Koduse õpikeskkonna võimalused

27. märts 2020 Riin Seema Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent - Kommenteeri artiklit
Riin Seema.

Kõrvaltvaatajad ei pruugi alati mõista kodukontoris tehtava õpetajatöö mahtu. Selle artikli eesmärk ongi toetada õpetaja ellujäämist ja õpilaste tervise säilitamist koduõppel. Tean oma kogemusest õppejõuna, et pikad päevad arvutis kontrolltöid ja juhtumianalüüse lugedes ning kujundavat hindamist kasutades on väsitavamad kui kontaktõpe.

Tervisele mõeldes on oluline jagada mõtteid ja kogemusi, millised distantsõppe võtted vähendavad digivahendites veetmise aega.

Toon välja mõned haridus- ja teadusministeeriumi kasulikud soovitused distantsõppeks ja kommenteerin neid.

  • Planeerida töö tsüklitena, ülesanded anda pikemate tähtaegadega. Planeerimist on rohkem, kuid see vähendab õpetaja hindamiskoormust ning õpetaja ja õpilase stressi. Hindamine on e-keskkonnas aeganõudvam kui paberil või suuliselt, samuti on aeganõudvam kogu e-suhtlus.
  • Tunnustada lapsi pingutuse, mitte vaid tulemuse eest. See võib tähendada head sõna, arvestuslikku hindamist, sümboleid, pilte.
  • Kasutada kujundavat hindamist. Kujundava hindamise alla kuulub ka õpilase enda ning kaaslase töö hindamine. Sõnalist ja arengule suunavat tagasisidet võib mõne töö kohta anda kogu klassile korraga. Individuaalne kujundav hindamine on e-õppes tõeline luksus.

Tähtis on ennetada läbipõlemist

On siiski kriisiaeg ja oma tervise hoidmise aeg. Praegu on tähtis, et õpetajad ja lapsed läbi ei põleks. Me ei suuda kõike distantsilt kontrollida, ka oma lapsi ja õpilasi mitte.

Lapsevanemana tean, et õpilased teevad sageli kodutöid koos kaaslastega interneti vahendusel ka siis, kui tegelikult peaksid nad tegema tööd üksinda. Koostöö motiveerib lapsi. Miks siis mitte suunata koduõppel õpilasi tegema teatud töid paarilisega, väikeses grupis või kogu klassiga interneti vahendusel. See vähendab õpetaja hindamis- ja juhendamiskoormust.

Haridusministeerium soovitab kasutada digivahendeid eeskätt infovahetamise kanalina ja korraldada ekraanivabu õppimise päevi. Teadlased rõhutavad, et 5–17-aastaste laste vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele arengule on optimaalne kuni kaks tundi ekraaniaega päevas.

Samas vajavad lapsed iga päev vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist ja 9–11 tundi und. On oht, et meie lapsed veedavad neil päevil õppetööd tehes digivahendites järjest kaheksa või enam tundi.

Vähem kui kaks tundi ekraaniaega päevas on seotud parema sooritusega puberteediealiste laste kognitiivsetes testides. USA uuringus mõõdeti 4500 lapse füüsilist aktiivsust, ekraaniaega ja und, ning need lapsed täitsid kognitiivsed testid (sh keel, mälu, ja tähelepanu). Lastel, kelle ööpäevane rütm järgis kolme olulist soovitust (vähene ekraaniaeg, piisav liikumine, uni), olid paremad tulemused kognitiivsetes testides võrreldes nendega, kes tervislikke eluviise ei järginud.

Koduõppel laste üldpädevuste arendamiseks on vaja suunata lapsi arvutist pausi pidama, õppima pärismaailmas, olema loovad, olema suhtluses oma perekonnaga ning tegema kodutöid. Pakun välja ideid, mida õpetajad saavad arendada, kohandada ja lõimida.

Vaatlemine

  • Vaata aknast välja ja märka ning kirjelda, mida näed (objekte, detaile, värve, suurusi, kujundeid, tegevusi, muutusi). Õpilane saab luua tekstülesandeid, jutukese, õppida võõrkeelt.
  • Vaatle ühte pärisobjekti ja mõõda, joonista või kirjelda seda võimalikult täpselt. Õpilane saab luua jutukese, joonistuse, mõistatuse, kirjutada luuletuse jne.

Liikumine

  • Koosta endale võimlemiskava. Filmi harjutused – soovitavalt õues. Võib jagada harjutusi kaaslasega või klassiga. Harjuta ka kaaslase kava järgi.
  • Jaluta iga päev õues ja vaatle loodust. Ka linnas on puid, taimi, pilvi jne. Märka muutusi looduses ning kajasta neid fotodena, joonistustena, tekstülesannetena vms.

Kuulamine

  • Kuula linnulaulu hommikul või õhtul teatud perioodi jooksul. Märka muutusi lindude laulus. Linnulaulu võib lindistada ja lindistusi teistega jagada. Loe kirjandust nende lindude kohta.
  • Valmista ette küsimustik mõne inimese intervjueerimiseks. Küsi inimeselt luba intervjuu helisalvestada. Võid uurida telefoni teel vanavanemate või mõne tuttava elukogenud inimese mälestuste kohta (karantiinis üksikud vanainimesed).

Kodutööd ehk projektipäevad

  • Aita oma vanemat kodutöödes ja kirjuta, mida tegid ja sellest õppisid.
  • Mõtle välja ja valmista üks odav, kuid kasulik söök. Kirjuta retsept.

Juhul kui õpilased on sunnitud olema tubasel režiimil,

  • koosta endale võimlemiskava. Filmi või joonista need harjutused. Võib jagada harjutusi kaaslasega või klassiga. Harjuta ka kaaslase kava järgi;
  • mõtle välja tants või liikumine oma lemmiklaulu saatel. Harjuta seda iga päev ja ole valmis kooli uuesti avamisel seda teistele esitama;
  • võtke perega ette mingi ühine tubane tegevus, mäng või looge endale uus karantiiniaja traditsioon. Pildista, joonista seda või kirjuta selle tegevuse kohta.

Ennetame internetisõltuvust

Koroonaviirus laste tervist üldjuhul ei ohusta, küll aga ohustab laste arengut digivahendite liigkasutamine. Kui survestame lapsi veetma ülemäära kaua aega digivahendites, kuid ei kujunda nende oskusi ja harjumusi, kuidas internetisõltuvust ennetada ja sellega hakkama saada, sarnaneb see olukorraga, kus nakatame lapsed ohtliku viirusega ilma vaktsineerimisplaanita.

Aju-uuringud viitavad sellele, et internetisõltuvus on käitumuslik probleem ning tekitab lastel ja teismelistel aju arenguhäireid, mõjutades negatiivselt mõtlemisvõimet ja impulsikontrolli.

Tervislik internetikasutus on eriti oluline seni, kuni lapse aju pole välja arenenud. On kriitilise tähtsusega reflekteerida praeguse olukorra üle laste arengu seisukohast lähtudes. Laste ja teismeliste sundhõivatus internetist ei kao iseenesest, ajaga sõltuvus süveneb ja mõjutab üha nooremaid lapsi.

Hiina ja Lõuna-Korea on esimeste riikidena tunnistanud, et internetisõltuvus on kliiniline haigus, eelkõige aga sotsiaalne probleem. Lõuna-Koreas on internetisõltuvust teadvustatud ühe suurima sotsiaalse probleemina ja noore tervisekriisina. Korea uuringute põhjal on internetisõltuvusest kõige ohustatumaks sihtrühmaks teismelised, kellel puudub vanemate toetus, kellel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire või muud psüühilised häired, või kellel on raskused koolis.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!