Pärnu kaasav haridus toetub koostööle

Pärnu linnavalitsuse haridusosakonda loodi 2018. aasta novembris uus ametikoht – kaasava hariduse spetsialist, kes koordineerib ja aitab rakendada selle valdkonna põhimõtteid linna koolides.

Hakkame juba valmistuma järgmiseks õppeaastaks, käimas on eriklasside loomine, tutvustab linna kaasava hariduse spetsialist Terje Jürivete oma tööd. „Lepime koolidega kokku, millist eriklassi vaja on ja kes selle avab.“ Õpetajad ja koolijuhid on tema sõnul missioonitundega ja läbirääkimised kulgevad ladusalt. Kaasava hariduse spetsialist on koolipidaja sidemees koolidega ja koostöös luuakse vajaminevaid eriklasse. Sellesse koostöösse on haaratud ka Pärnu õppenõustamiskeskus ja SA Innove Rajaleidja Pärnus meeskond. Eelmisel sügisel avati seitse eriklassi, selle aasta sügisel on vaja kindlasti avada viis.

Pärnu linnas on loodud süsteem, mis hõlmab kõiki erivajadusega lapsi 1.–9. klassini ja tagab neile koolikoha. Eelmisel aastal valmis haridusosakonna eestvõttel dokument kaasava hariduse rakendamise põhimõtete kohta linna haridusasutustes. See kirjeldab kontseptsiooni, kuidas erivajadustega lastega toimetatakse lasteaedades, koolides ja huvikoolides. Eriklassid on ülelinnalise vastuvõtuga ja neid on kõikides linna põhikoolides. Koolidel, mis asuvad osavaldades, on paikkonna laste vajaduste järgi loodud oma eriklassid. Pärnu linna haridusosakonna juhataja Ene Täht usub, et loodud süsteemi suund on õige. Koolid on sellega kaasa tulnud ja tunnevad, et on õigel teel.

Pärnul on lähivaldadega tihe koostöö. Kaugemates osavaldades on HEV-lastele koht ja tugi kodupaiga koolis. Kui linnas on eriklassis või Päikesekoolis, mis on toimetuleku- ja hooldusõppel laste kool, vabu kohti, siis saavad sinna ka valdade lapsed.

Kaasav haridus pole uue leiutamine, ütleb Jürivete. Pärnu Kuninga tänava põhikoolis on mitukümmend aastat tavaklasside kõrval töötanud lihtsustatud õppekavaga klassid. Nende õpetajad on eripedagoogilise haridusega. Juba 2000-ndate alguses olid koolides tasandusklassid. Nüüd on kõikides põhikoolides eritoe või tõhustatud toe klassid. Ajast aega on suures klassis õppinud ka need, kes teistest aeglasemad või kinnisema peaga.

Valminud on koordinaatori ametijuhend

Haridusosakonna eestvedamisel on käimas HEVKO-de (HEVKO on haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koolis) koostöö ja arengu programm, mis hõlmab samuti kõiki koole. Igaühel on omad traditsioonid ja vastavalt sellele toimetavad ka HEVKO-d. Pärnu Vanalinna põhikooli juurde kuulub õpikeskus, kus õpivad erituge vajavad lapsed 1.–9. klassini. Kuninga tänava põhikoolis on tavaklasside kõrval lihtsustatud õppe klassid. Mõni kool loob oma õpilastest liitklasse erivajadustega laste jaoks, abiõpetajate tööülesanded võivad kooliti veidi erineda. Ka võrgustikutöös on erinevusi, näiteks korraldab mõni kool ainult väikseid võrgustikukohtumisi, mõni kool peab vajalikuks kaasata palju inimesi korraga.

2010. ja 2018. aasta seadusemuudatuste käigus nimetati õppejuht ka HEVKO-ks. Nüüd, mil tuge vajavate õpilaste arv on tunduvalt suurenenud ja nendega töö maht kasvanud, on ebaõiglane oodata ühelt inimeselt mitme inimese tööd ja suurepäraseid tulemusi. Seetõttu on Pärnus võetud suund eraldada õppejuhi ja HEVKO ametikohad üksteisest. Koordinaatori olemasolu vabastab õppealajuhataja HEV-lastega töö juhtimisest ja ta saab tegelda kogu õppeprotsessiga. Haridusosakonnal on valminud koordinaatori ametijuhendi näidis tööprotsessi kirjeldusega, mis kirjutati kokku koostöös koolidega. Otsustamata on, kas koormus hakkab sõltuma HEV-õpilaste või kooli õpilaste arvust.

Abiõpetajata ei saakski enam

Eelmisel aastal tegi haridusosakond koolijuhtide ja töötukassaga koostööd selgitamaks, kes on abiõpetaja ja kes õpetaja abi. Kuni kvalifikatsiooninõuded pole määratletud, võivad abiõpetajad olla ka pedagoogilise kõrghariduseta inimesed. „Õpetaja on endiselt protsessi juht klassis, aga samas tekib abiõpetaja lisandumisel nende vahel meeskonnatöö,“ ütleb Täht. „Meie koolid palkavad järjest enam abiõpetajaid,“ lisab Jürivete. Need koolijuhid, kellel on abiõpetajad tööl, ütlevad, et teisiti ei oskakski enam mõelda.

Jaanuari seisuga oli Pärnu koolides kokku 6123 last, neist 20–21% on HEV-lapsed. Selle suhtega ei erineta Jürivete sõnul Soomest ega muust Euroopast. Osa neist õpib eri-, osa tavaklassis. Neid püütakse sobitada klassidesse, kus oleks arvestatud nende arenguvajadustega. Kõiki pole siiski võimalik suures klassis õpetada. See pole mõistlik lapse enda pärast, sest vajadused on erinevad. „Ei saa unustada, et koolikeskkond peab lapsele sobima ja sobima peab õpetaja, eriti kui räägime erituge vajavajavatest lastest,“ ütleb Jürivete. Ka klassikaaslased peavad sobima. On palju asjaolusid, millega tuleb arvestada lapse paigutamisel, et tal õppimine õnnestuks.

„Mulle meeldivad Innove juhendid,“ sõnab Jürivete. Need on selges keeles ja nendest on abi kõikidel – õpetajal, koolijuhil, ka lapsevanemal. Seaduses on palju lahti kirjutatud ja jäetud ka tegevusvabadust, et lapse eripäraga arvestades toimetada.

Toeks tihe võrgustik

Kui reformide käigus mitmel pool õppenõustamiskeskuste töö ümber korraldati, siis Pärnus on see tegutsenud üle 20 aasta ning lisaks üldhariduskoolidele teenindab ka lasteaedu – juba aasta aega töötab seal lasteaedade sotsiaalnõustaja.

Järgmine lüli võrgustikus on Rajaleidja, kuhu suunatakse lapsed, kellega esmane abitegevus ammendus, keda püüti koolis aidata seadusemeetmetega, mis ei aidanud. Rajaleidjas saavad nad kooliväliselt nõustamismeeskonnalt soovitused ja otsused, mille järgi kool üritab lapsega edasi toimetada. Ja kui on näha, et need ei aita, saadakse jälle Rajaleidja meeskonnaga kokku ning jätkub võrgustikutöö Rajaleidjas või koolis ning kaasatakse ka vanemad.

Selline süsteem peaks ära hoidma olukorra, kus laps või vanem jääb murega üksi. „Ei tohiks jääda ja üldiselt ei jäägi,“ ütleb Jürivete. Ometi on vanemaid, kellele tundub, et kõik püüavad midagi lapse heaks teha, aga edutult. Hariduslike meetmetega päris kõike, mis looduse poolt antud, muuta ei saa, nendib eriliste lastega töö koordinaator.

On ka vanemaid, kes loodavad teiste peale ega näe oma rolli või on üldse käega löönud. Enamasti on nende igapäevaelu keeruline ja vahel jäävad abistajadki nõutuks. „Siis tuleme kokku ja mõtleme,“ ütleb Jürivete. Ootamatule olukorrale ja ummikseisule leitakse ikka mingi lahendus. Kaasava hariduse kontseptsioondokument on seejuures tegutsemise alus.

Töö lastevanematega on väga lai valdkond, eriti kui nad hakkavad hätta jääma ja on suures kimbatuses. Aga kes vähegi tahab, see leiab koha, kus teadmisi täiendada. On MTÜ-de koolitused, lastevanemaile pakuvad grupikoolitusi vaimse tervise keskus, Rajaleidja, Gordoni perekool, kuhu haridusosakond on kohti ostnud, on veelgi programme, nagu Imelised Aastad jm. Osa koole teeb vanematele koolitusi eelkooliga ühel ajal. Viise on mitmeid ja kellelgi pole põhjust öelda, et midagi ei ole. Kuid see, kellel on suur mure, ei näe esialgu võimalusi. „Siis on meie asi soovitada ja siis on ka küsimus, kas vanem on valmis abi vastu võtma.“

Väikelahendused HEV-õpilastele

Töökorralduslike muutustega koos käib ka kooliruumide uuendamine. Suuri koridore hakatakse järjest rohkem kasutusele võtma näiteks individuaalrühma õppe jaoks. Tavaklassiruumi ümberkorraldamine sõltub ka õpetaja hoiakust, kas ta on nõus ja valmis töötama tavatutes tingimustes, näiteks koridoris, kus saab kasutada sirme ja on muidki eraldumise võimalusi. Sellised muutused vähehaaval toimuvad, aga läheb aega, enne kui need kõigile vastuvõetavad on.

Innove projekti „Väikelahendused HEV-õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse“ kaudu on 2018. aastast alates olnud võimalik taotleda Euroopa regionaalarengu fondi raha, et kooli kinnistul ning hoonetes teha vajalikke ehitustöid, soetada sisustust ja seadmeid ning õpilastele vajalikke õppe- ja abivahendeid ning õppematerjale.

Pärnu sai taotlusega 2019. aastal toetust üle 300 000 euro. Raha kulutatakse eelarve järgi, mis on koostatud koostöös koolidega, kes teavad oma vajadusi kõige paremini. Sellest said oma osa 13 kooli, sh liitunud valdade põhikoolid. Seitsmes koolis kohendati ruume individuaalõppe või eriklasside jaoks, 11 kooli said mööblit ning õppe- ja abivahendeid. „Koolid vaatasid oma ruumid üle, et grupitööks, individuaalõppeks või eriklassi jaoks sobivat leida. Ka kooliõues leiti sobivaid lahendusi,“ ütleb Terje Jürivete, kelle eestvedamisel raha taotleti.

Projektiga soetatu on täielikult paigas uue kooliaasta alguseks. „See projekt on väga palju avardanud koolide mõttemaailma mitmesugustest võimalustest,“ sõnab Jürivete. Nüüdisaegseid õppevahendeid oli koolides ennegi, aga mitte piisavalt, Innove toetusel tehti suur samm edasi.

Jaanuari keskpaiga seisuga oli Pärnu koolides kokku 6123 last, üldist tuge saab 1093 last, tõhustatud ja erituge 383.