Aasta soome keele õpetaja Piibe Leiger: soome keel võlus mind kohe

3. apr. 2020 Annika Poldre toimetaja - Aasta soome keele õpetaja Piibe Leiger: soome keel võlus mind kohe kommenteerimine on välja lülitatud

Soome Instituut jagas tunnustusi

Soome instituudil on tavaks tunnustada kevadel Eestis soome keele õpetajaid ja koole, kus seda keelt edukalt õpetatakse. Traditsiooni jätkati ka tänavu, kuid seekord Soome suursaatkonnast videoülekande teel.

Äsja kuulutati välja, et 2019. aasta soome keele õpetaja tiitli pälvis Tartu Tamme gümnaasiumi pedagoog Piibe Leiger. Uue tulija nimetus anti Lasnamäe Pae gümnaasiumi soome keele õpetajale Anna Petersonile. Aasta soome keele kooliks nimetati Lasnamäe Pae gümnaasium ja aasta soome keele sõbraks sai HTM-i keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik. Traditsiooniliselt osaleb tunnustamisel Soome-Eesti kaubanduskoda, kes tänavugi premeeris aasta õpetajat rahalise stipendiumiga. Viking Line kinkis igale laureaadile edasi-tagasi reisi Soome.

Aasta õpetaja Piibe Leiger on Tartu Tamme gümnaasiumis soome ja eesti keele ning kirjanduse õpetaja. Ta on aktiivselt osalenud soome keele õpetajate koolitustel jt ühisüritustel ning suunanud oma õpilasi võtma osa projektidest ja võistlustest. Ta on korraldanud Tartu laste- ja noortekirjanduse festivali ning üleriigilist raamatuarvustuste võistlust Ulakass. Tema õpilased on saavutanud häid tulemusi nii soome keele olümpiaadidel kui ka Ulakassi võistlusel, kus nad on kirjutanud valdavalt soome kirjanike teostest.

Esimest korda valiti aasta soome keele õpetajat 1997. aastal. Selle nimetamisega soovivad korraldajad tutvustada ja tõsta esile õpetajaid, kelle südamega tehtud töö aitab lisaks soome keele populariseerimisele Eestis edendada Eesti ja Soome keele- ja kultuurisuhteid.

Aasta soome keele õpetaja valimist korraldab Soome Instituut koostöös Soome suursaatkonna, Eesti soome keele õpetajate seltsi ja Soome-Eesti kaubanduskojaga.

Aasta uus tulija valiti teist korda. Aasta soome keele kool valitakse nende seast, kus on kiiduväärselt edendatud soome keele õppimist. Selle poolest tõsteti tänavu esile Lasnamäe Pae gümnaasiumi, kus on viimastel aastatel aktiivselt soome keele õpet arendatud. Põhjanaabrite keeleõpe on seal suurenenud, õpilased on osalenud soome keele võistlusel. 2019. a korraldas Pae gümnaasium Aleksis Kivi päeva, mida peetakse soome keelt õppivates Eesti koolides kirjaniku sünnipäeva paiku.


Õpetaja Piibe Leiger ütleb, et õpilasi tuleb nende jõupingutuste eest kiita, tunnustada, kui selleks vähegi põhjust on. Foto: erakogu

Piibe Leiger, mis ajast õpitakse Tamme gümnaasiumis soome keelt valikainena ja kes seda õpivad?

Kõigepealt tänan südamest minu kandidaadiks esitajaid ja austava otsuse tegijaid!

Tartu Tamme gümnaasiumis hakkasin eesti keele ja kirjanduse õpetajana tööle 2001. aastal. Pakkusin siis välja ka soome keele valikainena õppimise võimaluse. Õppida soovijaid oli üpris palju, tööd alustas kaks keelerühma. Mõni aasta hiljem otsustati, et soome keelt oleks õige õpetada C-keelena humanitaarklassidele kohustusliku suunaainena. Nii see oligi, kuni aastal 2015 sai kool riigigümnaasiumiks.

Sellest ajast alates on soome keel taas valikaine, mille võivad valida kõik õpilased. Algajate rühma tuleb tavaliselt 20–25 õpilast, neil on kohustus õppida kaks kursust, seejärel saab soovi korral võtta veel kuni kolm kursust lisaks. Edasijõudnute hulk on algajatega võrreldes tavaliselt poole väiksem – nii ongi sel õppeaastal mul soome keele õppijaid kokku 31.

Nimetuse väljakuulutamisel öeldi, et olete kõrgelt hinnanud soome keelt ja kultuuri. Miks just soome keel teid võlunud on?

Soome keel tõesti võlus mind kohe, kui auväärt õppejõud Paula Palmeos meile, eesti filoloogia tudengitele, seda õpetama hakkas. Valisin erialaks soome-ugri keeled, kus oli tore kohustus lugeda soomekeelseid raamatuid ja eriliselt hinnas olid professor Paul Ariste soomekeelsed loengud.

Soome keele õppimine, soome kultuuriga tuttavaks saamine avas ukse maailma, mis oli meile Nõukogude ajal kättesaamatu, ometi nii lähedal. Sellel keelel oli (ja on) minu kõrvade jaoks eriliselt ilus kõla. Keeles endas on aga nii palju tuttavat, meie keelega sarnast, samas nii palju huvitavaid erinevusi, kavalaid lõkse, millesse keelt kasutades sattuda ei või.

Kui olin keelt juba mõnevõrra õppinud, avanes ootamatult suurepärane praktikavõimalus: Georg Otsa nimeline laev hakkas Tallinnasse tooma suurel hulgal Soome turiste. Tekkis vajadus soome keelt kõnelevate giidide järele. Meid, soome-ugri keelte õppijaid, paluti tungivalt, et tuleksime appi. Hirm, et hakkama ei saa, oli küll suur, aga tegelikkus polnudki liiga karm ja keeleoskus arenes giiditöö käigus muidugi palju.

Kui kaua olete soome keelt õpetanud?

Sellele küsimusele on veidi keeruline vastata – arvan, et enam-vähem 25 aastat. Minu esimene töökoht oli Kuuste 8-klassiline kool Tartumaal ja seal oli huvilisi õpilasi, nii et sai teha soome keele ringi.

Kui olin 80-ndate keskpaigas läinud õpetajaks Ülenurme gümnaasiumi, tekkisid Ülenurme vallal sõprussuhted Soome Joroise vallaga ja koolil sealse kooliga. Siis oli paljudel huvi soome keele vastu, õpetasin nii õpilaste kui õpetajate rühma. Tartu Tamme gümnaasiumis on mul praegu käsil 19. tööaasta ja soome keelt olen siin kogu aeg õpetanud.

Soome Instituudi juhataja Anu Heinonen nimetas, et olete loonud ja hoidnud kultuurisuhteid Soomega. Palun mõni näide.

Suhted on olnud ikka kooli tasandil. Oleme õpetajate ja õpilastega külastanud kooli ja teinud ühisüritusi Joroises, Joensuus ja Jyväskyläs. Tamme gümnaasiumil on pikaajalised sõprussuhted Tampere Takahuhti ja Messukylä kooli ning pärast (nii nende kui meie kooli) ümberkorraldamist Sammon keskuslukioga. Oleme korduvalt käinud üksteisel külas, tutvunud kultuurilooliste vaatamisväärsustega, korraldanud ühisesinemisi – nii muusikalisi kui sõnalisi. Meeldejäävad on olnud dramatiseeritud muinasjutuesitused, kus kumbki osapool kannab ette varem kokku lepitud tuntud muinasjutust oma variandi.

Olen soome keele tunde läbi viinud Tartu Tampere majas, vaadanud ka sealseid soome kunsti väljapanekuid. Olen korduvalt tundidesse külla kutsunud Soome Instituudi praktikante vestlema Soomet puudutavatel teemadel, tihti just hõimurahva kommetest.

Kannate hoolt selle eest, et soome laste- ja ilukirjandust Eestis loetaks. Kas keelehuvilised õpilased on ajal, kus lapsed loevad aina vähem raamatuid, ka innukad raamatulugejad või kuidas õhutate neid lugema?

Küllap on see nii, et loetakse vähem kui varasematel aegadel. Aga õnneks lugejaid, lugeda soovijaid ikka veel jätkub. Meie kool korraldab igal aastal õpilaste üleriigilist arvustuste võistlust, mille algataja oli Forseliuse gümnaasiumi õpetaja Helja Kirber, kelle üks eesmärke selle võistluse puhul oli soome kirjanduse populariseerimine.

Soome Instituut on jätkuvalt selle ürituse üks partnereid ja annab igal aastal välja auhinna parimale soome kirjanduse arvustajale. Meie koolis on võimalik esitada raamatuarvustus ka praktilise tööna. Olen aidanud õpilastel soome kirjanduse hulgast huvitavat lugemisvara leida ja õpilased on meelsasti oma arvustusi sellele võistlusele esitanud.

Teie õpilased on olnud edukad Agricola keeleolümpiaadil. Millega motiveerite oma õpilasi soome keelt õppima ja kuidas teete õppimise huvitavaks?

Mulle tundub, et kui õpilane tuleb soome keelt õppima, on tal motivatsioon juba olemas ja selle tekkimiseks on olnud mitmesugused põhjused. Edasi on vaja tõesti püüda seda motivatsiooni hoida.

Õpilasi tuleb nende jõupingutuste eest kiita, tunnustada, kui selleks vähegi põhjust on, julgustada kõnelema ja kirjutama, kartmata vigu teha. Samas tuleb rõhutada, et keele õppimine ongi suur töö – niisama ei tule midagi.

Mulle meeldivad mängulised ja mitmesugused tegevustega seotud õppeülesanded – dialoogid ja rühmatööd, kus osalised on eri rollides; rütmilise liikumisega seotud keeleharjutused; joonistamisülesanded ja nende esitused; dramatiseeringute tegemine ja esitamine.

Esimese kursuse lõputööks on meil kujunenud etendus: viieliikmelised rühmad dramatiseerivad „Punamütsikese“ muinasjutu (hea algmaterjal on olemas), õpivad oma osa selgeks, saavad veidi aega proovideks ja esitavadki oma lavateose. See esialgu keerulisena tunduv ülesanne on kõigile lõpuks alati palju rõõmu toonud.

Kuidas kulgeb praegu õppetöö distantsõppe tingimustes?

Mu praegused õpilased teevad mulle oma tööga tõelist rõõmu! Suunan neid virtuaal- ja reaalkeskkondadesse kuulama, lugema, harjutusi tegema ja palun siis iga tunni materjali kohta ühe kindla tegevust kokku võtva töö (mitte väga ulatusliku) ka mulle saata.

Õpilased on seni olnud tublid ja täpsed ülesannete täitmisel. Püüan nende tööd võrdlemisi kiiresti läbi vaadata ja annan individuaalset tagasisidet. Jääb vaid loota, et praegune eriolukord ei kesta liiga kaua – et väsimus, mis paratamatult tekib, ei kasvaks liiga suureks, et meil kõigil oleks tervist ja jätkuks jõudu tegutseda.