Õpetajate Leht 6. märtsil
Lastekaitsetöötajate kohustused ja vastutus suurenevad iga aastaga
Lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate tööpõld aina kasvab ning omavalitsustes ei ole enam ammu ametis üks-kaks selle eriala inimest, vaid terve osakond. Spetsialistid tõdevad üksmeelselt, et suurem osa lastega seotud muresid ja probleeme saab alguse kodust ning sama tähtis, kui aidata last, on aidata tema vanemaid.
Uus aineühenduste koostöövõrgustik
28. veebruaril toimus riigikogus õpetajate aineühenduste töökoosolek, kus analüüsiti praegust hariduspoliitikat, hinnati haridusstrateegiat 2035 ja tehti edasisi plaane.
Töökoosoleku arutelust tuli üsna selgelt välja, et õpetajate aineühendused ei ole praeguse hariduspoliitikaga kuigi rahul. Leiti, et põhikooli riiklik lõpueksam peab alles jääma. Lõpueksami asendamist tasemetööga, ammugi mitte elektroonilise tasemetööga ei peetud õigeks. Õpilase isiklike õpiradade kohta öeldi kriitiliselt, et liiga palju valikuid tekitab lapsel stressi.. Õndsaks saab õppimise, mitte valikute läbi, kõlas üks lause sellel töökoosolekul. Märgiti ka, et erivajadustega last ei peaks õpetama tavakoolis.
Igihaljas kooliuuendus
TLÜ sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets toob välja, et oma õpetamisviisi peab koostöiseks ligi veerand õpetajatest, ent samal ajal on õpilastest märganud õpetajate koostööd vaid 5%. Heidmets toonitab, et enamikus uuritud koolidest domineerib nn üksiku hundi mudel, kus iga õpetaja ajab oma asja, tiimipõhist tegutsemist on vähe.
Iseloomukasvatus teadlase pilguga
USA-s Missouris on loodud haridusteadlaste töörühm Character Plus, mis pakub iseloomukasvatusalast õpet õpetajatele ja koolijuhtidele. Igal aastal korraldab Charcter Plus kolmepäevase konverentsi, kus õpetajad ja koolijuhid saavad omavahel iseloomukasvatuse kogemusi jagada. Samuti korraldatakse koolide vastastikuseid külaskäike. Töörühma Plus liikmeid Melinda Bieri ja Deborah Sandersit intervjueerib Tiia Kõnnussaar TÜ eetikakeskusest.
Ago Pajur: „Ajalugu pole mustvalge, vaid siksakiline“
Kui natukegi urgitseda mõne üldlevinud seisukoha või fakti kallal, leiab uurija üsna põnevaid tagamaid ja jõuab sinna, kuhu varem pole keegi jõudnud, lausub Tartu ülikooli õppejõud, ajalooõpikute autor Ago Pajur. Esmaavastaja roll teeb kogu ajaloopildi värvilisemaks ja kirevamaks. Saab selgeks, et ajalugu pole mustvalge, vaid kulgeb siksakiliselt.
Mürtsub trumm ja pillid hüüavad
Tartu Tamme kooli õpetaja Gunnar Pettaig võttis esimesena Eestis kasutusele pillimängu grupiõppemeetodi Yamaha Class Band, kus esmased oskused saadakse tunnis orkestrina koos mängides. Klasside bändid on lühikese ajaga pillimängu juba sellisel tasemel selgeks saanud, et astuvad kooliorkestrina üles tähtsamatel sündmustel.
Edulugu innustab muutusi tegema
PISA testide suurepärastest tulemustest on räägitud ja Eestit kiidetud. Viga oleks siiski loorberitele puhkama jääda. Pärnu Koidula gümnaasiumis toimunud hariduskonverentsil „Õpetaja hariduse eduloos“ arutleti, kuidas edasi minna.
Jõhvis selgusid parimad keevitajad
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas toimusid möödunud nädalal rahvusvahelised kutseõppurite keevitusvõistlused „Viru Welder“. Võitjaiks kuulutati Eesti koolide esindajad.
Pärnu Ülejõe põhikooli edulugu
Pärnu Ülejõe koolis viiakse ellu muutusi ‒ minnakse üle aine- ja huvipõhisele õppele, ja uuendusi on teisigi. Neid tutvustas kodulinna kolleegidele kooli direktor Margus Veri.
Kuidas muinasjutud päästavad maailma
„Mida rohkem aega veedame virtuaalreaalsuses ja n-ö masinates, seda rohkem hakkame ka iseendast mõtlema kui masinast,“ rääkis kirjandusteadlane Maarja Vaino Rae valla hariduskonverentsil „Loovuse säilitamine või välja harimine“. Inimese elule annab tema sõnul mõtte eneseteostus, vajadus ja võimalus vaimselt areneda. Ettekande põhjal tehtud kirjatükis rõhutab Vaino, et muinasjuttude ja üldse lugude lugemine on noore inimese jaoks tähtis, sest iga inimese identiteet koosneb lugudest, inimene on kogum mälestusi ja omadusi, mille kaudu ta ennast määratleb. Oma emakeeles pädev inimene on võimeline paremini abstraktselt mõtlema ja oma ideid sõnastama. Lugemine on seega ühtaegu võti nii hea keeletunnetuse kui ka vaimse arengu juurde.
Kas digiseade teeb nutikaks?
Digi on ajalooliselt uus nähtus ning kooli jaoks kasutamiseks sobivaimad digiressursid on nii Eestis kui kogu maailmas alles avastamisel. PISA 2018 põhjal selgusid väljakutsed digi kasutusest kodus ja koolis. Näiteks, et Eesti õpilaste internetikasutus koolis on keskeltläbi tund päevas, mis jääb riikide võrdluses esikümnesse. Või et õpetajad lasevad õpilastel teha pigem koduseid ülesandeid digivahenditega, kui kasutavad digivahendeid tunnis. Uuring kinnitab, et digitehnikat kasutatakse hariduseesmärgil rohkem kodus kui koolis. Kõige populaarsem hariduslik digitegevus Eesti laste hulgas on sotsiaalmeedia kasutamine kaasõpilastega suhtlemiseks.
Laps, loovus ja loomus
Veebruari viimasel nädalal Vaidas toimunud Rae valla 7. hariduskonverentsi peateema oli loovus, millele pööratakse järjest enam tähelepanu ka hariduspoliitika kujundamisel. Õpetaja, psühholoog ja nõustaja Toivo Niiberg püüdis oma ettekandes loovmõtlemist mõnekümne minuti jooksul lahti seletada. „Kogu inimese elu on looming – ühele mustvalge, teisele värviline, mõnele ühemõõtmeline, mõnele mõõtmatu,“ tunnistas ta ning rõhutas, et mäng on lapse sotsiaalse teadmise kujundamise vahend. Mängus arenevad kõik psüühilised protsessid ja isiksuse omadused, eelkõige taju ja fantaasia, mis on igasuguse loomise ning loovmõtlemise alus.
Silmapaistvate inimeste iseloomuomadused
Stanfordi psühholoog Catharine Cox on koostanud kataloogi väga edukate inimeste iseloomuomadustest, analüüsides 301 erakordselt eduka ajaloolise isiku elulooandmeid. Nende seas oli luuletajaid, tähtsaid poliitikuid ja usuliidreid, teadlasi, sõjaväelasi, filosoofe, kunstnikke ja muusikuid. Kõige ootamatum oli tähelepanek, kuivõrd väikest rolli mängis IQ kõige rohkem ja kõige vähem edukate ajalooliste geeniuste eristamisel. Kokkuvõttes märgib Cox: „Suur, ent mitte suurim intelligentsus koos maksimaalse visadusega annab tulemuseks suurema silmapaistvuse kui suurim intelligentsus koos mõnevõrra väiksema visadusega.“