Lasteaiad eriolukorras veel töötavad

20. märts 2020 Tiina Vapper toimetaja - 1 Kommentaar
Hügieenireegleid järgitakse praegu lasteaedades eriti rangelt. Iga laps teab, et käsi tuleb tihti ja korralikult pesta.
Foto: Marian Vares

16. märtsist läksid kõik koolid Eestis üle distantsõppele. Mõnes omavalitsuses suleti ka lasteaiad ning töötavad vaid valverühmad. Suurem osa lasteaedu on siiski ka eriolukorra ajal avatud.

Harjumaal Viimsi vallas on kaheksa lasteaeda, kus käib kokku 761 last. 16. märtsist on kõik kaheksa vallavalitsuse korraldusega suletud. Viimsi lasteaedade direktor Maie Roos ütleb, et see oli õige otsus. „Tegemist on väga erilise olukorraga, mida üheski kriisiplaanis ei osatud ette näha. Pered on olnud mõistvad ja saanud aru, et nakkuse edasikandumise takistamiseks oli see samm vajalik. Küll aga pakume vajadusel lastehoidu meditsiini, pääste, politsei valdkonnas ja teistel elutähtsatel ametikohtadel töötavatele lastevanematele. Praegustel andmetel on valverühma soovijaid vähe, aga see võimalus on olemas.“

Maie Roosi sõnul ei tähenda tõsiasi, et lasteaiad on suletud, õpetajate ja abiõpetajate jaoks puhkust, vaid seda aega kasutatakse kodus töötamiseks ja enesetäiendamiseks. „Õpetajad teevad koolivalmiduskaarte, täidavad lapse arengu hindamise dokumente, planeerivad toredaid tegevusi ajaks, kui saame taas tööd alustada, ning muidugi täiendavad ennast. E-lasteaia keskkonda saab laadida kasulikke materjale nii projektõppe, eesti keele kui teise keele õppe, erivajadusega lapsega toimetuleku kohta rühmas ning meil ongi mõte luua oma õppematerjalide kogumik.“

Direktor lisab, et lasteaia meeskond tegutseb praegu ühtselt ja väga operatiivselt. „Tegevuskava on läbi mõeldud ja vajalik info kodulehel üleval. Info jagamine nii lastevanematele kui ka töötajatele ongi praegu meie prioriteet number üks.“

Vanemad on hoiatusi tõsiselt võtnud

Saaremaa vallas on koroonaviiruse ohu tõttu suletud kõik 13 lasteaeda ja viis lasteaeda-põhikooli ning vallavalitsuse otsusega lasteaia osalustasu maksmine peatatud. Saaremaa valla alushariduse nõunik Maiu Raun räägib, et avatud on üks valverühm Kuressaare Rohu lasteaias. See on mõeldud eeskätt praeguses eriolukorras elutähtsate ja riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalike valdkondade töötajate lastele. Valverühma on tema sõnul praegu vähe soovijaid. „Vanemad on hoiatusi väga tõsiselt võtnud ning suurem osa neist on leidnud võimaluse laps koju jätta. Juba 12. märtsil, kui lasteaedade sulgemise otsust ei olnud veel tehtud, langes kohalolijate arv drastiliselt, kogu Saaremaa peale kokku oli lasteaedades 70 last. Me ei tea, mis edasi saab, iga tunniga võib olukord muutuda. Meiega on ühendust võtnud üksikvanemad, kellel ei ole last mitte kellegi hoolde jätta. Kui vaja, oleme valmis Rohu lasteaias avama teise rühma lisaks. Samuti oleme arutanud, et kui mõnes Saaremaa piirkonnas peaks tekkima vajadus valverühma järele, tuleb see avada.“

Maiu Raun tõdeb, et kriisiolukorra alguses oli lasteaiajuhtide valdav suhtumine, et kõik lasteaiad tuleb kiiresti kinni panna. „See on arusaadav, sest vajaduse kõrval lapsi kaitsta on sama tähtis kaitsta meie õpetajaid ja personali, kellest suur osa kuulub vanuse tõttu riskirühma. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakanud juhid nägema suuremat pilti ning on valmis peresid toetama, peaasi et personalil on vajalikud kaitsevahendid. See teeb rõõmu. Praegune olukord näitab selgelt, et riigi majanduse toimimise seisukohalt on väga oluline panus just lasteaedadel. Väikest last ei saa üksinda koju jätta, lasteaias on talle tagatud järelevalve, tegevus, toit, uni, kõik vajalikud rutiinid. Laste jaoks, kellel see kõik kodus puudub, on võimalus päev lasteaias veeta eriti oluline. Head meelt teeb seegi, et vaatamata Saaremaal valitsevale tõsisele kriisiolukorrale on enamik inimesi suutnud säilitada positiivsuse.“

Lasteaedades on kehtestatud ranged reeglid

Tartu linn on samuti andnud soovituse võimaluse korral lapsi lasteaeda mitte tuua ja vabastanud vanemad kriisiperioodil kohatasu maksmisest. Paljud pered on soovitust laps koju jätta järginud ning lasteaedades jääb lapsi iga päevaga vähemaks. Siiski on igas lasteaias vajadusel avatud vähemalt üks valverühm.

Tartu Poku lasteaias töötas teisipäeval 12 rühmast kaks ja nimekirjas olevast 205 lapsest toodi lasteaeda ainult kaks. Ka enamik õpetajaid oli kaugtööl: valmistamas ette koolivalmiduskaarte ja andmas poolelijäänud arenguvestluste kohta vanematele elektrooniliselt tagasisidet. „Kohe, kui viirus levima hakkas, võtsime lasteaias kasutusele ranged meetmed,“ selgitab direktor Olivia Voltri. „Vastavalt linnapea korraldusele peab perega välisreisil käinud laps ettevaatuse mõttes kaheks nädalaks koju jääma. Jätsime ära kõik planeeritud õppekäigud ja üritused, samuti tegevused saalis, et lapsed omavahel võimalikult vähe kokku puutuksid. Mis lõpupidudest saab, ei oska öelda, elame päev ja isegi tund korraga. Kahjuks on see viirus väga salakaval ja nakkav ning me ei tea, kes kellega võib olla kokku puutunud ja nakkuse saanud. Püüame omalt poolt teha nii palju, kui oskame ja saame, et viiruse levikut tõkestada.“

Direktor kinnitab, et laste tervislikku seisundit jälgitakse lasteaias pidevalt, mitte ainult praeguse viirusepuhanguga seoses. Lapsed viibivad võimalikult palju õues, kus hommikul ka lapsed vastu võetakse ja õhtul vanematele üle antakse ning viiakse läbi nii liikumistunde kui ka muid tegevusi. „Poku lasteaias ongi tähtsal kohal õuesõpe,“ tõdeb direktor, kes praeguse olukorraga seoses on õpetajatel soovitanud lastega veel rohkem õues olla.“ Peseme sageli käsi, vahetame iga natukese aja tagant voodipesu ja käterätte, puhastame ja desinfitseerime ruume. Lapsed juba teavad ja tuletavad ise ka meelde, et tuleb käsi pesta.“

Ka kriisiolukorras on tähtis rahulik meel

Tallinna Tuule lasteaias oli teisipäeva hommikul 224 lapsest kohal 22. Lasteaia direktor Marian Vares räägib, et ehkki haridusametilt on luba rühmi kokku panna, on kõik lapsed ettevaatuse mõttes praegu oma rühmas. „Kuna lapsi on vähe, on igas rühmas üks õpetaja, teised töötavad kodus. Haigestumisriski vähendamiseks oleme kasutusele võtnud ettevaatusabinõud. Hügieenireeglid on lasteaias igal ajal ranged ning märg koristus rühmades regulaarne tegevus, praegu tehakse seda igaks juhuks veelgi hoolikamalt. Oleme ära jätnud huviringid ja edasi lükanud kõik ühisüritused – nii lasteaiasisesed kui ka need, mis olid planeeritud koos teiste lasteaedadega.“

Direktor lisab, et kuigi suurem osa peresid on leidnud võimaluse lapsed koju jätta, on ka neid vanemaid, kes peavad tööl käima ja kellel polegi lapsi mujale viia kui lasteaeda. „Tallinnas on üle 120 lasteaia – kõige lihtsam oleks need kõik kinni panna, aga peame mõtlema ka sellele, milline mõju ja tagajärjed sellel otsusel pikas plaanis on,“ leiab Marian Vares.

Et lasteaed püüab vanematele toeks olla, on direktori sõnul seda olulisem, et lasteaeda ei toodaks haiget last. „Mistahes haiguse puhul tuleb laps koju jätta ja ta terveks ravida. Kui lapsel ilmnevad haigustunnused lasteaias, oleme julgustanud õpetajaid kutsuma vanemad talle kohe järele ja ta koju viima. Haridusamet täpsustab iga päev, mitu last on lasteaias, milline on nende tervislik seisund ja kui palju töötajaid on haiguslehel. Meil on olemas info nii välismaal käinud perede kui ka selle kohta, mis põhjusel laps praegu puudub.“

Marian Vares ütleb, et lasteaiad saavad linnalt ja haridusametilt iga päev uut infot. „Olen saatnud info edasi õpetajatele ja hoolekogu esindajatele, kes omakorda jagavad seda rühmalistide kaudu lastevanematele. Peame olema valmis, et olukord võib kiiresti muutuda, mistõttu on väga oluline, et info leviks. Sama oluline on säilitada rahulik meel. Muret ja paanikat on praegu ühiskonnas palju ning tähtis on rääkida ka sellest, kuidas hirmu ja stressiga toime tulla ning lapsi sellega mitte kahjustada. Liigne paanika sööb meid ennast, tekkinud olukorda tuleks rahulikult ja mõistusega võtta.“

Koduõppele läksid ka algklassilapsed

Kose gümnaasiumis katkestati õppetöö 13. märtsist, üks päev enne kriisikomisjoni otsust. Algklasside õppejuht Sirje Hanikat räägib, et sel päeval toimusid koolis koosolekud ning info- ja haridustehnoloog tegi õpetajatele koolituse eri veebikeskkondade kasutamisest. Klassijuhatajad võtsid oma klassi lastevanematega ühendust, kellest paljud lapse õpikutele ja töövihikutele veel samal päeval kooli järele tulid.

Kose gümnaasiumis on 1.–4. klassini väikeklassidega kokku 13 klassikomplekti. Alates esmaspäevast panevad õpetajad iga koolipäeva hommikul Stuudiumi õpikeskkonda kella 10–12 üles kõigi tundide sisu kirjeldused, tegevused ja õpiülesanded. Kõigil õpilastel on Gmaili konto, millega nad saavad Google Drive’i sisse logida ning seal ka rühmatööd teha.

Kuna kõige nooremad ei oska veel kõik iseseisvalt veebikeskkondi kasutada ning vajavad selles lapsevanema abi ja tuge, on nende puhul koduõppes tähtsal kohal klassikalised õppevormid: lugemine, kirjutamine, arvutamine, räägib Sirje Hanikat.

Kõige keerulisem ongi tema arvates tekkinud olukord algklassiõpilaste vanemate jaoks. Kuidas korraldada elu, kui laps jääb üksi koju, aga ise tuleb tööl käia? Või kuidas teha veebipõhist õpet, kui koolilapsi on peres rohkem kui üks, kuid igal lapsel ei ole oma arvutit?

Esimese klassi õpetaja Marju Pärn ütleb, et õnneks on kõigil tema klassi õpilastel kodus arvuti ja internetiühendus ning nendega koduõpet korraldada ei ole raske. „Esimese klassiga oleme pannud põhirõhu sellele, et õpilased harjutavad kodus lugemist, ärakirja ja 20 piires arvutamist. Olen juba aastaid pidanud oma klassi blogi ning laen ka sinna materjale ja interaktiivseid mänge üles. Usun, et saame hakkama. Praeguse viirusepuhangu juures teeb rohkem muret see, kuidas korraldada elu siis, kui peres on mitu last. Kui suurem jääb koju õppima, väiksema viib ema lasteaeda ja läheb ise linna tööle, jääb ju nakatumisrisk alles. Kooli tervisenõukoguga võtsime vastu otsuse, et õues käia on lastel soovitav, kuid üksteisele külla minna ja koguneda keelatud. Saame seda küll tungivalt soovitada, aga ei saa kontrollida. Samamoodi ei saa me kontrollida, kas õpilane tõepoolest kodus õpib. Praegune olukord paneb meid kõiki proovile.“


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Lasteaiad eriolukorras veel töötavad”

  1. Astra ütleb:

    Valverühmad ei ole kõige õigem lahendus. Iga laps peaks jääma rangelt oma rühma ruumidesse kindlate täiskasvanute hoole alla. Võimaliku juhtumi korral on niimoodi lihtsam kontaktseid välja selgitada. Lapsed ja töötajad ei peaks rühmas pidevalt vahetuma. See on korraldatav.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!