See on e-riigi mugavus ja normaalsus. Lisaks sõltumatusele ja vabadusele, mille digiasjaajamine meile annab, on üha olulisem ja möödapääsmatum nii enesekaitse- kui ka vastutusvõimekuse arendamine digimaailmas (tihtipeale loob see anonüümse süüdimatuse illusiooni). Digiidentiteedi kujunemine on otseselt seotud vastutuse võtmise ja hirmu maandamisega – s.o digimina tunnetamisega päriselu tasandil. Need võimekused võivad omada kriitilist rolli loomingulise ja innovaatilise ning usaldusliku noore digikodaniku kujunemisel üldiselt. Samuti määravad need ära oskuse ühiskondlikus elus osaleda.

Digimina tunnetamise harjutamiseks ongi loodud digiallkirjastamise õpikeskkond https://rahvaalgatus.ee/digiallkiri. Keskkond valmis Eesti koostöö kogu juures tegutseva rahvaalgatusveebi eestvedamisel koostöös kaitseliidu vabatahtlike blogiga https://www.propastop.org.

Rahvaalgatusveeb on rakenduslikult lihtne, aga sisuliselt võimas tööriist, mis koondab suure osa meie kõigi õigustest ja vabadustest, et võiksime ise oma elu Eesti riigis paremaks muuta. Rahvaalgatus.ee on maailmas üsna unikaalne kodaniku ja seadusandja vaheline digisuhtluskanal. Eriliseks muudab selle seadusliku aluse ja e-identiteedi nutikas kombinatsioon, mida mujal seni kasutusel pole.

Eestis on kõigil 16-aastastel ja vanematel alalistel elanikel õigus esitada riigikogule ettepanekuid, millele on kogutud vähemalt 1000 inimese toetus. Riigikogul on kohustus neid algatusi päriselt menetleda. Noortega seotud teemasid on rahvaalgatuste hulgas seni aga ülivähe. Põhjuseid me praegu ei tea (seda pole veel uuritud).

Selleks võib olla vähene huvi poliitika vastu, teadmiste või ideede vähesus, aga ka digiallkirjastamise oskuste puudumine. Viimast võimalust püüame uue õpikeskkonnaga leevendada.

Mis on digimina ja milleks on vaja seda tunda?

Meie praeguses maailmas on digimina tundmisest saanud eluline vajadus. See on sama oluline kui kõigi teiste üldpädevuste omandamine. Sh näiteks abituuriumi noorte jaoks, kellelt ühtäkki eeldatakse, et nad kasvaksid kiiresti nooreks täiskasvanuks. Äkitselt peavad nad oma digimina kasutama, et eksamitele registreeruda, kaitseväeteenistuseks dokumente või ülikoolidesse sisseastumisavaldusi esitada, autojuhilubasid taotleda jne.

Digimina tundmine annab kindluse, mis aitab tänapäevases elus paremini ja turvalisemalt hakkama saada. Vajalikke oskusi on võimalik mõtestatult harjutada.

Digimina on ID-kaardiga (elektroonilise isikutunnistusega) tehtud enesekinnitused (autentimised). Sellel on kaks osa: PIN1 ja PIN2.

PIN1 on digimina esimene osa ehk kood, millega saab isikut tuvastada (sellega pääseb netipanka, e-poodi või muid e-teenuseid tarbima).

PIN2 on allkiri (juriidiliselt kehtiv nõusolek), millega võetakse enesele kohustus, väljendatakse arvamust, ollakse millegi poolt või vastu.

Milleks digiallkirjastamist kasutada saab?

Digiallkirja abil saab elektrooniliselt ja paberivabalt teha toiminguid, milleks varem tuli kasutada käsitsi paberile antud allkirja. St digiallkiri on võrdne paberile antud allkirjaga – see on juriidiliselt kehtiv kokkulepe, päris seisukoht, millest enam taganeda ei saa.

Näiteid, kus digiallkirjastamisest (st digiminast) ei saa üle ega ümber.

• Seda on vaja näiteks elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris (noortel võib seda kohe vaja minna, kui ülikooli õppima asudes elukoht muutub), sest paljud avalikud teenused (nt tasuta ühistransport) on elukohaga seotud.
• Samuti saab digimina e-maksuametis tuludeklaratsioon esitada (näiteks selleks, et õppemaksult tulumaksu soodustust saada jne).
• Patsiendiportaalis näeb digimina abil oma terviseandmeid (sh saatekirju, analüüside vastuseid ja haiguslugusid).
• Digimina on vaja valimistel hääletamiseks. Samuti vajadusel kollektiivseks pöördumiseks riigikogu poole.
• Milliseid e-teenuseid noored digiminad veel kasutada saavad, näeb Eesti riigi infoportaalist https://www.eesti.ee/et/.

Kuidas digiallkirjastamise õpikeskkonda kasutada?

Õpikeskkonnas https://rahvaalgatus.ee/digiallkiri on võimalik samm-sammult läbi mängida kõik digiallkirjastamiseks vajalikud sammud.

• Muu hulgas saab seal ID-kaardiga allkirjastamiseks vajaliku tarkvara arvutisse paigutada. Selleks suunatakse keskkonnast https://installer.id.ee leheküljele, mis juhendab täpselt, kuidas tarkvara alla laadida.
• Samuti viitab keskkond sellele, kui on vaja veebilehitseja seadetes pistikprogrammid (nn plugin’ad või vajalikud tarkvaramoodulid) lubatuks määrata.
• Kui tarkvara on paigutatud ja pistikprogrammid lubatud, siis saab valida kolme digiallkirjastamise nupu või võimaluse vahel:

I NUPP: ID-kaardiga digiallkirjastamine. See on õpikeskkonnas kõige lihtsam ja mugavam viis. Vaja on ainult ID-kaardi lugejat ning tarkvara (vt täpsemalt ülal). Lisaks tuleb teada oma PIN2 ehk digiallkirjastamiseks vajalikku koodi.

II NUPP: mobiil-ID-ga digiallkirjastamine. Mobiil-ID-ga saab digiallkirja anda ilma kaardilugejata otse mobiilist (nii nuti- kui ka nuputelefonist). Mobiil-ID aktiveerimiseks tuleb aga kõigepealt pöörduda oma mobiilioperaatori poole ja sõlmida mobiil-ID leping (selleks on kindlasti vaja ID-kaart kaasa võtta). Pärast mobiil-ID lepingu sõlmimist tuleb asetada uus SIM-kaart mobiiltelefoni ning aktiveerida teenus politsei- ja piirivalveameti veebilehel (selleks on taas ID-kaarti vaja). Vt ka https://www.id.ee/index.php?id=36809.

III NUPP: Smart-ID-ga allkirjastamine. Smart-ID puhul ei ole vaja paroole ega kasutajanimesid meeles pidada, aga seda on võimalik ainult nutitelefonis kasutada. Smart-ID käivitamiseks on vaja alla laadida ja oma nutiseadmesse paigalda tasuta rakendus AppStore’ist või Google Playist ning registreeri konto oma mobiil-ID või ID-kaardi abil. Samuti saab seda teha ka pangakontoris. Vt ka https://www.smart-id.com/et/.

Kui allkiri on antud, siis saab õpikeskkonnas digiallkirja ka alla laadida ning uurida, milline see välja näeb – see on pikk numbrijada, mis on unikaalne iga kasutaja ja iga dokumendi puhul eraldi.

Samuti saab alla laadida digiallkirjaga konteineri – selle konteineri saatmine õpetajale võiks ollagi digiallkirjastamise või digikodaniku e-õppe tunniülesandeks.

Eesti koostöö kogu ja rahvaalgatusveebi jaoks on oluline, et noored oleks aktiivselt ühiskonnaellu kaasatud, sellepärast palume kodanikuõpetuse õpetajatelt tagasisidet. Kallid õpetajad, palun andke meile teada, kuidas teid omalt poolt aidata saaksime? Võtke meiega julgesti ühendust e-aadressil info@kogu.ee. Peame koos aru ning mõtleme, mida koos ära teha saame!

Head digiallkirjastamist!

Eesti koostöö kogu: https://www.kogu.ee

Rahvaalgatusveeb: https://rahvaalgatus.ee