Kodu mõju haridus- ja karjääriootustele

Kodu ja vanemate roll haridustee kujundamisel on tuntud tõsiasi ja arvukates uuringutes kajastatud tulemus. PISA pakub meile Eesti põhihariduse kohta rõõmustavat pilti: võrreldes paljude teiste riikidega on meie koolid sotsiaalse tausta mõju vähendamisel õpitulemustele väga edukad. Kuid kas saame PISA põhjal järeldada, et kodu ja vanemate mõju hariduse omandamisele pole Eestis kuigi oluline?

PISA 2018 uuring näitas, et kõrge sotsiaalse taustaga õpilased saavutasid lugemistestis OECD riikides keskmiselt 89 punkti parema tulemuse kui madala sotsiaalse taustaga õpilased. Eestis oli erinevus tunduvalt väiksem – 61 punkti. See on kahtlemata hea saavutus. Samas on märkimisväärne, et sotsiaalsest taustast tulenev erinevus lugemisoskuses on palju suurem kui soost või elukohast tulenev erinevus – Eesti tüdrukute lugemisoskus oli poistest 31 punkti kõrgem ning linnakoolide õpilased said seitse punkti parema tulemuse kui maakoolide õpilased.

Kes on madala ja kõrge sotsiaalse taustaga õpilased? Sotsiaalse tausta mõõtmisel võtab PISA arvesse nii vanemate haridust ja ametit kui ka kodus olevate raamatute, nutitelefonide jms arvu. PISA uuringus ei ole madala ja kõrge sotsiaalse taustaga õpilased defineeritud väikse erandliku grupina, vaid mõlemad grupid esindavad 25% kõigist osalenud Eesti õpilastest. Näiteks on kõrge sotsiaalse taustaga õpilaste vanemad valdavalt akadeemilise kõrgharidusega, kuid ainult üksikutel madala sotsiaalse taustaga õpilastel on selline vanem.

Haridusootused

Lisaks teadmistele ja oskustele võimaldab PISA uuring heita pilku ka sellele, mida noored ootavad tulevikult. Õpilastelt küsiti: „Millisele haridustasemele sa loodad jõuda?“ Selgus, et Eesti õpilaste haridusootused on kõrged – 70% neist loodab omandada kõrghariduse.

Haridusootused ei sõltu ainult õpilase hinnetest ja oskustest, vaid olulised tegurid on koolikeskkond, vanemate ootused, õpilase teadlikkus haridusvalikutest, enesekindlus ülikoolis toimetuleku osas, huvid jms.

Kahtlemata mõjutavad õpilase oskused ja teadmised oluliselt väljavaateid kõrghariduse edukaks omandamiseks. Seetõttu võttis OECD (2019) PISA analüüs fookusesse heade oskustega õpilased, kes saaksid tõenäoliselt kõrgkoolis hästi hakkama. Õpilase oskused loeti heaks, kui ta omandas PISA testi kõigis kolmes valdkonnas vähemalt baastaseme ning lisaks vähemalt ühes valdkonnas kõrge taseme. Pooled Eesti 15-aastased on selle järgi võimekad õpilased.

Üldiselt näitavad PISA 2018 tulemused positiivset pilti: suur osa meie võimekaid õpilasi on sihiks seadnud kõrghariduse (84%).

Siin mängib rolli ka sotsiaalne taust. Kui enamik kõrge sotsiaalse taustaga võimekatest noortest plaanib minna kõrgkooli (92%), siis madala sotsiaalse taustaga võimekate õpilaste seas on see protsent väiksem (72%). Kui võtame veel arvesse, et madala sotsiaalse taustaga õpilaste seas on hea teadmiste ja oskuste tasemega õpilasi vähem, siis võib madalamaid haridusootusi pidada nende õpilaste kõrgharidusse kaasatuse seisukohalt üsna ebasoodsaks.

Tähelepanu väärib ka haridusootuste sõltuvus kooli asukohast ja õppekeelest. PISA 2018 uuring näitab, et ligi 80% linnas asuvate eestikeelse õppega koolide õpilastest plaanib minna kõrgkooli. Näiteks ütles koguni 83% Tallinna eestikeelsete koolide õpilastest, et loodavad omandada kõrghariduse. Maakoolide ja Tallinna vene õppekeelega koolide õpilaste seas oli see näitaja 66%. Kõige madalamad on ootused oma tulevase hariduse osas väljaspool Tallinna asuvate vene õppekeelega koolide õpilastel – ainult pooled neist loodavad omandada kõrghariduse.

Selgub, et Tallinna eesti õppekeelega koolide õpilaste ambitsioonikus on osaliselt tingitud nende kõrgemast sotsiaalsest taustast ja lugemistesti tulemusest. Kuid isegi võrreldes sarnase sotsiaalse tausta ja õpitulemustega õpilasi, jääb väljaspool Tallinna asuvate vene õppekeelega koolide ja eesti õppekeelega linnakoolide õpilaste kõrghariduse omandamise ootuste erinevus oluliseks. Sellest järeldub, et vene õppekeelega koolide õpilaste (tajutud) võimalused omandada kõrgharidus vajavad tõhusamat toetust.

Karjääriootused

Eesti õpilaste ootused oma karjäärile on sarnaselt nende haridusootustega kõrged. Karjääriootuste mõõtmiseks küsis PISA õpilastelt: „Millist tööd arvad end tegevat umbes 30-aastaselt?“

Selgub, et rohkem kui kolmveerand nendest Eesti õpilastest, kes sellele küsimusele vastas, soovib töötada kõrgeid oskusi nõudval ametikohal ehk juhi, tippspetsialisti või spetsialistina. Selliste karjäärivalikute hulka kuuluvad ka kõik Eesti õpilaste seas populaarsed ametid: IKT-spetsialist, arst, firma- või ärijuht, arhitekt ja psühholoog.

Kuigi kodu ja vanemate roll ametiootuste kujundamisel ei ole üllatav, on kõrge sotsiaalse taustaga õpilaste ambitsioonikus märkimisväärne. Vähem kui kümnendik neist nimetas ameti, mis ei nõua kõrgeid oskusi. Samas madala sotsiaalse taustaga õpilastest 36% uskus end töötavat vähem nõudlikul ametikohal. Seevastu arvasid ainult üksikud õpilased, et teevad 30-aastasena lihttööd, ja seda sõltumata sotsiaalsest taustast.

Potentsiaalseks murekohaks võib tulevikus kujuneda õpilaste hariduse ja ameti osas märgitud ootuste vastuolu – kõrgeid oskusi nõudval ametikohal töötamise eeldus on sageli kõrghariduse omandamine, kuid mitte kõik sellise karjääriootusega õpilased ei plaani seda omandada. Viiendik juhi või spetsialistina töötada soovivatest Eesti õpilastest ei plaani omandada kõrgharidust. Madala sotsiaalse taustaga õpilaste seas on see näitaja peaaegu kolmandik.

Mõtlemisainet pakub asjaolu, et võrreldes 2015. aasta PISA uuringuga on tõusnud nende õpilaste protsent, kes ei oska anda vastust oma karjäärivalikute kohta. Põhjuseks võib olla nii huvide paljusus kui ka ebapiisav informatsioon tuleviku tööturu kohta. Positiivsena selgub, et karjääriootuse olemasolu ei sõltu oluliselt sotsiaalsest taustast või kooli asukohast ja õppekeelest.

Karjääriootuste puudumine või mittevastavus haridusootustega võib suurendada noorte riski olla tulevikus töötu või tööturul mitteaktiivne. Selgub, et karjääriootused puuduvad või pole vastavuses haridusootustega rohkem kui kolmandikul Eesti õpilastest. Samas näitab PISA, et 77% Eesti koolides on olemas karjäärinõustaja (OECD 2019). Seega tõstatavad õpilaste antud vastused küsimuse, kuidas saaks karjäärinõustamist veel tõhusamaks muuta.

PISA uuringust saab järeldada, et sotsiaalne taust mõjutab läbivalt nii Eesti õpilaste teadmisi ja oskusi kui ka haridusplaane ja karjääriootusi, isegi kui see mõju on väiksem kui paljudes teistes riikides. Kuigi kodu ja vanemate mõju täielikku puudumist haridusteele võib pidada ebarealistlikuks, väärib kaalumist madala sotsiaalse taustaga õpilaste veel tugevam toetamine varajase karjäärinõustamise või lisatoe pakkumise kaudu koolidele, kus nende õpilaste osakaal on suur.