Loome uut kooli

27. märts 2020 Sirje Kautsaar Rapla gümnaasiumi koolijuht - Kommenteeri artiklit
Sirje Kautsaar.

Alates 13. märtsist loome uut koolikultuuri. Ootamatu kogemus on andnud meile võimaluse õpikäsitust muuta.

Edukaid koole juhivad praegu meeskonnad – see on juba reaalsus. Digi on saanud läbivaks sõnaks kodus, meedias, veebikeskkondades. Kogu Eestit on hõivanud digihullus ja haridustehnoloogidest on saanud õppetöö peamised koordineerijad koolijuhi ja õppejuhi kõrval. Meeskond juhib iseennast, õpetajaid, õppijaid ja lastevanemaid.

Võimalus õppida

Rapla gümnaasiumi õppijad ja õpetajad loovad teist korda kahe aasta jooksul uut kooli. 1. septembril 2018 alustasime oma esimest õppeaastat n-ö eelneva kultuurita – uus koolimaja, õpetajad, õpilased, töötajad, lastevanemad, koolipidaja. Alates eelmisest reedest oleme tegemas taas uut kooli – distantsõppe kooli.

Eelnev kogemus tuleb meile sealjuures kasuks. Oleme jäänud pigem rahulikuks, sest arutame tekkinud probleeme koos ja nende põhjal teeme otsused. Esimene päev (13. märts) oli meeskonnale arutamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. Alustasime juhendamist iseenda teadmiste ja kogemustega. Õpetajad võtsid seda kui võimalust õppida, meeleolu oli ootusärev.

Leppisime kokku, et hakkame õppetööd ette valmistama nende keskkondadega, mida oleme seni kasutanud ja mida õppijad tunnevad. Infokanaliks number üks sai Stuudium. Kõige tihedamad olidki sellest hetkest alates õpetajate tööpäevad. Otsustasime läheneda päevakavale tunniplaanipõhiselt, et hoida ajagraafik õppija ja õpetaja jaoks tuttav. Vähem võimekad ja motiveeritud õppijad vajavad seda õppeülesannete kuhjumise vältimiseks. Samuti hoiab see ära õpetajate suure koormuse õpilaste esitatud tööde läbivaatamisel. Esimeste päevade tagasiside näitas, et väga suur osa õppijatest pidas tähtaegadest kinni ja kolmapäevast alates oli hommikul päeva õppetööinfo korraga olemas. Nii on tunnipõhine õpe asendunud koolipäeva kui terviku arvestamisega, andes õpilasele võimaluse oma päeva ise planeerida. Õpetajad kiitsid väga noori, kes olid võrreldes tavaõppega palju kohusetundlikumad. Paljud esitasid oma tööd enne tunni algust. Üksikud on kurtnud tööde kuhjumist, nende puhul selgitame välja murekohad ja hoiame neil silma peal.

Gümnaasiuminoortel on isiklik riistvara, meil tuli välja laenutada vaid mõni kooli arvuti.

Pidevalt kuuleme jutte ülepaisutatud õppekavast. Nüüd on lõpuks tekkinud olukord, kus aeg ja võimalused on pannud terasid sõkaldest eraldama ja üldpädevused on tõusnud esikohale. Õppetöö sisu ja maht klassiruumis töötades ning kodus iseseisvalt õppides ei ole võrreldavad. Klassiruumis on kohe abiks õpetaja või klassikaaslane, kodus peab õppija suures osas ise hakkama saama. Õpetaja peab sisu ja õppijale antava õppematerjali väga hästi läbi mõtlema. Samuti peab arvestama, et kontakti saamiseks õpetajaga või kaasõpilasega kulub rohkem aega. Kõik võtab rohkem aega.

Õppejuht ja õppekorraldusjuht teevad pidevat seiret Stuudiumi päevikutes, vaatavad üle sisu ja hindavad mahtu. Õpetajatele antakse soovitusi õppijate tagasiside põhjal. Oluline kokkulepe on ka see, et panustame nii palju kui võimalik tööajale (8.30–17) nii õppija kui ka õpetaja seisukohalt vaadatuna.

Koostöö sujub

Õpetajate koostöö on saanud uue mõõtme – digi õpetajate toas käib tihe kogemuste vahetamine. Kui nüüd jõuda järgmiste nädalate jooksul veel päriselt lõimimiseni, siis on võitjaid palju. Tunnen uhkust oma kooli õpetajate digipädevuste ja valmisoleku üle end arendada. Õppijad kiidavad õpetajaid tundide ettevalmistamise eest. Nende otsene tagasiside õpetajale tõestab partnerlusel põhinevaid suhteid.

Meie koolis on mentorsüsteem, kus igal õppijal on õpetajate hulgas oma mentor ja õpetajatel on mentor omakorda juhtkonna liikmete hulgas. Digimaailmas on kerge orbiidilt ära kaduda. Seetõttu on info liikumine osapoolte vahel väga oluline. Kui gümnaasiumiastmes väheneb oluliselt lapsevanema osalus koolielus, siis praegu on vaja hoida silm peal ka oma täiskasvanud lapse tegemistel. „Usalda, aga kontrolli!“ on heatahtlik soovitus.

Tunnen, kui vajalik on juhtkonna tugi ja oskused toetada õpetajaid distantsõppe meetodite rakendamisel. Meil on läinud hästi, sest kõik juhtkonna liikmed on digivaldkonnas tugevad. Meil ei ole haridustehnoloogi, teeme seda tööd praegu kõik. Oleme päeva jooksul õpetajatele online’is olemas, peame videokoosolekuid, läheneme individuaalselt, katsetame vajadusel keskkondi, võtame telefoni ja räägime murekohad läbi. Tagasiside ütleb, et õpetajate jaoks on see oluline tugi.

Praegu on kõige raskemaks osutunud toetada neid õpetajaid, kellel on kodus kooliealised lapsed. Nemad on mitmes rollis korraga ja see on osutunud väga keeruliseks.

Tuge vajavad ka juhid. Meeskond on omavahel iga päevaselt kontaktis nii audiovisuaalselt kui sõnumite kaudu. Jagame omavahel ülesandeid. Lisaks on mul endal äärmiselt tugev seljatagune teiste riigigümnaasiumide juhtide ja koolipidaja poolt. Meil toimuvad videokoosolekud, kus igaüks saab sõna ja ühiseid probleeme arutame koos. Teiste kogemused on vajalikud nii iseenda tegevusele kinnituse saamiseks kui ka uute lahenduste leidmiseks.

Kasutame eriolukorda ära huvigruppide liikumiseks suurema demokraatia ja osalemise suunas. Harjutame õppijaid koolipäeva kui tervikut arvestama ning võimaldame neil ise enda aega planeerida. Anname õpetajale aega oma tööriistakasti täiendada ja ootame põnevaid uusi õppeülesandeid.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!