Õpetajate Leht 27. märtsil
Muutuv õppimine: esimesed kaugõppepäevad venisid pikaks ja külvasid segadust
Miina Härma gümnaasiumi arendusjuht, direktori asetäitja Tiia Lepik kirjutab distantsõppe kogemustest oma kooli näitel. Ta tunnistab, et olukord on olnud keeruline, aga üldiselt saavad kõik osapooled kodus õppimisega hakkama. „Uueks väljakutseks saab huvitöö ja kooli ürituste korraldamine veebis, samuti õpilastele klassikogukonna virtuaalse kogunemise ja suhtlemise võimaldamine,“ kirjutab ta.
Loome uut kooli
Rapla gümnaasiumi koolijuht Sirje Kautsaar kirjutab, et alates 13. märtsist luuakse Eestis uut koolikultuuri. „Ootamatu kogemus on andnud meile võimaluse õpikäsitust muuta,“ ütleb ta, lisades: „Kasutame eriolukorda ära huvigruppide liikumiseks suurema demokraatia ja osalemise suunas.“ Kautsaar peatub ka õpetajate koostööl, mis on saanud tema hinnangul uue mõõtme – digitaalses õpetajate toas käib tihe kogemuste vahetamine.
Koduse õpikeskkonna võimalused
Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema kirjutab, et tervisele mõeldes on oluline jagada mõtteid ja kogemusi, millised distantsõppe võtted vähendavad digivahendites veetmise aega.
Ta toob välja mõned kasulikud soovitused distantsõppeks ja kommenteerib neid. Ta nendib, et koduõppel laste üldpädevuste arendamiseks on vaja suunata lapsi arvutist pausi pidama, õppima pärismaailmas, olema loov, suhtlema oma perekonnaga ning tegema kodutöid. „Koroonaviirus lapsi üldjuhul ei ohusta, küll aga ohustab laste arengut digivahendite liigkasutamine,“ märgib ta.
Kuidas kaasav haridus lapse erivajadusega hakkama saab?
Kaasav haridus ei ole mingi kauge eesmärk, mille poole püüdleme ja mille saavutame juhul, kui tingimused x, y, z on täidetud. Vastupidi, kaasav haridus on igapäevane tegelikkus, mille nimel paljud inimesed peavad iga päev väga palju pingutama, kirjutab Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse direktori asetäitja Veronika Kaska.
Vilde väärib uut avastamist
Tänasel teatripäeval on põhjust rääkida Eesti moodsa proosa ja näitekirjanduse alusepanijast Eduard Vildest, kes on loonud aluse ka siinsele teatri- ja kirjanduskriitikale ning kelle sünnist möödub tänavu 155 aastat. Vilde muuseumi juhtivkuraator Kadi Kesküla iseloomustab Eduard Vildet kui värvikat inimest ja loojat, kelle looming on kõnekas ka praegusel ajal.
Millal on õige aeg alustada?
Ehk oleks just nüüd, kui lapsed ei ole enam nädalaid pidanud enne kukke ja koitu kooli minema, aeg võtta vastu otsus alustada järgmisel õppeaastal koolipäeva hiljem? Kolmandik meie lastest on ju pidevas unevaeguses ning sotsiaalministeerium ja TAI on soovitanud hilisemat koolipäeva algust. Ometi on vähesed koolid nõuannet järginud. Miks me ootame?
Ettevõtlik inimene teeb rohkem, kui peab
Ettevõtlik inimene astub oma eesmärgi nimel mugavustsoonist välja ja tahab midagi ära teha, arvavad tublid õppurid, kes võitnud mitmesuguseid ettevõtlusvõistlusi. Noorte meelest võiks majandusõpe alguse saada juba lasteaias, sest mida nooremana õpid, seda lihtsam on asjadest aru saada.
Nõutavate oskuste tase langeb iga uue õppekavaga
Soome õpetajate häälekandja Opettaja ülevaatest saame teada, mis teemadel kirjutavad lugejad, aga ka lugeda Tampere ülikooli emeriitprofessori Jorma Merikoski tähelepanekuid, kuidas on neljakümne aasta jooksul iga uue matemaatika õppekavaga alandatud nõudmiste taset.
Eesti kutsekoolid jagasid kogemusi Ukraina koolidele
Lõppes Eesti ja Ukraina kutsehariduse koostööprojekt, mida rahastas EV välisministeerium. Ukrainlased teevad esimesi samme, et korraldada oma kutseharidust Eesti eeskujul. Meie koolid õppisid ka ise oma kogemusi jagades.
Uued politseinikud said kutse
Politsei- ja piirvalvekolledži Paikuse üksuses lõpetas järjekordne lend politseiametnikke sel päeval, kui riigis kuulutati välja eriolukord. Kõigil 41 lõpetajal oli tagatud töökoht ja kohustus suunduda tööle.
Jõõpres on lõimitud õppeained ja kool kogukonnaga
Jõõpre põhikoolis on sama katuse all lasteaed, kellega koolielu on tihedalt läbi põimunud. Käsitöö- ja tehnoloogiatundides valmistatakse vajalikke asju endale, koolile ja lasteaiale. Paljudesse tegevustesse on kaasatud kogukond, eelkõige lapsevanemad.