Teeme haridusest Eestile tuluartikli!
Viirus Covid-19 on ilmselt kõige skeptilisematelegi inimestele selgeks teinud, et arvutipõhine õpe võib olla väga oluline. Ja just nüüd on sobiv aeg Eesti suurepäraseid digitaalseid õppematerjale kogu maailmale tutvustada ja suure kriisi möödudes ka müüa.
Praeguses kriisiolukorras on loomulikult kõige eetilisem pakkuda meie digitaalseid õppematerjale teistele maadele tasuta ja paljud Eesti ettevõtted ongi teinud need abivajajatele tasuta kättesaadavaks. Rohkem infot selle kohta leiab lingilt https://koduope.99math.com/.
Muidugi küsib keegi ikka, kas teised maad on meie digiõppest üldse huvitatud. On küll! Viisin eelmisel kolmapäeval Nordic Asean foorumil läbi 99math.com matemaatika peastarvutamise võistlusmängu. Publiku hulgas oli ka kolm saadikut Kagu-Aasia riikidest. Mäng tõi saali palju elevust. On loomulik, et inimestele meeldib olla protsessis sees ning väike võistlusmoment on alati põnevam kui lihtsalt kuulata loengut.
Mõni päev varem tutvusime Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuses üle Euroopa kokku tulnud grupi kutsehariduse edendajatega Mobi Labsi välja töötatud liitreaalsuse õppematerjalide loomise tööriistaga, millega muuhulgas äratati ellu Eesti loodusmuuseumi eksponaadid. Inimesed olid nii vaimustuses, et ei suutnud loengusse tagasi tulla, sest tahtsid veel täpsemalt uurida, kuidas see elevant siiski ruumi tekib ja mida ta ikka teeb. Austria esindaja ütles entusiastlikult, et soovib seda kohe oma koolis katsetada.
Tänu Mobi Labsi lahendusele saab õpilane otse Amazonase džunglisse astuda ning näiteks seal pesitsevaid konnasid lähemalt uurida. Või miks mitte minna hoopis ookeani põhja, nagu on näha ka käesolevast näitest.
Eesti haridusinnovatsioon on tõepoolest muljetavaldav, kokku tegutseb Eestis juba üle 40 haridustehnoloogia ettevõtte. Startup Estonia on koondanud kõik juba rahvusvaheliselt teenuseid pakkuvad hariduslahendused mugavalt kasutatavasse keskkonda: https://startupestonia.ee/edtech-kogukond.
Eesti on PISA testi alusel olemasolevas globaalses haridusparadigmas absoluutses maailma tipus. Akadeemilise hariduse kontekstis enam kõrgemale minna on keeruline. See loob soodsa pinnase meie arvutipõhiste õppelahenduste pakkumiseks kogu maailmale. Vaja on vaid riigi ja erasektori head koostööd, et kõigepealt Eestis ägedad lahendused välja töötataks ja neid Eesti koolides rakendataks ning siis juba laia maailma viidaks.
Lingvisti toel saab uus keel neli korda kiiremini selgeks
Meil on riigis ligikaudu 1400 avalikku teenust, mis on interneti teel kättesaadavad. Nendest riiklikest digiteenustest on vaid käputäis eksporditavad, sest riigi digiteenused on ehitatud üles monoliitse infotehnoloogia arhitektuuri baasil ja pole loodud eksporti silmas pidades.
Eesti erasektoris on aga hariduse vallas juba rahvusvaheliselt silmapaistvaid edulugusid. Mitmed ettevõtted pakuvad teenuseid üle kogu maailma: teadustöö juhtimistarkvara Sona Systems, keeleõpperakendus Lingvist ja ülikoolide tudengite vastuvõtu platvorm DreamApply, kui nimetada vaid mõnda. Tartu ülikooli uuringu alusel on Lingvisti välja töötatud tehisintellektil põhinev keeleõppesüsteem juba jõudnud tasemele, mis on keele õppimiseks 400% efektiivsem kui harjumuspärane õppekavapõhine õpe.
Tänu oma suurepärasele tööle e-riigi valdkonna arendamisel on Eestil rahvusvaheliselt väga hea maine, mida oleks mõistlik ära kasutada oma digiteenuste pööramisel tuluallikaks, seda ka haridussektoris. Selle asemel et ise kinni maksta kogu oma IT-arendust, saaks anda osa teenuseid erasektori kätte. Selleks sobiksid eriti hästi lõppkasutajale mõeldud teenused.
Piltlik näide ‒ eestlaste DreamApply turumaht on kahe miljardi dollari ringis
Kui minna utoopiliseks, siis kõik need 1400 avalikku teenust võiks ju olla eksporditavad. Veelgi enam, need 1400 avalikku teenust ei ole veel kaugeltki kõik, mis võiks olla.
Haridussektoris saaks läheneda kitsa vertikaali põhiselt. Kui üks teenus pakub tööriista ühe konkreetse teadmise omandamiseks, saab seda nimetada mikroteenuseks. Näiteks korrutustabeli selgeksõppimine on üks konkreetne õpiväljund, mille toetamiseks saab teha tarkvara. Selles suunas on liikunud näiteks õpetaja Kalev Põldsaar, kes on teinud pranglimise ja nutispordi mängu.
Kui niimoodi mikroteenuste põhiselt hakata tükeldama haridust kogu inimese elu vältel, sest inimesed õpivad sünnist surmani, siis on väga kerge ette kujutada sadu tuhandeid tehnoloogilisi abivahendeid, mis toetaksid eri oskuste või teadmiste omandamist. Majanduspotentsiaal on seal tohutu. Ainuüksi ülikoolide tudengite vastuvõtuplatvormi DreamApply.com teenuse globaalne turumaht on hinnanguliselt kaks miljardit dollarit. Kui suudaksime sadu sarnase mudeli alusel toimivaid lahendusi Eestis välja töötada ja neid ka edukalt eksportida, võiks iga-aastane tulu ulatuda miljarditesse eurodesse. Selle kaudu saaks haridusest, mis seni on riigile olnud kuluartikkel, hoopis tuluartikkel, mis mõjuvas mahus ekspordist tulenevat maksutulu kasvatada võiks. Juba 2019. aastal tasusid haridustehnoloogia ettevõtted Startup Estonia andmetel maksudena riigikassasse enam kui kolm miljonit eurot. Küsimus on, miks ei tee me seda veel rohkem.
Teeme digitaalseid õppematerjale mitte ainult enda, vaid kogu maailma jaoks!
Kui vaadata tagasi ajalukku, siis 1980. aastate lõpus hakkasid riigid üle maailma rakendama tarkvara, et avalikke teenuseid paremini pakkuda. Kuid siis ei olnud veel korralikku internetti ja puudus ka serverite võimsus. Siis tuligi ehitada kompaktne süsteem, mida tihti hoiustati serveris, mis asus maja keldris ja teenindas heal juhul vaid paari ümbritsevat maja.
Praeguseks on olukord drastiliselt muutunud. Maailmas on palju näiteid, kus ühest riigist pakutakse teenust kogu maailmale. Lihtne näide sellest on meie enda Skype. Miks mitte sellele võimalusele tõsisemalt peale vaadata ja hakata ka poliitikat kujundama selliselt, et seda oleks võimalik rakendada kogu Eesti avalike teenuste puhul? Tulemuseks võiks olla olukord, kus meie maksumaksjatena ei maksaks selle eest, et saada riigilt kvaliteetseid digiteenuseid, vaid et teenuste eksport maksaks meie riigikassasse maksudena oluliselt rohkem, kui me ise teenuste peale kulutaksime.
Startup Estonia tuleb julgetele ja leidlikele appi
Tuleb endale teadvustada, et igaüks saab välja pakkuda ideid, kuidas õppimist ja haridust digitööriistade abil paremaks muuta. Oleks abiks, kui meil oleks koht, kuhu ideede käivitajad saaksid oma ideid presenteerima minna ja kust saaks hinnanguteta tagasisidet ja alustamist toetavaid tugiteenuseid. Samuti võiks olla vahendeid uute ideede katsetamiseks.
Muutuma peab ka hariduse uuendajate enda mõtlemine. On normaalne lahendada ühe maakooli vajadus, kuid seda on tarvis teha viisil, et sarnaste vajadustega koolid üle maailma saaksid selle lahenduse kasutusse võtta. Samuti on tarvis mõelda jätkusuutlikult. Kõige minimaalsemas mõttes tähendab see seda, et lahendus peab suutma sisse tuua piisavalt tulu, et oleks võimalik tiimi liikmetele õiglast töötasu maksta, et nad saaksid pühenduda oma nišis maailma parimale haridusinnovatsioonile.
Oluline on märgata ka, et Eestis välja töötatud lahendused ongi meie lahendused. Ükskõik, kas neid lahendusi tehakse eraalgatuste käigus või muul viisil.
Kui oled juba välja töötanud digilahenduse, millega hariduse edendamisse panustad, siis anna endast Startup Estoniale julgelt märku, et ka otsustajad sinu lahendusest teada saaksid.
Rohkem toetust digiõppematerjale tootvatele erafirmadele
See mõte ei ole uus. Juba üle kolme aasta tagasi mõtlesid Saaremaal mõned ettevõtted ja kohalikud poliitikud, kuidas Eesti maapiirkondade elujärge parandada. Sealse arutelulaua tagant tekkiski idee, et riigi digiteenuseid saaks arendada välja kohalikud idufirmad, selleks ei pea olema tohutult suuri ettevõtteid, et neid välja arendada. Näiteks ülikoolide tudengite vastuvõtuplatvorm DreamApplyga alustasime vaid kolmekesi. Samuti kolmekesi alustas Bolt. Riik peab olema aga poliitika kujundanud niimoodi, et tal oleks võimalik juba pisikeste nanoettevõtete teenuseid efektiivselt rakendada ning neile selle kaudu jõudu juurde anda.
Vaja on jõulisemat poliitilist tahet, et raha suunataks selliselt, et kvaliteetsete lahenduste loomise käigus tekiks start-up’id, mis saavad oma lahendusi skaleeritavalt eksportida.
Asjadega edasi liikumiseks on vaja, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures toimetav tugev e-teenuste meeskond saaks korraliku seljatoe. Samuti on tarvis senisest jõulisemalt jätkata haridusministeeriumi tööd haridusinnovatsiooni keskkonna parendamiseks. Suurepäraseid algatusi haridusinnovatsiooni keskkonna edendamiseks on käivitatud nii Startup Estonia, Innove, HITSA kui ka eraalgatuslikult näiteks Heateo sihtasutus Haridusfondi loomise näol.
Võtame digihariduse ekspordi ka haridusstrateegiasse 2035
Suur hea meel on näha, et riik on välja töötamas Education Nationi programmi, et Eesti hariduslahendusi maailmale avada. Tutvustav video on olemas nii eesti kui ka inglise keeles.
Teoreetilised teadmised e-teenuste arendamiseks on Eestis juba väga head ja tegelikult on ka suurepärased praktilised oskused olemas, sest järjest tuleb juurde teenuseid, mida on võimalik eksportida nii haridussektoris kui ka muudes e-riigi sektorites.
Seega, miks mitte võtta Education Nationi missiooniks: „Tagada ligipääs kvaliteetsele haridusele kõikidele inimestele maailmas.“
Kaaluksin tõsiselt selle missiooni lisamist riigi hariduse 2035 visiooni, sest nagu siin artiklis kirjeldan, võime maailma panustamise kaudu panustada oluliselt rohkem omaenda haridusse, teenides ka eksporditulu. Rääkimata rahvusvahelise hariduskoostööga kaasnevatest muudest olulistest väärtustest. Mis muud, kui käärime aga käised üles ja teeme ära!
Vaata artikli täisversiooni Äripäevas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/01/28/mart-aro-teeks-haridusest-eestile-tuluartikli
Artikli täisversioon inglise keeles: https://www.foundme.io/opinion/2020/01/28/mart-aro-education-into-a-revenue-source-for-estonia
Kuhu me oleme jõudnud?
Kui IGAÜKS saab pakkuda välja ideid ÕPPIMISE parandamiseks… (viimasel ajal just kõrgepalgalised IT-inimesed). Miks autor ei paku välja ideid lihtsa pimesoole operatsiooni või ringkeevituse parandamiseks? Miks on õpetamisest (keeruline!) TEADUS (ja inimkonna kogemuski) täiesti kõrvale heidetud?
Ja rumaluse tipp! – tahame seda veel kogu maailmale kuulutada…