Õpime distantsilt õpetama
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on alates 16. märtsist kõik koolid üle viidud distantsõppele. Oleme eriolukorras esimest korda ja ühtviisi on õpipoisi rollis õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lastevanemad. Kui hästi me arvutipõhise õppega hakkama saame? Kuidas tõhusalt õpetada ja õppida? Õpetajate Leht vahendab koolide kogemusi-soovitusi ja asjatundjate nõuandeid, mis võiksid aidata õpetajatel veelgi nutikamaks saada ja võtta kriisist positiivse.
Võimalus arendada loovust ja tappa rutiini
Ehkki e-kool läks esimese distantsõppe päeva alguses suurenenud koormuse tõttu rivist välja, probleemid lahendati ja õppimise lainel on nii õpilased kui õpetajad.
Tartu Veeriku kooli õppealajuhataja Carmen Lutsu sõnul suhtuvad õpetajad tekkinud olukorda kui võimalusse otsida, katsetada, õppida, arendada loovust, tappa rutiini. Kindlasti on abiks see, et tehniliste vahendite kasutamine pole võõras õpetajatele ega õpilastele. Nüüd on võimalus õpikeskkonda jagada ja koos uut ja põnevat avastada.
Veeriku koolis lepiti kokku, et õppeülesanded on õpilastele Stuudiumis nähtavad päeva alguseks, kell 8.15. Õpilasel on vabadus oma aega ise planeerida, arvestades tööde esitamiseks kehtestatud tähtaegu. Paljud õpilased olidki distsiplineeritult varakult tegevuses ning töid esitati juba esimestel tundidel.
Siiski tõdes Luts, et olukord, kus kõik on samal ajal samas kohas samade ülesannete ja piiratud vahenditega, vajab väga läbimõtlemist. Tuleb ju õpetajal päeva jooksul nii õpilasi kui vanemaid juhendada, tööde kohta tagasisidet anda ja mõnikord ka õpilasi ja vanemaid rahustada. „Veel hilistel öötundidel nägin õpetajaid Stuudiumisse sissekandeid tegemas,“ märkis Luts. „Eks tuleb meil endalegi päevaplaan luua, et mitte ekraani ette lõksu jääda. See on üks murekoht, mida tuleb rõhutada. Koduõpe ei tähenda ainult tundide kaupa arvuti taga töötamist. Endiselt tuleb hinnata nii raamatute, looduse kui perekondliku suhtluse tähtsust, milleks nüüd on võimalused.“
Lisaks aineteadmistele on oluline õpetada lastele oskust oma aega planeerida, juhendeid lugeda, mõista, järgida näidiseid, vajadusel oskust küsida. Murekohaks võib saada õpilaste töömaht. Esimese kooliastme õpilase tööd koordineerib klassiõpetaja, aga vanemate õpilaste puhul on mahtu keeruline hinnata. Seepärast on vaja tagasisidet.
„Tekkivad murekohad on tiheda suhtluse ning kogemuste jagamisega ületatavad,“ sõnab Carmen Luts. „Tore, et praegu abistavat infot jagub. Jõudu vajaliku sõelumiseks!“
Kaugus lähendab
„Kriisist tuleb võtta kõik positiivne!“ lausub Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro ja loodab, et e-õpe ja e-kool saavad just nüüd hoo sisse. Tuleb tänulik olla firmadele, kes tegelevad eri platvormidega ja pakuvad oma võimalusi tasuta. Paljud õpetajad ongi avastanud kohti, kust saab huvitavaid materjale, ja jagavad neid teistega.
„Kummaline vastuolu, aga nii see on, et õpetajad on eraldi olles hakanud tegema rohkem koostööd ja omavahel oluliselt lähenenud. Seega tuleb kriisile tänulik olla. Loodan ja usun, et juba on märgata edasiliikumist õpetajatöös,“ lausub Aro.
Saaremaa ühisgümnaasiumis ei olnud esimesel päeval kodudest appikarjeid kuulda. Paaril juhul avastas vanem küll, et tal pole kodus arvutit ega internetti. Kui häda käes, saab kool tehnikat laenutada.
„Kui pole internetti või see ei tööta piisava kiirusega, siis telefon on ikka kõigil olemas ja saab helistada klassikaaslastele ja küsida, milline ülesanne anti. Seega saab õppida küll. Sõltub eelkõige muidugi kodust, vanematest ja õpilasest endast, kas ta tahab õppida,“ sõnab Viljar Aro.
Võru gümnaasiumi juhtkond ja õpetajad arutlesid esmaspäeva pärastlõunal meet.google.com keskkonnas, kuidas esimene päev läks.
„Oleksime võinud juba varem mõelda alternatiivile, milline kanal hakkab tööle siis, kui õppeinfosüsteem ära langeb,“ vahendas direktor Karmo Kurvits. Arutleti ka seda, kuidas teha tunde ja suhelda reaalajas. Praegu ongi plaanis järgmisest nädalast kasutada kontakttundideks meet.google.com keskkonda.
„Õpetajate e-oskused on erinevad, aga oleme öelnud, et me ei hakka nüüd katsetama ega uusi oskusi õppima. Õpetaja peab tundma end mugavalt ja hästi,“ rõhutas Karmo Kurvits.
Võru gümnaasiumis on paar aastat õpetatud kursust „Johannese akadeemia“, mille eesmärk on õpetada õppima, meeskonnatööd tegema, ennast juhtima ja enesedistsipliini arendama. Nüüd on ideaalne aeg näha, millised on õpilaste tegelikud õppimisoskused.
Et Tartu Annelinna gümnaasiumi maja renoveeritakse ja õppetöö toimub neljal asenduspinnal, on õpitingimused olnud kogu aeg erilised. „Aga esmaspäeval kogesime samu raskusi mis kogu riik,“ lausub direktor Hiie Asser. „Suurem osa kooliperest istus hommikul entusiastlikult arvuti taha e-kooli avama ja sai osa tõrgetest. Õnneks keskkond taastus.“
Õpetajate arvutioskused on Annelinna gümnaasiumi õpetajail sama ebaühtlased nagu teistegi eluvaldkondade inimestel, kuid üldisemad lähenemised ja lihtsamad võtted on kõigil selgeks õpitud.
„Infot, mida HITSA ja HTM ning koolipidaja pakuvad interaktiivsete võimaluste kohta, on meeletult palju. Õpetajad proovivad ja otsivad, nädala teises pooles on mõistlik tagasisidet küsida,“ ütleb Asser. „Näen kirjavahetusest, et töö käib, ja kohaneme tasapisi. Soovitasime õpetajaile, et hindamine ja tagasiside pole algul kõige tähtsam. Enne tuleb saada kindlus, et õpikeskkond toimib. Ühtki last ei karistata kohe, kui ta ei saa hakkama ja pere pole talle keskkonda loonud. Lahendame kõik olukorrad inimlikult ja mõistlikult.“
ARVAMUS
Toomas Kruusimägi, Tallinna inglise kolledži direktor:
Kui meie riigi tunnustatud ja väga head õpetajad looksid videotunnid, siis saaksid seda kasutada kõigi koolide lapsed siis, kui on vaja, ja seal, kus on võimalik. Ka siis, kui oma õpetaja on haigestunud või puudub hoopis. Neid videotunde saaks kasutada põhi-, lisa- ja abimaterjalina, ka individuaalõppes. Ja tund ei tähenda ainult 45 minutit.
Triin Noorkõiv, MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool:
Mõtlen ka sellele, kuidas võiksime teadlikumalt kasutada meie olukorda kui võimalust õppimist-õpetamist ümber mõtestada: katsetada lähenemisi, mis võiksid toetada sügavamalt ennastjuhtiva(ma)te õppijate arengut. Alustada näiteks sellest, et pakkuda õppijatele tuge hakata oma päeva ja nädalat disainima ning uurima, mida nad tõhusaks õppimiseks vajavad, milline korraldus seda toetab jne. Vaatluse alla võiks võtta nädala (õpi)eesmärkide seadmise, milleni jõudmise teekonda saavad õppijad ise planeerida. Siin on hea ka koos üle vaadata, millised komponendid ja miks on vajalikud üheks tõeliselt kordaläinud ja täisväärtuslikuks päevaks: näiteks millal ja kuidas lisaks intellektuaalsele tegevusele end liigutatakse, värskes õhus viibitakse, pere ja sõpradega suheldakse, peret aidatakse ning millal on päris oma aeg just selleks tegevuseks, millele on soovi pühenduda. Seda kõike kokku võttes võiks küsimus meile kõlada nii: „Kuidas saaksime rakendada muutunud olukorra võimalusi ja potentsiaali, et mitte kopeerida olemasolevat lähenemist/paradigmat, vaid nügida end teadlikult katsetustega selles suunas, mis võimaldab õppijatel saada teadmisi, oskusi ja kogemusi oma õppimise ja elu juhtimiseks ning mis võimaldab meil koolirahvana järjest rohkem usaldada õppijaid ennast?” Trendid näitavad, et muutusi, ebakindlust, ebamäärasust ja komplekssust aina lisandub maailma.
Haridustehnoloogia ettevõtted tulid appi
Haridusettevõtjad panid seljad kokku ja pakuvad tasuta teenuseid ja veebikoolitusi, et aidata õpetajatel saavutada vajalikud tulemused.
Algatusega on liitunud 15 Eesti haridusettevõtet, sealhulgas 99math, Lingvist, ALPA Kids ja Heateo haridusfond. Eesmärk on aidata kaasa õpitulemuslikkusele koduõppes ja tuua õpilasi virtuaalselt kokku, et ei kaoks sotsiaalsus ega langeks õpimotivatsioon.
Projekti üks käimalükkajatest, 99mathi tegevjuht Tõnis Kusmin lausus, et 140 000 õpilase õppeviisi muutmine nii kiiresti on kõigile suur koormus. „Tõime need ettevõtted kokku ja pakume tuge, andes oma tooted tasuta kasutada ning vajadusel arendades kiiresti uusi koduõpet toetavaid lahendusi. Iga päev toimuvad ka veebiseminarid.“
Heateo haridusfondi ja Bolti kaasasutaja Martin Villigi sõnul on Eesti kriisiolukorras koduõppele minnes teiste riikidega võrreldes paremas olukorras. Õpetajatel on hea võimalus uuenduslikke lahendusi julgemalt katsetada, mis loodetavasti saavad õppetöö loomulikuks osaks.
Nimekirja lahendustest ja eripakkumistest leiab koduope.99math.com ning see täieneb jooksvalt.
Õpetajate Leht ootab õpetajate kommentaare, soovitusi ja ettepanekuid kolleegidele koduõppeks.
Alanud on rohkem kui kuue tuhande õpetaja koostöö
HITSA veebilehte „Koduõpe tehnoloogia abil“ jälgib üle 6000 õpetaja, kuid näiteks teisipäeva lõuna paiku liitus sellega iga kahe minuti tagant uus inimene. HITSA koduõppe pealehe alt leiab veel ka iga õppeaine Facebooki grupid, kuid seal on oma grupp ka lastevanematel ja koolijuhtidel ning ei puudu ka koolipsühholoogide ja hariduslike erivajadustega laste õpetajate grupp.
Kehaline kasvatus
Kuna paljud koolid on mures õpilaste ekraani külge aheldamise pärast, vaatasin lähemalt kehalise kasvatuse õpetajate grupi materjale ja need tõesti ergutasid fantaasiat. Näiteks lihtsad videod selle kohta, kuidas saab kodus tantsusamme õppida, hüppenööriga harjutada, koos ema või isaga liikumismängu mängida, tavalisel köögilaual pingpongi mängida jne. Pakuti välja ka advendikalendri moodi sportimise kalender, kust laps saab iga päev ühe aknakese avamise järel teada selle päeva harjutused.
Kirjandus
Fantaasia pani tööle ka kirjandusõpetajate B-grupp. Seal soovitati gümnasistidele tutvustada Instagrami kaudu levivaid lühiluuletusi, mida nimetatakse instaluuleks. Väidetavalt loeb USA-s instaluulet üle 28 miljoni noore ja kõigi lemmik on india juurtega Rupi Kaur. Tuuakse välja, et tänapäeva noored jõuavad luuleni tehnoloogia (Instagrami) kaudu! Kirjanduse grupis soovitatakse suunata õpilasi Värske Rõhu veebikülgedele, kus noored autorid kirjutavad väga omapärast luulet ja proosatekste.
Muusika
Muusikaõpetajate grupp üllatas sellega, et seal on üleval noot, mille pealkirjaks on „Koroonaviiruse etüüd“ klaverile koos desinfitseeriva pühkimisega. Pühkimist antakse edasi glissandodega ülevalt alla ja alt üles. Aga muusikaõpetajadki jagavad omavahel palju põnevaid digitaalseid õppematerjale. Näiteks noodikirja programmi MuseScore abil saab õpetada õpilasi laule looma: vajutad ekraanil olevat klaveriklahvi ja noodijoonestikule tekib õigele kohale noot. Pärast kuulad, kas tuli ilus viis. Samas soovitati üle kuulata „Klassikatähtede“ saadet, kuulata YouTube’ist kohustuslikku muusikat jms ning kuuldu kohta oma arvamus kirja panna.
Kõikide õppeainete FB-gruppides kirjutatut pole mõtet siin refereerida, sest eelnevatest näidetest piisab arusaamiseks, et õpetajad on hakanud üle riigi kogemusi jagama ja üksteist toetama. Paistab nii, et üheskoos saame koduõppega toredasti hakkama.
Kolmepäevane koolinädal
TLÜ haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Mart Laanpere arvab, et praeguse kriisi ajal saame näha, kas eesti laps on õpetatud iseseisvalt õppima. Ta on tuttav koolidega, kus on juba varem koduõpet harjutatud, ja nende koolide õpilastes ta ei kahtle. Paraku on selliseid koole olnud seni väga vähe.
Mart Laanpere sõnul on Eesti haridusel ees kaks suurt ülesannet: esiteks saada käima arvutipõhine õpe, antud juhul siis koduõpe, ja teiseks viia see kokku hariduslike erivajadustega laste õpetamisega. Laanpere peab neid eesmärke realistlikuks. Esiteks annab praegune karantiin kõigile arvutipõhisest õppest selge ettekujutuse. Teiseks on selgunud ühest TLÜ magistritööst, et mitmeski meie HEV-laste väikeklassis on saavutatud häid tulemusi just arvutipõhist õpet kasutades. Kui see suur eesmärk realiseerub, siis võib ehk hakata rääkima ka kolmepäevasest koolinädalast, arvab Laanpere.
Kümme soovitust koolidele
13. märtsil viis HITSA Facebooki keskkonnas „Koduõpe tehnoloogia toel“ läbi veebipõhise seminari ehk veebinari koolijuhtidele, mida vedasid haridustehnoloogid Elo Allemann ja Ingrid Maadvere.
Koolijuhtide veebinari saab YouTube’is ka järelkuulata. See kestab tund aega, kuid häid mõtteid on seal ka päris palju. Huvi äratamiseks mõned mõtted sellelt.
- Andke õpilastele ülesandeid, mida saab ka nutitelefoniga lahendada, sest on perekondi, kus igal lapsel oma arvutit ei ole.
- Mõned lastevanemad on lapsi teadlikult arvutist ja nutitelefonist eemal hoidnud. Olge valmis õpetama neid lapsi kodus traditsiooniliselt õpiku ja töövihiku põhjal.
- Kui õpilasel tekib ülesande lahendamisel raskusi, võib ta oma tööd pildistada ja pildi õpetajale kommenteerimiseks saata.
- Seni on olnud üks paremaid klassiga töötamise keskkondi Moodle. HITSA pakub koolidele nädalapikkust Moodle’i kursust.
- Andke õpilastele vahelduseks häälülesandeid või tekste, mida robot häälega ette loeb. Selleks sobivad Culp.it, Anchor, BoockCreator jt rakendused.
- Pange nõrgema arvutioskusega õpetaja paari tugevamaga – nii saab ka nõrgem hakkama.
- Pange ka lapsed töötama paarikaupa või rühmadena. Las nad õpivad ka üksteiselt.
- Ärge hindeid pange, pange „arvestatud“ ja „mittearvestatud“.
- Ärge kogu kooli puudujaks märkige.
- Julgege eksida!
KÜSIMUS JA VASTUS
Kuidas teie koolis koduõpe käib?
Rando Kuustik, Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor
Õpetajaid ega õpilasi koolimajas ei ole. Nende suhtlusvahendid on e-kool – kus on esinenud ka tõrkeid, kuid on siiski hakkama saadud –, ja meililistid. Üldisemate teadete edastamiseks on kooli kodulehekülg ja kooli Facebooki lehekülg. Peame läbirääkimisi paari firmaga, kes saaksid pakkuda meie koolile hästi lihtsat e-koosoleku võimalust. Kuna läksime kogu kooliga ca kuus aastat tagasi üle Office 365-le, siis kasutame kooli e-õppenõukogu oluliste otsuste tegemiseks ka seda keskkonda.
Õpetajad kasutavad õpetamiseks mitmesuguseid internetikeskkondi. Mina ise olen OneNote’i ja Padleti usku, mille kaudu saavad õpilased ka koostööd teha. Rohkem on hakatud kasutama Opiqut ja teisi interaktiivsete ülesannetega keskkondi.
Õpilaste kontrollimine ja hindamine ei ole seni kõige tähtsamaks küsimuseks tõusnud. Selle asemel keskendutakse niisuguste ülesannete andmisele, mis panevad õpilast mõtlema, uurima, lahendusi otsima ja see ongi ju hariduse mõte.
Ministeeriumilt ootame kiiret infot selle kohta, kuidas hakkavad toimuma koolide lõpueksamid ja sisseastumiskatsed. Teadmatus sellest tekitab ebakindlust ja hirme.
Anna-Liisa Nurgamaa, Iisaku gümnaasiumi geograafiaõpetaja:
Kui tulin Fulbrighti stipendiumiga kaheks kuuks Ameerikasse õpetajaks, juhendasin samal ajal veebi kaudu oma Iisaku gümnaasiumi õpilasi kahes valikaines. Ilmselt oskaksin ka teisi õppeaineid veebi kaudu õpetada, kuid pole saanud seda proovida, sest olen praegu USA-s karantiinis ja mind hoitakse siin arvutitest eemal, et ma nakkust ei saaks. Usun, et Eesti saab koduõppega paremini hakkama kui Ameerika, kus ma nägin, et meie arvutipõhine õpe on läbimõeldum, eesmärgipärasem ja tõhusam.
Monika Ellakvere, Tallinna Südalinna kooli õppealajuhataja:
Meie kool on korraldanud kaks korda aastas õpilastele digiõppe päeva. Kui meie koolis on toimunud ülelinnalisi üritusi, oleme jätnud osa klasse koju e-õppele, et ürituse jaoks oleks piisavalt vaba ruumi. Nüüd on kodus e-õppe maht muidugi mitu korda suurem.
Kas laps kodus ikka õpib? Seda saavad õpetajad jälgida e-koolist. Sealt on näha seegi, kas laps või lapsevanem oma ülesandeid vaatab. Koostöö lastevanematega muutub nüüd palju olulisemaks kui seni. Kuna õpilased peavad saatma oma lahendatud ülesanded õpetajale üle vaadata, siis on koduse õppe puhulgi õppimisest kõrvale hiilida päris keeruline.
Oleme oma koolis seda meelt, et ei ole mõistlik õpilast kogu päevaks arvutiekraani ette tööle sundida. Anname neile ikka ka selliseid ülesandeid, mille puhul on vaja loovust: kas joonistada, värvida, välja lõigata, midagi meisterdada ja liikuda jne. Ja muidugi laseme neil kodus raamatuid lugeda.
Väga meeldiv on, et oleme saanud lastevanematelt koostööpakkumisi ja ettepanekuid, kuidas e-õpet veelgi tulemuslikumalt korraldada.
Sergei Teplov, Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi direktor:
Meil annavad õpetajad tunde Google Meetingu videokonverentsi ja Google Classroomi vahendusel. Õpetaja teatab õpilastele, mis kell videokonverentsi tund toimub, ja siis peavad kõik õpilased osalema. Meil on tehtud õpetajatele videokonverentside aegade graafik, et me õpilasi nendega üle ei koormaks.
Oleme teinud juba mitu aastat koduõppe päevi. Kes õpetajatest varem sellega kaasa ei tulnud, on nüüd sunnitud selle ära õppima. Pärast karantiini jätkame kindlasti osalise koduõppega, sest õpilased peavad harjuma iseseisvalt õppima.
Meil on küllatki range päevaplaan. Hiljemalt kell 8.15 hommikul on õpilaste selle päeva õppeülesanded internetis üleval ja õpilaste koolipäev hakkab pihta. Põhikooliõpilased esitavad tehtud ülesanded ülevaatamiseks õhtul kella kaheksaks ja gümnasistid kella üheksaks. Kui õpilasel tekib probleeme, võib ta teha oma ülesande lahendusest foto ja selle õpetajale saata ning õpetaja siis selgitab. Kui mõnele lapsele on koduõpe raske, siis saab tema või ta vanem helistada kella üheksast kolmeni meie kooli psühholoogidele. Haridusministeeriumilt ootame ülevaadet karantiini tingimustes toimuvate lõpueksamite kohta.
Birgy Lorenz, Pelgulinna gümnaasiumi arendusjuht:
Mõnes kodus püütakse õpetada lapsi täpselt tunniplaani järgi. Enamikule see sobib, kuid mõnes perekonnas on kolm-neli last, aga üksainus arvuti. Teiseks õpib mõni laps kodus iseseisvalt aeglasemalt kui koolis. Meie koolis on 75-minutised tunnid ja selle ajaga jõuavad ka aeglasemad lapsed oma tunnitöö ära teha. Loomulikult peab 75 minuti sees olema ka paar puhkepausi, sportlikku tegevust. Loov- ja kunstiained aitavad arvutiekraanist puhata.
HITSA veebilehel „Koduõpe tehnoloogia toel“ on üleval veebiseminarid, kus üks õpetaja selgitab teemat, teine aga aitab vastata jälgijate saadetud küsimustele. Võib-olla peaksid õpetajad samuti mõnd uut teemat esitama kahekesi? Virtuaalse õppe puhul on ju lihtne kaks klassi näiteks kümneks minutiks üheks kokku panna, nii et üks õpetaja selgitaks kokkupandud klassile uut osa ja teine keskenduks õpilaste küsimustele. Mõnda teemat saaks kahe õpetajaga selgitada kogu Eestile.
Sooviksin teada viidatud magistritöö pealkirja ja autorit. Eterast kahjuks ei leidnud.
“Teiseks on selgunud ühest TLÜ magistritööst, et mitmeski meie HEV-laste väikeklassis on saavutatud häid tulemusi just arvutipõhist õpet kasutades. Kui see suur eesmärk realiseerub, siis võib ehk hakata rääkima ka kolmepäevasest koolinädalast, arvab Laanpere.”
Tänan!