Distantsõpe toob välja liikumisõpetuse tuuma

30. apr. 2020 Maret Pihu TÜ kehalise kasvatuse didaktika lektor - Kommenteeri artiklit

Praegune distantsõppe periood justkui toetab kõike seda, mis on olnud uue õppeaine, liikumisõpetuse eesmärk – et õpilane liiguks iseseisvalt ka väljaspool kooli ja oskaks endale ise liikumisharjutusi välja mõelda.

Sigrid Tilk, Anne Välja, Karin Vassil ja Kristiina Jürisson on kehalise kasvatuse õpetajad, kes rakendasid juba enne distantstõppe tulekut liikumisõpetuse ainekava põhimõtteid, mille järgi õpilane:

  • mõtleb endale ise liikumisülesandeid välja,
  • koostab harjutustest ja ülesannetest (nädala)plaani,
  • jälgib plaani teostumist ja teeb selles vajadusel parandusi,
  • tegeleb liikumisharjutustega ka väljaspool kooli.

Ootamatult saabunud eriolukorras on liikumisõpetuse põhimõtted kuhjaga ära tasunud, sest just nüüd on lihtsam nendel õpilastel, kes juba harjunud iseseisvalt liikuma ning kes leiavad liikumiseks ise võimalusi nii kodus kui hoovis. Loomulikult vajavad õpilased seejuures ka õpetajate tuge, kuid tunduvalt vähem kui need lapsed, kes ei ole liikumisõpetuse põhimõttega üldse kokku puutunud.

Olgu ette ära öeldud, et kõik need neli kehalise kasvatuse õpetajat on lasknud oma õpilastel teha nädala liikumiskava või pidada liikumispäevikut. Kõik on soovitanud õpilastel kasutada harjutuste tegemiseks kodus leiduvaid vahendeid (vett täis pudel hantlina jms). Kõik nad ootavad ka õpilaste liikumisideid. Ent vaatame lähemalt, kuidas on neli liikumisõpetuse õpetajat distantsõppe ajal õpilased kodus liikuma pannud.


Sigrid Tilk. Foto: erakogu

Muraste kooli kehalise kasvatuse õpetaja Sigrid Tilk:

Loomulikult loodan ma, et õpilased oskavad leida endale igapäevast füüsilist tegevust, kuid samas on vaja neid ka julgustada ja pakkuda välja mingid pidepunktid. Mina otsustasin selleks koostada neile kahenädalase liikumiskalendri, kus on kirjas kõik iseseisvaks harjutamiseks vajalikud tegevused. Liikumiskalender on digitaalselt täidetav või väljaprinditav ning mõeldud igapäevaseks täitmiseks minu 320 õpilasele. Paljud pered teevad liikumiskalendri tegevusi oma lapsega kaasa.

Mõned huvitavamad ülesanne liikumiskalendrist:

  • üldkehaliste harjutuste väljakutsed ehk ÜKE challenge’id, mida tuleb õpilasel teha esmaspäevast pühapäevani tõusva koormusega ning mille sooritamist õpilane nädala lõppedes ise filmib;
  • 40-minutine õuevahetund ehk igapäevane liikumine õues (lisaks õueskäigu pildistamine);
  • jooksu- või jalgratta valikkursus kolm korda nädalas. Igal klassil on eri koormusega kahenädalane treeningkava, mis suunab õpilased aktiivselt (hingeldades või higistades) liikuma;
  • liikumisgalerii ehk esitluse tegemine, kus õpilased annavad ülevaate oma kahe nädala igapäevastest liikumistegevustest koos õuepiltide ja ühe ÜKE challenge’i video või selle lühianalüüsiga.

Missugune on tagasiside?

Alustasin entusiastlikult, kuid oli ka tagasilööke. Näiteks ei olnud mõned vanemad oma lapse kahenädalase plaaniga rahul: liikumisülesannete kava tundus liiga mahukas ning veebikeskkondi liiga palju või esines nende kasutamisel probleeme. Vanemate märkustest tulenevalt muutsime kolleegiga õppeülesannete arvu, sisu ja mahtu. Üldised põhimõtted jäid aga suuremalt jaolt paika. Praegu on paljude vanemate, eriti aga algklassilaste emade ja isade tagasiside väga kiitev. Kuna juhendatavaid õpilasi on palju, oleme koos kolleegiga loonud enamiku ülesandeid nii, et need oleksid universaalsed ehk sobiksid kõikidele klassidele. Mõned näited universaalsete ülesannete kohta.

  • Liikumiskalendri täitmine (igapäevaste liikumisminutite, liikumistegevuste kirjutamine ning treeningkoormuse ja enesetunde hindamine);
  • 14-päevane treeningprogramm (plank-kätekõverdused-kükid);
  • liikumisgalerii (piltide ja teksti kooslusel põhinev esitlus õpilase kahe nädala liikumistegevustest).

Vajadusel oleme lisanud harjutustele raskusastmed, et toetada õpilaste motivatsiooni ning vastavust eale ja kehalistele võimetele. Nii teeb mõni õpilane hommikuti 30 kätekõverdust, teine aga ainult kolm, ja sedagi, põlved maas. Peaasi et laps teeb jõukohaseid harjutusi, saab kehalist koormust ja muutub tugevamaks. 

Seoses uue liikumisõpetuse ainekava eesmärkide ja distantsõppe perioodiga olen viimasel ajal mõelnud kõige rohkem selle üle, kuidas toetada õpilaste eneseanalüüsi ja muuta tagasisidestamist sisukamaks. Näiteks leiutasin eneseanalüüsi toetamiseks välja iseseisva liikumiskaardi ja süsteemi, kus õpilased iga tunni lõpus hindavad ise oma tunni kehalist aktiivsust ja pingutust. Samal põhimõttel analüüsivad õpilased distantsõppel oma liikumist – märkides liikumiskalendrisse oma igapäevased liikumisminutid, õues viibimise aja ning aktiivsed liikumisminutid (hingeldades või higistades), hinnates seejuures ka oma treeningkoormuse tugevust ja enesetunnet.

Tagasisidestamiseks kasutasime kolleegiga algul Padleti keskkonda, kus ka teised õpilased said oma klassikaaslaste infoga tutvuda ja seda soovi korral kommenteerida. Kahjuks pidime Padletist internetiühenduse katkestuste tõttu loobuma. Lihtsama, ülevaatlikuma ja kiirema lahenduse nimel lõin abikaasa abiga IT-lahendusel põhineva tagasisidestamise süsteemi, kus õpilased annavad oma liikumiskalendri täitmisest ülevaate üks kord nädalas. Nad täidavad arvutis kiirküsimustiku (u 3–5 minutit), arvuti analüüsib andmed läbi ning saadab igale õpilasele personaalse tagasiside, kus on minu kui õpetaja kommentaar tema liikumistegevusele ning muuhulgas näidatud ka see, missugused on klassikaaslaste ja kogu kooli keskmised näitajad. Lisaks kuvatakse õpilasele tema liikumisaktiivsusest visuaalsed joonised. Mulle meeldib see lahendus väga, kuid lähinädalad näitavad, kuidas õpilased ja vanemad selle vastu võtavad.

Õpilased on oma liikumisgalerii kirjeldavas osas ja tagasiside küsimustikus välja toonud väga palju häid mõtteid.

  • Olen õnnelik, sest käisin tänu kalendrile sel nädalal palju rohkem õues.
  • Mulle meeldis sel nädalal matkata, sest see tegi mind rahulikuks.
  • Sain nädalakalendrist teada, mida ma pean paremini tegema ja mille eest mind kiideti.
  • Tegin issiga võistlust.
  • Pärast ülesandeid lihased valutasid natuke. Ma arvan, et läks hästi, sest jõudsin kõik ära teha.
  • Tegime emmega venitusharjutusi, õues välitööde pauside ajal.
  • Saime kombineerida ÜKE harjutused iluvõimlemise soojendusega.
  • Algus oli raske, aga mida enam harjutasin, seda paremini ülesanded õnnestusid. Lihased pärast valutasid.
  • Minu jaoks ei ole ÜKE tegemine väga raske. Mul meeldib neid harjutusi teha õues, seal on mõnus õhk ja pärast harjutuste tegemist on mul väga hea tunne.
  • Oli väsitav, aga ma pingutasin ja olen nüüd natuke parem. Mulle meeldis see, et sai iga päev liikuda.


Kostivere kooli kehalise kasvatuse õpetaja Karin Vassil:

Karin Vassil.

Tunnen, et distantsõppe ajal uute lahenduste otsimise tõttu arenen ma õpetajana edasi ja nimetan seda perioodi avastuslikuks enesearenguks ehk distantsõppuseks.

Oleme koos kolleegiga loonud distantsõppe ajal õpilastele uusi toetavaid õppematerjale, mis teevad neil õues liikumise mänguliseks. Näiteks sellised ülesanded:

  • liiklusmärkide otsimise tööleht;
  • mitmesuguste mängude/tegevuste juhendite koondamine (videoõpetused, mõne kehalise võime arendamise olulisust seletav esitlus/video);
  • GPS-kunsti sooritamise juhend ja hiljem ka põnevamate tööde jagamine kooli kodulehel;
  • treeningutega mobiilirakenduste tutvustamine ja nende kasutamine;
  • liikumispäeviku vormi loomine;
  • liikumisbingo.

Meil oli ka projektinädala raames looduses liikumise päev, kus kasutasime bingomängu töölehte, kus olid pildid kevademärkidest. Õpilasel tuli kolme tunni jooksul õues liikudes leida loodusest vasted nendele piltidele, täita üks rivi, tulp või diagonaal ja moodustada video või fotokollaaž.

Andsin esimeseks kaheks nädalaks lastele ülesande täita liikumispäevikut. Esimeses ja teises kooliastmes oli rõhk sellel, et lapsed õpiksid arvuti tagant ära tulema ja liikumispause tegema. Kolmandas kooliastmes oli eesmärk, et õpilane teeks kaks korda nädalas mõtestatud treeningu (jooks, pikem rattasõit, jõuharjutused). Ka nemad pidasid liikumispäevikut.

Liikumispäevikutega jätkame ka pärast kodusõppe lõppu, sest päeviku kaudu on võimalus laste tegevusel silma peal hoida ning nendega kontakti hoida (treeningpäevik sisaldab foto- ja vahel ka videomaterjali) ning õpetada lapsi oma treeninguid juhtima.

Kolmandale kooliastmele anname päeviku põhjal ka tagasisidet ja soovitusi. Laseme mõõta oma keha võimekust ja väga olulisel kohal on õpilase eneseanalüüs. Kolmandal nädalal sooritasid esimese ja teise kooliastme õpilased juba päris põnevaid liikumisi iseseisvalt ja õpetaja antud soovituste hulgast valides (liiklusmärkide otsimine, GPS-kunst, kummikeks, takistusrajad, žongleerimine, looduses matkamine, tõukeratta- ja rattaralli koos perega, kooliperele mõeldud liikumisväljakutses osalemine).

Kehalise kasvatuse õpetajate kogukond Facebookis

Keeruline olukord on pannud õpetajatel loovuse tugevalt tööle ning sundinud mugavustsoonist väljuma. Esmalt tegin Facebookis oma tuttavatele kehalise kasvatuse õpetajatele grupi, et saaksime kogemusi jagada. Seda, millised mõõtmed loodud grupp väikese ajaga võttis, ei osanud ma oodata – praegu on seal tuhatkond liiget. Praeguseks leiab grupist väga palju põnevaid lahendusi ning see motiveerib õpetajaid uusi õppematerjale koostama.

Oma distantsõppe kogemuste kohta võin välja tuua mõned tähelepanekud.

  • Liiga pikad ja põhjalikud juhendid ei ole head, enamik õpilasi ja vanemaid ei pruugi kõike kirjutatut lugeda.
  • Kolmandale kooliastmele oleks vaja toetavat õppematerjali, mis räägiks iseseisvast treeningust, selle olulisusest ja eneseanalüüsist. Kõige raskem on motiveerida liikuma ja tegutsema just kolmanda kooliastme õpilasi. Praegu on sobiv materjal eri väljaannetes laiali ega ole eakohaselt sõnastatud.
  • Kõike ei pea hindama. Parem on kasutada arvestatud ja mittearvestatud hindamist. Kui laps on olnud ülesande täitmisel eriti tubli, on ta hinde 5 igati välja teeninud.
  • Lapsed võiksid esitada ülevaate oma nädala liikumiste kohta järgmise nädala alguseks (tulemused/pildid/liikumispäevik jms), mitte iga koolipäeva lõpuks, kui on olnud tunniplaanis kehalise kasvatuse tund.
  • Oluline on olla õpilastele iga päev kättesaadav ja neid probleemide tekkimise korral abistada ning juhendada.
  • Õpilasel peaks tegevuste hulgast olema võimalik valida (tegevused õues ja tubased tegevused, mitmesuguste vahenditega või vahenditeta).
  • Kui mõni õpilane on tublim ja aktiivsem, kui ülesanne nõuab, siis kiituse kirjutamine lisab motivatsiooni.

Praegune olukord on tegelikult põnev ja arendav, kuigi me igatseme juba väga spordisaalidesse ja -väljakutele, et saaks koos mängida ja liikuda. Ma ei ütleks, et olukord on keeruline, aga on suur igatsus lastega koos päris asju teha!


Tartu Veeriku kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja Eesti kehalise kasvatuse liidu juhatuse liige Anne Välja:

Anne Välja.

Olen oma õpilastele kogu aeg öelnud: „Ise mõtled, ise harjutad, ise arendad oma liikumisharjumust.“ Uusi oskusi õpetades olen kõigepealt tegevuse ette näidanud, järgnevalt harjutavad kõik koos, siis grupiga koos, siis paarilisega, kuni tegutsevad üksinda.

Heaks näiteks sobib ronimine. Õpilased jooksevad kooli territooriumile laiali ja mina annan neile ülesande: „Nüüd leidke koht ja võimalus ronimiseks!“ Nad tegutsevad ennastunustavalt vileni (tunni lõpuni). Aga seda mängu harjutasime terve nädala. Distantsõppe ajal on aga õpilasel lihtne endale öelda: „Nüüd leia võimalus ronimiseks!“

Selliselt olen arendanud jooksu-, hüppe-, viskeoskust, vahendi kasutamise ja vahendil edasiliikumise oskust, sammulugeja kasutamise oskust. Nii kujunebki laste iseseisev tegutsemine eriolukorras ja hiljem tavaelus. Kehaline aktiivsus muutub „märkamatult“ iseseisvaks liikumisharjumuseks, mida on nüüd, kriisiolukorras eriti vaja.

Sportmängud koduste vahenditega.

Hästi toimivad ülesanded

  • Olemasolevate spordivahendite kokkukogumine ja samasse kaadrisse paigutamine foto jaoks. Järgneva kahe nädala jooksul peab õpilane tegema liikumisharjutusi, kasutades allpool nimetatud koduseid vahendeid:
    • 0,5-liitrised joogipudelid veega täita, tulemuseks on n-ö hantlid,
    • papptaldrikud või ajalehed/ajakirjad. Tulemuseks vahendid, millega treenida kerelihaseid,
    • pudelikorgid – viskemängud, täpsusvisked, sõrmekeegel jne,
    • pesunöör, juhe, vöö, koerarihm – hüpitsa asemel,
    • lõngakera tavalise palli asemel,
    • vaip mati asemel.
  • Harjutuste ise väljamõtlemine: põnevad ringtreeningud toas või õues, loovalt vahendite kasutamine; looduses tegutsemine.
  • Majapidamistööd liikumistegevusena: aiatööd, tänavakivi sillutise paigaldamine, õunapuuokste lõikamine.
  • Koostöö lapsevanematega. Tsitaat õpilaselt: „Õppisin koos õdedega kummikeksu. Ema ja tädi tekitasid kummidest ämblikuvõrgu taolise mustri. Mina pidin minema võrgust läbi, nii et ma kummi ei puudutanud. Tädi näitas ka kummikeksu mängu „Luukere“. Selle puhul jutustatakse lugu ja kui öeldakse „Luukere“, siis peavad kõik kummi seest välja hüppama. Kes kummi kinni jääb, selle kord on uus jutt rääkida.”
  • Internetist otsimine. Õpilane: „Õppisin ära kolm uut tik-toki-tantsu ja minu 2-aastane vend teeb neid minuga kaasa.“

Lõppkokkuvõtteks kõigi tegevuste kandmine liikumispäevikusse, mis esitatakse koos fotoga kindlaks kuupäevaks õpetajale. Liikumispäeviku täitmine on minu 150 õpilasest vaid üksikutele olnud keeruline. Lapsed on olnud väga tublid.


Viljandi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Kristiina Jürisson:

Kristiina Jürisson.

Minu gümnaasiumiõpilased püstitavad liikumisega seotud nädala ülesande endale ise, arvestades oma võimeid, oskusi ja keskkonda. Õpetajana annan tagasisidet nende eesmärkidele (kas tundub realistlik, kas ei ole liiga palju eesmärke kokku pandud jne). Nädalaplaanis toovad õpilased tulemuste kõrval välja ka enesetunde, hinnangu sellele, kuidas läks ja kuidas mina õpetajana saan neid toetada. 

Mõned näited: Eesti tasemel hea sportlane leidis, et on hea võimalus treenida oma keskendumisvõimet. Veidi humoorikam näide, kus enda eesmärgi sõnastamisel ei unustatud ka pere lemmiklooma: „Käin koos koeraga kõndimas ja jooksmas, nii et areneks minu vastupidavus ning koer saaks taas normaalkaalu.“

Ülesanded peaksid olema mõtestatud ka pikas perspektiivis, nt seoses edaspidises elus vajalike oskustega. Näiteks üks õpilane kirjeldas pärast jõuharjutuste kompleksi sooritamist oma enesetunnet reipa ja vaimselt värskena ning lisas, et ta suutis jälle õppetööle keskenduda.

Teine õpilane andis tagasisidet, et ta liigub nüüd palju rohkem kui varem kehalise kasvatuse tundides käies ning tunneb end seetõttu väga hästi.

Arendan ka õpilaste eneseanalüüsi oskust. Selleks jälgib õpilane, milles ta enda arvates arenes, mis on tema tugevused, missuguseid oskusi või võimeid sooviks ta veel arendada, milliseid teadmisi ta vajab ning millise tegevusega oleks see võimalik.

Näide ühe õpilase eneseanalüüsist kursuse järel.

Kindlasti arenes minu enesekindlus, sest olen alati arvanud, et vastupidavusalad ei ole minu jaoks ning et ma pole nendes hea ja need ei meeldi mulle. Nüüd sain aga teada, et olen igati võimeline ka vastupidavusalade jaoks ning need meeldisid mulle.

Tahaksin veelgi arendada oma üldist vastupidavust ning erinevaid ujumistehnikaid paremini osata ja üldse rohkem ujumas käia.

Arvan, et peaksin oma kergejõustikutrennides rohkem pikki maid jooksma ning vahepeal ujumas käima.

Seega praegune periood justkui toetab kõike seda, mis on olnud meie liikumisõpetuse eesmärk – et õpilane liiguks ka iseseisvalt väljaspool kooli, oskaks ennast juhtida ja meelepäraselt liigutada. 

Praegune olukord on toonud veel rohkem tagasisidestamist igale õpilasele, et kujuneks teadlik liikumisplaan. 99% õpilastest on välja toonud, et pärast liikumistegevusi on neil parem olla ja nad jätkavad liikumise ja treeninguga.  

Enda eest hoolitsev ja ennast juhtiv õppur

Pikas perspektiivis on ju oluline, et õpilane hoolitseb enda eest, seega saan õpetajana kaasa aidata teadliku liikumise suunas minemisele. Tähtis on, et õpilased vastaksid ausalt. Seejuures on oluline teadmine, et õpetaja suhtumine on paindlik ja ta väärtustab igasugust liikumist. Eriolukorras on oluliseks muutunud vaimse heaolu harjutused, mida oleme teinud ka koolis. Näen, et praeguse vaimse koormuse juures on need eriti olulised. Suunan õpilasi neid tegema ja olen saanud väga positiivset tagasisidet.

Olen küsinud õpilastelt, kuidas nad õppisid, ja saanud laiema pildi nende õppimisvõimalustest ja meetoditest. Kokkuvõttes leian, et läbimõeldud ülesannete ja tagasiside kaudu saame praegu toetada ennastjuhtiva inimese kujunemist, kes oskab iseseisvalt ja regulaarselt liikuda.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!