Nõuandeid haridustöötajaile töökorralduse kohta eriolukorras

COVID-19 haigust põhjustav koroonaviiruse puhang on tekitanud eriolukorra. Eesti haridustöötajate liidu (EHL) poole pöörduvad üha enam õpetajad küsimustega, mis puudutavad töösuhte korraldamist kaugtööl ning karantiinis olijatele. Keerulises situatsioonis on murelikud ka tööandjad. EHL-i jurist Külli Kröönström jagab soovitusi, mis aitavad haridustöötajatel eriolukorras paremini toime tulla.

Kuna tegu on kriisiolukorraga, siis muutub see pidevalt. Seetõttu soovitab EHL-i jurist Külli Kröönström jälgida lisaks tema soovitustele ka riigi teadaandeid, sest eriolukorras võib riik kehtestada tavapärasest erinevaid elu- ja töökorralduse reegleid. Kröönström toob välja seadustest tulenevad vastused küsimustele, mis on õpetajaskonna hulgas viimasel ajal eriti päevakorda kerkinud.

Töötaja õigused, kui töötajale on tehtud ettepanek võtta palgata puhkus, tervisepäevad või iga-aastane puhkus

• Seisuga 13.03.2020 kehtib töölepingu seadus. Kuigi kehtestatud on eriolukord, kehtivad hädaolukorra seaduse kohaselt töötajate õigused muutumatutena edasi. Olukord võib muutuda hädaolukorra seaduse alusel tulenevalt vajadustest ning seda otsustab Vabariigi Valitsus.
• Tööandjal ei ole õigust palgata puhkust ise määrata. Palgata puhkus antakse ja vormistatakse ainult poolte kokkuleppel. Eesti riik on teinud otsuse sulgeda koolihooned, aga õppetöö jätkub e-vormis. Seega säilib õpetajatel nende senine töö.
• Tervisepäevale jäämine sõltub alati töötaja enda initsiatiivist. Tervisepäevad pole riiklikult määratud (kui, siis on need kehtestatud kohalikus omavalitsuses või haridusasutuses). Tööandja ei saa otsustada ega ka teada, millal töötaja vajab arstiabi või haiguslehte ega seda, kas vaba päev on tervise huvides oluline või mitte. Tervisepäevale mineku otsustab ainult töötaja ise.
• Tööandja peab kinni pidama kehtestatud puhkusegraafikutest. Iga-aastast puhkusegraafikut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (töölepingu seadus § 69 lõige 4).
• Kui 2020. aasta põhipuhkuse graafik on veel koostamata (puhkusegraafik peab olema kinnitatud I kvartali lõpuks) ehk on alles koostamisel, siis kehtib tavakohaselt printsiip, et puhkuseaja määrab tööandja, aga ta kuulab ära iga töötaja arvamuse. Kui töötaja soov on ühildatav õppeasutuse huvidega, siis töötaja soovi arvestatakse (töölepingu seadus § 69 lõige 1).
• Isikute ring, kellele peab andma põhipuhkust neile sobival ajal, on fikseeritud töölepingu seaduse § 69 lõikes 7.
• Kui sulle on tehtud ettepanek minna palgata puhkusele, siis mõtle töölepingu seaduse § 37 rakendamisele. See õigusnorm annab tööandjale võimaluse vähendada töötajate töökoormust ja töötajate töötasu kuni miinimumpalgani, kui eriolukorrast tekkinud majanduslikel põhjustel on kokkulepitud töötasu maksmine tööandjale üleliia koormav. Tööandja peab sellest töötajat ette teatama kaks nädalat ette ja informeerima ka usaldusisikut.

Soovitused töösuhte korraldamiseks kõigile kaugtöö tegijatele ja karantiinis olijatele

• Iga dokument, millele sa alla kirjutad, peab olema sinu tahe. Kui dokumendis on punkte, mida sa õigeks ei pea (näiteks palgata puhkus, töölt lahkumine jms), siis püüa läbirääkimiste teel saavutada endale parim lahendus.
• Saavutada tööandjaga kokkulepe, et tehakse kaugtööd.
• Mitte teha ennatlikke kokkuleppeid. Riik on kasutusele võtmas töötukassa reserve just nende töötajate töötasu hüvitamiseks, kelle töökoormus ja seega ka sissetulekud on eriolukorra tõttu vähenenud ning kes on sunnitud koju jääma.
• Leppida kokku iga-aastases palgalises puhkuses.
• Kui inimene on haige, saab ta ise endale avada haiguslehe.
• Võtta tervisepäevi.
• Äärmisel juhul nõustu tööandja kokkuleppega palgata puhkuseks. Seda ei soovita enne teha, kui eeltoodud juhud on ammendatud. Palgata puhkusele saab töötajat saata ainult töötaja enda nõusolekut. Nagu eespool mainitud, püüa läbirääkimiste tulemusena saavutada töölepingu seaduse § 37 rakendamist.

EHL pakub oma liikmetele tasuta tööalast juriidilist abi. Kirjuta e-aadressil kylli.kroonstrom@ehl.org.ee. Sellelt lehelt leiad ametlikult kinnitatud infot ja juhiseid uue koroonaviiruse puhangu kohta: töölepingu seadus https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviiruse-haigus-covid-19. https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146. Tööinspektsiooni koduleht jagab samuti värskeid uudiseid ja nõuandeid kuidas tööd korraldada: https://www.ti.ee/est/avaleht/.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Nõuandeid haridustöötajaile töökorralduse kohta eriolukorras”

1. Küsimus ütleb:

   21. märts 2020, 08:28

   Tänan artikli eest! Head soovitused.
   Aga artiklist on välja jäetud alushariduse õpetajad ning nende töökorraldus. Teatavasti ei saa lasteaiad teha kaugtööd (vaid mõnes osas), lapsi peab ikka reaalselt valvama kohapeal.
   Praegu on paljud lasteaiad suletud, aga paljudes kohtades ka lõppeb vanematel nn 2- nädalane kodukontoriaeg. Valmistuvad tulema tööle ning lapsi tooma lasteaeda. Kuidas edasi? Kuidas on tagatud praeguses kriisiolukorras, kui viiruse levik alles hakkab võimust võtma, lasteaiatöötajate ning nende perede kaitse? Isegi üks laps ja tema vanemad võivad viirust edasi kanda. Teatavasti on riigis kaitsevahenditega isegi arstidel puudus, mis siis veel rääkida muudest aladest. Teiseks, kas kaitsevahenditega üldse saab lapsi õpetada/hoida? Palju küsimusi, millele vastustele pole väga mõeldud.
   Kaugtööl olijad oleks nagu eelisseisus- saavad teha kodus arvutil tööd. Aga kohapealsed töötajad?? Miks on selline ebavõrdsus?
   Väärtustame lasteaiaõpetajaid- millega? Eesrindlikkusega töötada nn kriisikoldes otse? Minu meelest tuleks praegune lasteaiasüsteem täiesti ümber muuta- ma ei tea veel täpselt, kuidas, aga see ei saa olla praegu hetkel õppepõhine, vaid nn hoidjapõhine, et lastele on hoid, kus olla, ja hoidjad peavad olema kaitstud turvavahenditega nagu arstid jt!!