Õpetajate Leht 13. märtsil

Professor Helle Metslang soovib lugejatele rõõmsaid hetki eesti keelega

Tänavune Wiedemanni keeleauhinna laureaat, Tartu ülikooli professor Helle Metslang meenutab oma teed eesti filoloogia juurde: „Nagu mitmed kursusekaaslased, astusin ka mina ülikooli sooviga ajakirjandust õppida. Sel ajal oli ajakirjandus üks eesti filoloogia eriharudest.“

Eesti keele praegusest tervisest rääkides tõdeb ta, et Eesti ühiskond toimib eesti keeles, eesti keel on üks ühiskonna sidususe vahendeid. Kool peab inimesele selleks põhja kaasa andma. „Eesti kool on olnud õppimise kool ja on seda ikka edasi, sellega meil üldiselt arvestatakse,“ usub professor.

Meie aja usulisest kriisist haridusmõtlemises

Väätsa kooli õpetaja Jonas Nahkor küsib: „Kuidas on võimalik kooli kaudu kasvatada solidaarsust ja võimestada noori (ja õpetajaid endid!), et nad suudaksid end identifitseerida kultuurikandjatena? See on väärtuste ja kasvatuse küsimus, mitte innovatsiooni küsimus.“ Kooli kasvatuslikust mõjust teadvelolek on tema hinnangul olulisem kui mõõdikute või tööstusarengute tormis kaasa lehvimine.

Uni mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist

Millele viitab lapse väsinud olek, kalduvus koolitundides magama jääda, motivatsiooni- ja energiapuudus, tähelepanu- ja keskendumisraskused, meeleoluhäired? Kas lasteaialaps peab päeval magama? Kas koolipäev võiks alata praegusest tund aega hiljem? Vastab Medicumi kopsuarst, Confido meditsiinikeskuse kopsu- ja unearst, unemeditsiini ekspert Erve Sõõru.

Kavandatav pilliõpik toob rohkem noori mängima

Lihula muusika- ja kunstikooli õpetajal, puhkpilliorkestri dirigendil Mati Põdral on käsil eestikeelse puhkpillimängu õpiku koostamine class band’i metoodika põhjal. Selle loomisel katsetab ta valmivat kogumikku Varbla kooli õpilastega.

„Sõnajalaõis“ paneb naerdes õppima

Mare Kitsnik on üle kümne eesti keele kui teise keele õppematerjali autor või kaasautor. Temalt on hiljuti ilmunud uus õpik ja töövihik „Sõnajaõis“, mida sirvides võib avastada palju põnevat.

Kunstiõpetaja Ave Peebo: „Lapse töö peab olema algusest lõpuni tema enda tehtud“

Tabasalu Tibutare lasteaia eripära on juba 32 aastat olnud süvendatud kunstiõpe. Just nii kaua on lasteaias töötanud ka kunstiõpetaja Ave Peebo. Kunstiõpetus algab neljandast eluaastast ja lasteaias on olemas päris oma kunstituba. Ave Peebo räägib kunstitegevustest ja laste loovusest.

Elutöö – pea pool sajandit õpetaja-aastaid

Endine matemaatika- ja muusikaõpetaja Armilde Koppelmaa, kes on pälvinud teenelise õpetaja aunimetuse, meenutab oma 90. sünnipäeva järel ameti algusaega.

Kodu mõju haridus- ja karjääriootustele

Kodu ja vanemate roll haridustee kujundamisel on tuntud tõsiasi ja arvukates uuringutes kajastatud tulemus. PISA pakub meile Eesti põhihariduse kohta rõõmustavat pilti: võrreldes paljude teiste riikidega on meie koolid sotsiaalse tausta mõju vähendamisel õpitulemustele väga edukad. Kuid kas saame PISA põhjal järeldada, et kodu ja vanemate mõju hariduse omandamisele pole Eestis kuigi oluline?

Eestlaste uurimusliku õppe menuartikkel tõlgiti ka eesti keelde

Tartu ülikooli haridusteadlaste seni mõjukaim artikkel „Uurimusliku õppe etapid: terminid ja uurimusliku õppe tsükkel“ tõlgiti ilmumise viiendaks sünnipäevaks eesti keelde ja võiks hüppeliselt tõsta ka Eesti lugejate arvu. 

Lindi koolis on kombeks heategevus

Pärnu lahe äärses Lindi koolimajas toimus kontsert „Südamest südamesse“, kus esinesid kooli ja lasteaia lapsed, endised õpilased, vanemad ja ka professionaalsed lauljad. Kontserdi tulu läks Lindi lasteaia-algkooli ekskursiooni heaks.