Äärmuste tundmine aitab hakkama saada kõigi ülejäänutega
Piktogrammidel on Masingu kooli soovitused kõigile õpetajaile. 
Hakates 1996. aastal õpetama tavakoolis, tundsin end erimetoodika vallas kaunis kindlalt. Olen hariduselt eripedagoog ja Tartu ülikool pakkus väga põhjalikke teadmisi õpiraskustega laste õpetamisest, sellest oli kasu ka tavalaste puhul. Noore õpetajana oli aga töö raskuspunkt hoopis klassi haldamisel. Hakkama oli vaja saada mitte ainult õpiraskustega, vaid ka paljude käitumise eripäradega. Loomulikult aitab õpetajal hakkama saada eelkõige kõrge motiveeritus, tundlik ning empaatiline suhtumine õpilastesse, aga teadmised erinevate isiksusejoontega laste õpetamisest ja kogemused selles vallas poleks ka paha teinud.
Suurepärase võimaluse suure viisiku isiksusemudeli (ekstravertsus, avatus, meelekindlus, sotsiaalsus ja neurootilisus) äärmuste tundmaõppimiseks pakkus mulle veidi hiljem Tartu Herbert Masingu kool. Masingu koolis õpivad nii autismispektri häire kui ka tunde- ja tahteelu probleemidega õpilased. Natuke rohkem kui kümne aasta jooksul siin koolis olen tegelnud eelkõige autismispektri häirega õpilastega, aga alati on klassi sattunud ka mõni aktiivsus-tähelepanuhäirega laps.
Tundub, et aktiivsus-tähelepanuhäirega lapsed saavad erimetoodikata siiski paremini hakkama, sest ka meie ühiskond hindab pigem ekstravertsust. Populaarsed ja hinnatud on eelkõige aktiivsed, ettevõtlikud ja ennast kiita oskavad inimesed. Koolides tehakse palju avastusõpet, grupitöid ja projektinädalaid. Ruumid on muutunud avatuks ja paljud ülesanded on ajapiiranguga. Ekstraverdid tunnevad ennast selliste tegevuste juures ja avatud õpiruumis suhteliselt mugavalt, aga introvertidele on see kõik liiga stimulatsioonirikas ja väsitav. Introverdid vajavad sellise tegevuse korral taastumisaega ja metoodilist tuge.
Õnneks on viimasel ajal ka introvertidele ja nende vajadustele rohkem tähelepanu pööratud. Introvertsete inimeste mõistmine ja tunnetamine aitab ka autistidest aru saada. Et autistlikke inimesi mõista, ei pea ise sügavalt introvert olema, suurepärane näide sellest oli Masingu kooli endine energiline ja särav direktor Tiina Kallavus.
Samm sammu haaval
Avatuse skaala otspunktide mõtestamine aitab kaasa tõhusale koostööle nii autistide kui mis tahes teiste õpilastega. Erivajadusega õpilase tugev vastupanu kõigele uuele paneb õpetaja oma tööd sammhaaval läbi analüüsima ja esitama lapsele korraga uut vaid väga väikese ühiku kaupa, andes rohkelt aega harjumiseks. Samuti aitab uue omaksvõtule kaasa lapse motiveerimine tema erihuve arvestades.
Meelekindlus on autistide puhul isiksusejoon, millest saame ise eeskuju võtta. Autistid liiguvad endale jõukohase eesmärgi suunas äärmise järjekindlusega. Suudaks ise ka nii!
Kui aga autistliku lapse eesmärgi täitmine takerdub puuduliku motivatsiooni või sotsiaalsuse taha, mis avaldub meeleteooriana (autistlikul lapsel on raske enda ja teiste tunnetest aru saada), või ka kõrgema neurootilisuse taha (põhjustajaiks probleemid eksekutiivsete funktsioonidega ja tsentraalne koherents), siis on abi Teacch-metoodikast (Treatment and Education of Autistic and related Communication handicapped Children).
Teacch on välja toonud kuus õppimisega seotud keerukust, mis autistidel erineva intensiivsusega väljenduvad.
Need on: implitsiitse mõtlemise raskus, probleemid tähelepanuga (tähelepanu „kleepuvus“), auditiivse info töötlemise keerukus, täidesaatvate funktsioonidega seotud raskused; erinevate vaatenurkade mõistmise keerukus; sensoorse info töötlemise probleemid.
Neid väljakutseid aitab lahendada visuaalse plaani koostamine ja detailsed töösüsteemid / tegevuste algoritmid. Töösüsteem peab andma autistlikule lapsele vastuse viiele küsimusele: mis?, millal?, kuidas?, kes?, kus?.
Teacch-metoodika elemente hakkas autistide õpetamisel esimesena Eestis kasutama Mai Suuder ja arvestavas osas tema koolitatud meeskond õpetab Masingu koolis praegugi. Tänu Mai Suuderi pidevale Teacch-i tundmise tähtsustamisele jõudis 2019. aasta alguses toonase arendusjuhi ja praeguse direktori Siim Värvi eestvedamisel Masingusse ka ametlik Teacch-koolitus Põhja-Carolinast.
Teacch-metoodika on praeguseni vastu pidanud tänu oma lihtsusele, avatusele, paindlikkusele ja ka süsteemsusele, mis on ühtlasi Masingu väärtusteks (akronüüm LAPS).
Teacch sobib igasuguse vaimse võimekusega lastele, aga ka paljude teiste häirete, lisaks autismispektri häire puhul. Julgen öelda, et Teacch-i tundmine aitab tõhusalt kaasa tavalaste õpetamisel, aga ka mistahes asutuses kolleegide tõhusale koostööle.
Milles on Teacch-i võti?
Teacch suunab oma õpilast läbi-lõhki tundma, aktsepteerima ja suhet looma. Teacch kutsub koostööle ja keskkonda struktureerima.
Mitte ühelegi lapsele ja ka kolleegile ei tee paha, kui lähtutakse just tema vajadustest, kui kõik osapooled teevad tõhusalt koostööd ja kui kõik ees ootavad tegevused ja kohustused on aegsasti visuaalselt ette teatatud ning sammhaaval loogiliselt struktureeritud.
Jälgin viimastel päevadel seoses eriolukorra kehtestamisega seda, millised meedias levivad soovitused järgijaid leiavad, ning on üsna ootuspärane, et kõik need on Teacch-põhimõtetega kooskõlas. Palju rõhutakse visuaalse päevaplaani vajadusele ja uue adekvaatse rutiini tekitamisele. Kutsutakse üles uut infot ja uut keskkonda väikese sammuna edastama ja mõtlema läbi, kuidas laps peab uues olukorras toimima. Samuti hoiatatakse ebaefektiivse rutiini (pidev arvuti taga istumine) tekkimise eest.
Tundes õpetajana põhjalikult õppeainete erimetoodikat, oskame last õppetöös ette tulevate probleemide korral aidata.
Mõistes isiksuslikke äärmusi, isiksusehäireid ja sekkumise metoodikaid, pakuvad need meile hulgaliselt võimalusi kontakti loomisel, klassi haldamisel ja õpitava lapseni viimisel. Ära ei tohi unustada ka pideva enesearendamise võimalusi, mida pakuvad meile erivajadusega lapsed.
Loodetavasti märkasime 2. aprillil, autismipäeval just autistlike inimeste kaunist, introvertset ja tundlikku isiksust, õppisime nende meelekindlusest ja kirglikkusest erihuvide suhtes.
2. aprill oli rahvusvaheline autismipäev.
Pöördu Tartu Herbert Masingu kooli kompetentsikeskusse
Kui tunnete, et teie teadmised autismist ja Teacch-metoodikast vajavad täiendamist, võtke julgesti ühendust Tartu Herbert Masingu kooli kompetentsikeskusega. Pakume nii nõustamist kui koolitusi.
Suurema osa Tartu Herbert Masingu kooli õpilastest moodustavad autismispektrihäirega lapsed ja noored, kelle õpitee tavakoolis on kujunenud keeruliseks või võimatuks. Alates 1990. aastate algusest on kooli õpetajad ja tugispetsialistid kujundanud Eesti oludesse sobiva metoodika tööks autismispektri häiretega lastega. Suuresti on see saanud innustust Põhja-Carolina ülikooli välja töötatud Teacch-metoodikast, kuid igapäevatöös kombineeritakse seda palju muude lähenemistega (ABA – Applied Behavioral Analysis, oskuste õpe – www.kidsskills.org, motiveeriv intervjueerimine, lahenduskeskne lühiteraapia, Verge – verge.ee, miljööteraapia jmt).
Haridusvaldkonnas on kompetentsi kujunemise eeldus pidev praktika ja otsene töö sihtgrupiga, mis pidevalt taasloob nii oskusi kui ka kogemusi. Praktika puudumisel kaovad kogemused, oskused ja teadmised jäävad praktikaaegsele tasemele või kaovad. Lisaks sellele on oluline pidevalt õppida ja end täiendada. Tartu Herbert Masingu kool soovib olla nii kompetentsuse koondaja kui ka selle edasiandja. Selleks oleme loonud kooli juurde eraldi kompetentsikeskuse.
Kompetentsikeskuse töösuunad
Nõustamine. Pakume nõustamist nii lapsevanematele kui noortega töötavatele spetsialistidele (õpetajad, tugispetsialistid, noorsootöötajad, ametnikud jne). Nõustamisele saab ennast registreerida kodulehel oleva lingi kaudu.
Koolitustegevus. Korraldame psüühikahäiretega õpilaste toetamise teemal koolitusi nii avatud gruppidele kui koolidele, lasteaedadele noortekeskustele jt asutustele, samuti koordineerime vanemate kooli üritusi, mille eesmärk on toetada lapsevanemaid nende teekonnal erivajadusega õpilase kõrval. Lisaks korraldame üleriigilise haardega rahvusvaheliste esinejatega konverentse ning seminare.
Uuringute tegemine ja eksperthinnangute andmine. Oleme valmis koostööks nii konkreetsete üksikjuhtumite lahendamisel kui ka laiemate, piirkondlike või riiklike haardega hinnangute andmisel.
Metoodilise toe arendamine. Loome ja eestindame metoodilisi materjale, mida saavad kasutada nii lapsevanemad kui noortega töötavad spetsialistid. Praeguseks on ilmunud Merje Kivikase koostatud „7 sammu toimetulekuks autismispektri häirega lapsega“ ja Ana Kontori „ATHga lapse toetamine“.
Mõned täiendused autismi aktsepteerimise kuu vaimus:
– Autism pole häire, vaid neuroloogiline variatsioon.
– Autistidel on meeleteooriaga kõik korras. Pole leitud, et autistidel oleks sellega suuremaid probleeme kui allistidel. Küll aga on leitud, et allistidel on autistide suhtes vähem empaatiat kui autistidel allistide suhtes (neil alateadlik-teadvustamata negatiivne eelarvamus autistide suhtes (miks nii on, pole veel avastatud)).
– “Erihuvi” on patologiseeriv/teisestav. Autistidel, nagu kõigil teistel, on huvid.
– Autistide seas on nii introverte kui ekstraverte. Me oleme väga erinevad isiksused, sh temperamendi osas 🙂
– Autistide globaalne kogukond, sh autistide eneseesindusorganisatsioonid (Eestis EAL ja EANÜ), on tugevalt ABA kasutamise vastu, kuna tegu pole teraapiaga, vaid dehumaniseeriva praktikaga, mis annab 46% autistidest PTSD ja halvendab nende toimetulekut edasises elus.