Sõnal sabast: Resto
Veebruari alguses tegi Tiina Paet Postimehe „EKI keelekooli“ veerus ettepaneku arvata „resto“ kirjakeele sõnade hulka: „Kõnekeelne resto on kasutuses üsna laialt, esinedes isegi mõne restorani nimes, sageli aga restoranide kodulehtedel. Nõnda võiks ehk tunnistada ka selle sõna kirjakeelde kuuluvaks.“
See on igati tervitatav ettepanek. On ju „resto“ üheselt mõistetav, suupärane, ülimalt loomulik kuluvorm, mis tõenäoliselt ei kao meie keelepruugist enam kuhugi, ennem pindub ja levib veelgi. Sestap võikski selle peagi tõsta ka n-ö ametliku sõna staatusse. Tõsi, õigekeelsussõnaraamatust ja „Eesti keele seletavast sõnaraamatust“ leiab „resto“ juba praegugi, kuid stiilitasandi märgetega „argikeelne“ ja „kõnekeelne“.
Sageli pruugitavate tüsilike võõrsõnade lühenemine, hõlpsamini kasutatavaks kulumine on igapidi loomulik ja ootuspärane nähtus. Nõnda, kui piirduda just sabaosa kaotanud võõrsõnadega, oleme ju saanud ka nüüdseks kirjakeelsed sõnad „info“ (informatsioon), „labor“ (laboratoorium), „aku“ (akumulaator) ja „trafo“ (transformaator); need on vaid mõned näited juba osundatud Paeti artiklist.
„Resto“ tuleb „restoranist“, ütlematagi selge, aga kust tuleb „restoran“? Aimatav, et prantsuse keelest ja saksa keele kaudu (1918. aasta ÕS-is on sõna veel võõrapärase rõhugagi, „restoraan“). Mõlemas keeles tähistab sõna restaurant teatavat tüüpi söögi-, joogi- ja ajaviitekohta, just nagu eesti keeleski. Aga ladina aluskeelendil restaurare on hoopis tähendus ‘taastama, uuendama’.
Õigupoolest on seos üsna loogiline – me ju lähemegi restorani hea söögi- ja joogipoolise ning hüva atmosfääriga oma keha- ja vaimujõudu taastama, ennast n-ö restaureerima. 16.-17. sajandil oli prantsuse sõnalgi veel üksnes otsene ladina tähendus, näiteks bouillons restaurants tähistas kulinaariakontekstis (jõudu) taastavaid puljongeid. Ent 18. sajandi keskpaigast hakkas oleviku kesksõna, too omadussõnale lähedane verbivorm nimisõnana märkima ka kohta, kus selliseid toite pakuti. Nii saimegi omale „restoranid“, lühemalt öeldes „restod“.