Uued politseinikud said kutse

13. märtsil ja reedel oli sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse üksuses pidulik päev. Lõpetas järjekordne lend kutseõppureid – värskeid politseiametnikke. Eriliseks tegi lõpetajatele selle sündmuse asjaolu, et sel päeval esmakordselt kuulutati riigis välja eriolukord, mistõttu pidulik lõpetamine toimus kinniste uste taga.

Kursuse, mis alustas tavapäraselt, 50 kadetti päevases kutseõppes ja samal ajal 25 kaugõppes, lõpetas 41 spetsialisti. Kaugõppesse võetakse samuti kokku 50 inimest, kuid üks rühm sügis- ja teine kevadsemestri alul. Äsja lõpetanutest veerandsada olid kutseõppekursuse läbinud ja ülejäänud kaugõppijad. „Osa kahjuks põrus lõpueksamil,“ ütles kolledži direktor Kalvi Almosen. Nemad saavad eksami järele teha mai alguses.

Politseiametnikule püstitatud ootused on kõrged, selgitas Almosen. Politseinik peab teadma ja oskama palju. Tänavuste lõpetajate kõige suuremaks probleemiks nimetas direktor oskust leida seoseid ülesannete vahel. Eksamil tuleb ette näidata, mida politseiametnik teeb, ja lahendada konkreetseid situatsioone. Seda suutsid nad väga hästi, kuid seosed jäid nõrgaks. Küllap panid eksaminärv ja pinge üle mõtlema, arvas direktor. „Konsulteerime, toetame ja usun, et juba järgmise korraga saavad nad eksamid edukalt tehtud,“ sõnas Almosen.

Politseikoolitus algas enne vabariiki

Politseiharidust hakati andma juba 1990. aastal, Nõukogude Eestis, kui polnud veel oma riiki. Tol aastal pandi alus politseiharidusele ja loodi kaitseliit. Praegu pakub kolledž kahesugust politseiharidust: kutseharidusstandardite järgi neljanda taseme kutseõpet ja kuuenda taseme bakalaureuseõpet. Neid kahte õppekava saab läbida sisekaitseakadeemias ning politsei- ja piirivalvekolledžis. Kutseõppesse pääseb avaliku konkursiga pärast gümnaasiumi. Õppetöö kestab poolteist aastat. Lõpetanutel on politseiametniku kvalifikatsioon ja nad saavad tööle minna politsei- ja piirivalveametisse (PPA) nii piirivalvuriks kui politseiametnikuks.

Nende kahe ameti ühendatud õppekava järgi alustati õppetööd umbes kaks aastat tagasi. Kui varem oli kummalgi oma õppekava, siis ühendatuna loodi saja ainepunktiga õppekava ning selle lõpetanu saab asuda tööle nii piirivalvuriks kui politseinikuks, sest ta on omandanud mõlema töö jaoks vajalikud oskused ja pädevuse. Teisisõnu on see esmatasandi töö piirivalvurina piiripunktis ja patrullpolitseinikuna patrullautos.

Politsei- ja piirivalvekolledž võtab igal aastal vastu õppureid riikliku koolitustellimuse järgi. Seni on võetud igal aastal 50 õpilast päevasesse kutseõppesse ja 50 bakalaureuse päevaõppesse. Lisaks 25–50 õpilast kaugõppe kutseõppesse. Kokku liitub kooliga igal aastal tasemeõppes 150–200 alustajat. Neile lisanduvad täiendõppekursused. Sisekaitseakadeemia umbes 1000-liikmelisest õppurite perest on pea pooled politsei- ja piirivalvekolledžis.

Kolledži õppetöö käib moodulite kaupa kahes kohas, Tallinnas ja Paikusel. Kutseõpe on paljuski praktiline ja praktilisi oskusi antaksegi Paikusel. Ja nimelt Paikuse kooli ajalugu on seotud kolmkümmend aastat kestnud politseihariduse andmisega. Selle tähistamiseks oli kolledžil plaan juuni algul, kui kooli algusest on möödunud kolm dekaadi, vilistlased Paikusele kokku kutsuda, kuid võimalik, et pidu lükkub edasi.

Kohustus kohe tööle minna

Võrreldes teiste koolidega, kus elukutset omandatakse või ametit õpitakse ning seejärel ise tööd otsitakse, ootab Paikuse kolledži lõpetanuid kohe töökoht. Selle tagab kõigile politsei- ja piirivalveamet. Parimad lõpetanud saavad valida, kuhu lähevad. „Võib-olla ei saa kõik tööle sinna, kuhu tahavad, aga politseiametniku töökoht on kõigile tagatud,“ kinnitas Almosen.

Kõik lõpetanud peavad minema tööle. Kui nad seda ei tee, nõuab riik neilt õppekulud tagasi. Sest õpe kolledžis on olnud tasuta, samuti majutus ja toitlustus ning õppuritele on makstud stipendiumi, mis praegusel ajal on 260 eurot kuus.

Konkurents: neli kohale

Kolledžisse on kandideerijaid umbes neli inimest kohale. Kandideerida saab vaid Eesti Vabariigi kodanik, kel ei tohi olla ühegi teise riigi kodakondsust. Ta peab oskama riigikeelt, selleks peab ta olema teinud riigieksami või tuleb tal teha koolis testid. Järgmiseks on kehalised katsed, nagu jooksmine, kõhulihaste harjutus, kätekõverdused jm, kus on määratud lävendid ja tasemed. Järgneb taustakontroll, mida kool teeb koostöös politsei- ja piirivalveametiga. Seejärel on kandidaadil kutsesobivusvestlus viieliikmelise komisjoni ees, mille liikmetest üks on koolist ja ülejäänud neli tulevase tööandja – PPA – esindajad.

Pooletunnisel vestlusel räägitakse väärtushinnangutest, motivatsioonist, kandidaadi kogemustest – ja kõige eest antakse punkte. Kui lävend on ületatud, siis need, kellel on rohkem punkte, saavad sisse, aga peavad veel läbima tervisekontrolli.

„Enda kogemusest saan öelda, et alguses ei osanud ma selle vestluse väärtust näha,“ sõnas Almosen, kes on kolledžit juhtinud veidi üle kahe aasta. „Nüüd julgen suhteliselt kindlalt väita, et poole tunniga on võimalik inimese olemusest aru saada.“ Kuna vestlusel on selge struktuur, mille järgi kõigiga räägitakse, siis selgub, kui motiveeritud kandidaat on ja kui läbimõeldud on tema soov saada politseinikuks. Ja kas ta vastab politseiniku väärtustele. See tuleb direktori sõnul vestlusest väga hästi välja.

Umbes kolmandik kandideerinuist langeb vastuvõtul välja keeletestiga, mis tehakse kõigepealt. Osa ei tulegi kohale, osa ei tee keeletesti ära. Varasematel aastatel on ka kehaliste katsetega kadunud kolmandik kandidaatidest. Neistki langetakse välja mitmel põhjustel – kes ei tule kohale, kes pole piisavalt trenni teinud.

Nii eesti- kui venekeelsetest õpihimulistest noortest on umbes kolmandik tüdrukud. Vastuvõetutestki on kolmandik koduse vene keelega. Direktori meelest on see hea, sest iga kolledži lõpetaja peab oskama eesti keelt, töisel suhtlustasandil vene ja inglise keelt. Neid kolme keelt koolis ka õpitakse. Kui varasemalt oli probleem leida kandidaatide seas inglise keele oskajaid, siis nüüd on küsimus pigem vene keele oskuses. Sest õppima tuleb noori, kelle võõrkeeleoskuse pagasis puudub vene keel ja isegi kirillitsa on tundmatu.

„See tähendab, et nad peavad pooleteise aastaga jõudma tasemele, et suudavad vene keeles suhelda ja olukordi lahendada,“ lausus Almosen. See on tema sõnul väljakutse, millel on hea pool: erineva kodukeelega õppuritel tekib ühine suhtluskeskkond ja võimalus üksteist toetada ning õpetada.

Laialt valikuid

Politseiametnikuametis rikkaks ei saa ja see polegi amet, mida keegi hakkaks õppima mõttega suurt raha teenida. „Me pakume noortele sisuga, mõttega tööd, võimalust aidata, teisi toetada. Ja samas on meie töös valikuvõimalusi väga palju,“ rääkis politsei- ja sisejulgeolekutöö kogemustega politsei kolonelleitnant Kalvi Almosen, kes on lõpetanud Tihemetsa tehnikumi, sisekaitseakadeemia ja Pärnu kolledži magistriõppe. Politsei- ja piirivalveamet on Eesti avaliku sektori üks suurimaid tööandjaid. Ameti töö on mitmekihiline ja võimalusrohke, seal töötavad piirivalvurid, politseinikud, korrakaitsjad, kriminaalpolitseinikud, töötatakse maal ja merel jne. Võimalik on leida endale sobiv väljakutse ja koht, kus ennast proovile panna.

13. kuupäeval lõpetanud suundusid uue töönädala algul politsei- ja piirivalveametisse tööle üle Eesti. Samast päevast suleti kõik koolid ja õppetöö viidi üle distantsõppele. Kolledžis on päevaõppes kolmel kursusel kokku ligi kakssada kadetti. Distantsõpe on direktori sõnutsi hästi käivitunud ja olulisi tagasilööke ei ole. Väga praktilisi ülesandeid praegu teha ei saa, kuid õppekavas on tehtud ümbertõstmisi ja aega kasutatakse teoreetilisemaks õppeks. „Nii õpilased kui ka õppejõud on selle korralduse hästi vastu võtnud. Olen uhke oma meeskonna ja motiveeritud kadettide üle,“ rääkis Almosen.

Kui peaks juhtuma, et eriolukorras esitab riik või PPA koolile taotluse kaasata kadetid, siis koolis on läbi arutatud, millised on võimalused ja need ülesanded, mida kolledži õppurid ja õppejõud täita saaksid. „Kui see väljakutse meile tuleb, võtame selle vastu,“ ütles direktor Almosen.

Kooli ajaloost

• Politseikool Paikusel loodi valitsuse määrusega 5. juunil 1990. Esimene kursus alustas sama aasta septembris 109 kadetiga. Politseikooli esimene direktor ja koolile aluse panija oli Jüri Merits. Politseikool rajati endise Sindi erikutsekooli (noortevangla) ruumidesse.
• 15. aprillil 1992 asutas valitsus Eesti sisekaitse akadeemia, mis sai enda käsutusse Nõukogude armee ehitusvägede kõrgema poliitilise sõjakooli territooriumi ja hooned Maarjamäel, kus kool asub senini. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrektsiooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 185 kadetti.
• 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja päästekool ja politseikolledžiga Paikuse politseikool.

Verbis aut Re

Sisekaitseakadeemia deviisi „Verbis aut Re“ (ld „Sõna või teoga“) pakkus välja akadeemia esimene rektor, õigusteaduste doktor professor Eduard Raska. Juhtlause väljendab seda, et akadeemia peamine tegevus on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga.