Akadeemikute vaade õpilaste teadustöödele

Sellel aastal jäi õpilaste teadusfestival eriolukorra tõttu ära, samas laekus konkursile rekordarv õpilaste teadustöid. See tõi kaasa suure koormuse tööde hindajatele. Ehkki autoritega ei olnud võimalik vahetult suhelda, oli tööde hindamine nauditav, sest enamik töödest olid tõesti head ja nende lugemine pakkus suurt rõõmu. On näha, et konkursile esitatud õpilastööde üldine tase on tõusuteel. Võin seda väita, sest olen viiel aastal osalenud teaduste akadeemia hindamiskomisjoni töös. Sellel aastal osalesid hindamisel veel akadeemikud Kalle Kirsimäe, Agu Laisk, Valter Lang, Marco Kirm ning Eesti noorte teaduste akadeemia liikmed Karin Kogermann ja Kerli Mõtus.

Akadeemia hindamiskomisjoni kuulunud eri teadusvaldkondade esindajad tutvusid konkursitöödega, sõltumata oma erialast. Hea uurimistöö tunnus ongi, et autor suudab selgelt ja põhjendatult esitleda teemat, avada selle tagapõhja ja formuleerida tulemused. Lisaks sellele triviaalsele mõtteskeemile püüdsime hinnata ka iseseisvust ja loovust, kas autor on suutnud tööle lisada oma suhtumise ja kasvõi osakese oma (maailma)vaatest. Nii ei ole üllatav, et atraktiivse pealkirja ja huvitava teema taga on enamasti hästi koostatud ja sügavuti probleemi sisusse tungiv analüüs. Uurimistöö on sädelev siis, kui autor esitleb ka enda vahetut seost teemaga ja näitab töö tegemisega kaasnevat avastamisrõõmu.

Julgesime neid momente rõhutada õpilastööde hindamisel, sest eks paljudel autoritel seisa suure tõenäosusega ees tõsisem kokkupuude tegeliku teadusega, kus kehtivad veidi teistsugused ja karmimad mängureeglid. Tuleb tunnistada, et sellest seisukohast vaagides kaalusid mõnikord kirjeldatud subjektiivset ja emotsionaalset laadi asjaolud üles konkursitöö tulemuste tõsiteadusliku väärtuse, mis kindlasti annab panuse selle teadlaste grupi uuringutesse, millega õpilasteadur oma töö tegemiseks liitunud oli ja kust ta leidis nii entusiastliku juhendaja, eelnevalt lihvitud teadustemaatika kui ka kallihinnalise teadusaparatuuri ja töövahendid.

Akadeemia eriauhinnad

Eesti teaduste akadeemia eriauhindu jagus sellel aastal viiele tööle. Kuigi tase oli üldiselt kõrge ning parimate väljaselgitamine nõudis parasjagu peamurdmist, selgusid eriauhinna saajad lõpuks ikkagi suhteliselt üksmeelse otsuse tulemusena.

Eriauhinna pälvinud tähestiku järjekorras.

• Karl-Joan Alesma (Viljandi gümnaasium, 12. klass), „Kunsti genereerimine teksti põhjal“. Juhendaja Malle Eglit ja Birgy Lorenz.
• Kaarel Kivisalu (Tallinna reaalkool, 12. klass), „Gravitatsiooni mõju erinevate kvantmehaaniliste süsteemide soojusmahtuvusele“. Juhendaja Jaan Kalda ja Toomas Reimann.
• Joel Kokla (Tallinna prantsuse lütseum, 12. klass), „Prantsuse arhitekti Hector Guimard’i 1899. aasta joonise põhjal juugendstiilis kanapee loomine“. Juhendaja Liis Reier.
• Indrek Tennus (Tartu Herbert Masingu kool, 11. klass), „A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa isikunimed ja nende kontekstuaalsed sünonüümid“. Juhendaja Andrus Org.
• Anni Hipp Visla(Risti põhikool, 8. klass), „Läänemere reostuse muutused Nõva piirkonnas 13 aasta jooksul lestade (Platichtys Flesus) näitel“. Juhendajad Tuul Sepp, Pille Pirk. Tore on tõdeda, et selle võistlustöö märkis ära ka HTM-i hindamiskomisjon.

Loetelust on näha, et auhinnatööd jagunesid ka sellel aastal väga erinevate teadusvaldkondade vahel.

Soovitusi järgmiseks korraks

Mida võib tänavustest konkursitöödest veel järeldada, et sellest tõuseks kasu ka järgmisel konkursil osalejate jaoks?

Üks märkus puudutab tabelites või joonistel esitatud arvandmete võrdlemist, mis on paljude teadustööde oluline osa ning määrab töö tulemuse. On vist nii, et matemaatika kooliprogrammis on ainult aritmeetilise keskmise arvutamine. See on loomulikult oluline, aga kahe keskmise võrdlemisel on oluline ka arvandmete statistiline analüüs, sest vastust vajab küsimus, kas erinevus kahe hinnangu või mõõtmise vahel on oluline või ei ole. Kahjuks oli konkursitööde hulgas selliseid töid, kus tulemused olid saadud igati korrektselt, aga nende võrdlemine oleks eeldanud sügavamat analüüsi. Eks see ole oluline märkus ka tööde juhendajatele.

On suurepärane, et konkursitööd on kirjutatud eesti keeles. See nõuab töö tegijatelt emakeelse teadusterminoloogia tundmist. Samas võiks aga autor koos juhendajaga töö enne lõplikku esitamist veel mõttega läbi lugeda. See võimaldaks leida ja parandada teksti tükkinud keelevead. Võtke arvesse, et mitte kõiki vigu ei korja välja korrektuuriprogrammid, eriti kui tegemist on meie riukliku emakeelega, kus käände valikust võib sõltuda kirjutatud lause mõte.

Lõpetuseks tahan aga rõhutada, et kõik, kes võtsid õpilastööde riiklikust konkursist osa, on saanud hakkama väga olulise saavutusega ja väärivad auhinda. Selleks võib olla ka konkursitöö esitamine oma CV-s. Tehke seda julgesti, ka siis, kui töö ei leidnud esiletõstmist auhinnatute nimekirjas. Te väärite seda tunnustust!