Võtame kriisist parima

27. märts 2020 Sirje Pärismaa toimetaja - Võtame kriisist parima kommenteerimine on välja lülitatud
Sirje Pärismaa.

Kriisist tuleb võtta kõik positiivne, ütles eelmises Õpetajate Lehes Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro. Kõikenäinud koolijuhti pani imestama, et kummalise vastuoluna on just nüüd hakanud õpetajad omavahel tihedamat koostööd tegema ja üksteisele lähenema.

Küllap ongi distantsõpetamise ja -õppimise esimesed nädalad paremini edenenud nendes koolides, kus on õppetükkidest ülimaks seatud ühise mütsi all tegutsemine ja loodud ka virtuaalse koostöö ruum. Neis koolides saavad õpetajad omavahel suhelda, asjad läbi arutada ja ülesandeid doseerida parajalt, mitte paisata neid võrku nii ohtralt, et lahendamiseks tuleb kogu suguvõsa appi kutsuda.

Digitiigri taltsutajad omandavadki üha suuremat vilumust ja keegi ei saa öelda, et nii riiklikest kui eraabistajatest ja infost oleks puudus. Saab õpilasi isegi muuseumidesse saata!

Karantiin aga kestab ja e-peenhäälestuse kõrval võiks kriitilise pilguga vaadata haridusasju laiemalt. Näiteks analüüsida õppe sisu – mida me õpetame ja kas see kõik on ikka vältimatult oluline või saaks midagi üle parda heita. Ehk areneb murdumatuteski paindlikkus ja asjadele laiemalt vaadates saavad viimaks aine- ja õppekavad korrigeeritud ning õpilaste koormus väiksemaks. Gümnaasiumijuhid kurdavad ju pikka aega, et õpilaste motivatsioon on kadunud, noored väsinud, sest õppekava on ajale jalgu jäänud ja liiga mahukas.

Kui suudame koormust ja tundide-kursuste hulka vähendada, ehk jõuab siis veelgi rohkem koole ka oma päevakava reformini, mille üks osa on tundide alguse kellaaja hilisemaks nihutamine.

Näeme ju aastast aastasse klassiruumis esimeste tundide ajal unimütse, kel pole sel kellaajal õppimisest pea midagi kasu.

Teismeliste füsioloogiline ööpäevarütm on teistsugune kui täiskasvanul, kinnitavad teadlased. Näiteks on teismelise jaoks kell 22 magama minna sama, mis paluda täiskasvanul kell seitse põhku pugeda! Ja hommikul kella seitsme ajal ülesäratamine sama, mis paluda täiskasvanul kell neli või viis maast lahti karata. Kolmandik noortest ongi unevaeguses. 62% neist magab küll nädalavahetusel rohkem, kui peaks, kuid ette ju magada ei saa.

Ebapiisav uni põhjustab ka kehvemaid õpitulemusi.

Kuigi distantsõppelgi toimub osas koolides töö tunniplaani järgi, saavad õpilased ikkagi kauem magada, sest kooliminekuks ju aega ei kulu. Hüppa või pidžaamas arvuti taha (kui just videotund pole!).

Pakuks ka pärast kriisi, järgmisel õppeaastal neile võimalust kauem magada?