Eestis on tublid 5-aastased lapsed

24. apr. 2020 Tiiu Tammemäe, Maire Tuul, Lii Lilleoja, Tiia Õun Tallinna ülikooli haridusteaduste instituut - Eestis on tublid 5-aastased lapsed kommenteerimine on välja lülitatud
Uuringus lahendasid lapsed täiskasvanu juuresolekul tahvelarvutil ülesandeid, mis sisaldasid lugusid ja pilte. 
Foto: Elina Poll-Riives

Kõik haridusvaldkonnaga kokku puutuvad inimesed on kuulnud OECD organiseeritud PISA uuringust, kus hinnatakse 15-aastaste õpilaste võimekust ja kus Eesti lapsed on saavutanud suurepäraseid tulemusi. 2018. aastal korraldas OECD rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu (International Early Learning and Child Well-being Study – IELS), mille fookuses olid 5-aastased lapsed ning mida tulevikus loodetakse sama laialdaselt kasutada kui PISA uuringut. Katsetamisfaasis olid kaasatud vaid kolm maad: lisaks Ameerika Ühendriikidele ja Inglismaale tehti ettepanek osaleda ka Eestile kui edukale PISA-riigile.

Uuringus testiti laste arvutamis-, lugemis-, kirjutamis-, samuti sotsiaal-emotsionaalseid ja eneseregulatsioonioskusi. Ülesanded olid kõigil kolmel maal ühesugused. Lisaks konkreetsele hindamisele küsiti lastevanematelt ja õpetajatelt küsimustike kaudu teavet laste arengu ja kasvukeskkonna kohta.

Kokku osales uuringus Eestis, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides ligikaudu 7000 last. Eestis osales rohkem kui 2100 last 200 lasteaiast. 20% lastest oli vene õppekeelega lasteaedadest. Valim moodustati juhuslikkuse põhimõttel, seega osales lapsi kõigist maakondadest ja nad olid väga erineva taustaga.

Uuringus osalenud kolme riigi alushariduse süsteem on erinev. Eestis on sarnaselt Inglismaaga integreeritud alusharidussüsteem, samas lähevad Inglismaal lapsed 4-aastaselt eelkooli, Eestis 7-aastaselt kooli. Ameerika Ühendriikides on lasteaed eraldatud muust haridussüsteemist: see on üks osa tervishoiusüsteemist ning formaalset õpet alustavad lapsed 5-aastaselt. Eestis on 4-aastaste laste osalemine alushariduses 92%, mis on üle OECD keskmise (88%), jäädes alla Inglismaale (100%) ja olles kõrgem Ameerika Ühendriikide vastavast näitajast (66%).

Kuidas uuringut tehti?

Uuringus lahendasid lapsed täiskasvanu juuresolekul tahvelarvutil ülesandeid, mis sisaldasid lugusid ja pilte. Ülesannetes olid läbivad tegelased Miia ja Toomas, kes saatsid lapsi hindamise vältel ning ühtlasi uurisid, kuidas neile ülesanded meeldisid. Kõik juhised esitati lastele heli kujul, lapsed said vastuseid valides lohistada või puudutada õigeid pilte.

Vastused salvestusid virtuaalselt, täiskasvanu roll oli üksnes anda n-ö tehnilist tuge: osutada järgmisele lehele või tuletada meelde, et ülesannet võib kuulata ka teist korda. Laste suunamine või ülesannete täiendav selgitamine oli keelatud. Hindamisülesannetele eelnesid harjutusülesanded, et tagada lapse tehniline valmisolek. Kõik tulemused on vaadeldavad vaid üldistatud kujul, ühegi konkreetse lapse ega lasteaia tulemusi eraldi välja tuua ei saa. Tasub märkida, et laste varasem tahvelarvuti kasutamise kogemus tulemusi ei mõjutanud.

Mida uuriti?

Laste oskusi uuriti neljas valdkonnas: arvutamisoskus, kirjaoskus, sotsiaal-emotsionaalsed ja eneseregulatsioonioskused.

Arvutamisoskuse hindamisel oli lastel vaja loendada, arvutada, leida sarnaseid kujundeid ja mustreid. Näiteks oli pildil kauss üheksa õunaga, mille juurde sai kuulata kolme vastusevarianti (kaheksa, üheksa, kümme) ja laps pidi vajutama õigele vastusevariandile. Või oli vaja tühja kaussi lohistada täpselt seitse pärlit.

Kujuneva kirjaoskuse osas hinnati kuuldud teksti mõistmist, sünonüümide leidmist ja häälikute asukoha määramise oskust. Näiteks kuulas laps lugu tublidest loomadest, kes töötasid talus, ja hiljem pidi vastama valikvastustega küsimustele, mida tegi hobune, mis oli lamba nimi, kuidas tundis end kana jne.

Eneseregulatsioonioskuste hindamisel pidi laps kohanema uue vastupidise reegliga, mis näitas tema mõtlemise paindlikkust. Näiteks oli algul ekraanil kaks pilti – karu ja kaamel – ning karu pildi lisandudes oli vaja puudutada karu ja kaameli lisandudes kaamelit. Edaspidi aga reegel muutus ja karu pildi lisandudes oli vaja puudutada hoopis kaamelit. Teises ülesandes pidi ta meelde jätma lühikesi visuaalseid järjestusi, mis näitas tema töömälu. Samuti mõõdeti lapse võimet pidurdada õpitud oskust alternatiivse vastuse kasuks.

Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste hindamisel vaadeldi empaatiat lugude kuulamise ja sellega seotud ülesannete täitmise kaudu: laps pidi tuvastama tegelaste emotsioone emotikonide abil, mis väljendasid õnnelikkust, kurbust, hirmu, viha ja üllatust. Näiteks oli pildil poiss voodis ning tekst teatas, et Toomasel on sünnipäev, ta just ärkas ja need õhupallid ja kingitused on seal tema tänase sünnipäeva puhul.

Millised olid tulemused?

Eesti laste kirjaoskuse tase (508 punkti) ja arvutamisoskuse (500 punkti) keskmine tase oli üsna sarnane Inglismaa (515/529) ja Ameerika Ühendriikide (477/493) laste tasemega. Siiski võib öelda, et Inglismaa lastel olid teistega võrreldes paremad tulemused lugemise ja kirjutamise eeloskustes ja arvutamisoskustes (Early Learning and Child Well-being. A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States, 2020).

Üldine keskmine testitulemus 500 punkti tähistab kõikide uuringus osalenud riikide standardiseeritud keskmist. Ühepunktine erinevus IELS-i skaalal võrdub üheprotsendise mõju suurusega ja 10-punktine erinevus kümneprotsendise mõju suurusega.

Kirjaoskuse osas said tüdrukud igal maal kõrgemaid tulemusi kui poisid. Arvutusoskuses poiste ja tüdrukute tulemused oluliselt ei erinenud. Eestis erinesid ka eesti ja vene õppekeelega laste tulemused. Vene õppekeelega tüdrukud said kirjaoskuses kõrgemaid tulemusi (551 punkti) kui eesti õppekeelega tüdrukud (506), poistel olid vastavad näitajad 521 ja 497. Võib öelda, et vene õppekeelega laste lugemise ja kirjutamise eeloskused ja arvutamisoskus olid keskmiselt paremad kui eesti õppekeelega lastel.

Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste keskmine tase oli Eesti lastel kõrgem kui teistes maades (Eestis 511, Inglismaal 497, USA-s 493).

Kõrgeid tulemusi said Eesti lapsed ka eneseregulatsioonioskustes: pidurdusvõimes 550 (USA 550, Inglismaa 495), mõtlemise paindlikkuses 530 (Inglismaa 548, USA 504), töömälus 558 (USA 506, Inglismaa 568).

Taustategurite mõju

• Pere sotsiaalmajandusliku taustana arvestati leibkonna sissetulekut, vanemate ametikohta ja vanemate haridust. Madalama sotsiaalmajandusliku taustaga perede laste keskmised tulemused olid Eestis küll mõnevõrra madalamad teiste laste tulemustest, kuid see erinevus oli väiksem kui teistes uuringus osalenud maades.

• Vanemate haridustase oli seotud uuringu tulemustega. Eestis uuritud 5-aastaste laste emadest omas 53% bakalaureusekraadi või sellest kõrgemat haridustaset, mis on kõrgem näitaja kui teistes uuringus osalevates riikides (40% Inglismaal ja 38% Ameerika Ühendriikides). Eestis uuritud laste isadest oli 32%-l bakalaureusekraad või sellest kõrgem haridustase, mis on sarnane kahe teise uuringus osaleva riigiga. Kõigis valdkondades said kõigis maades paremaid tulemusi lapsed, kelle vanematel oli kõrgem haridus.

• Eestis on lasteraamatute hulk kodudes keskmiselt väiksem kui Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. Kõikides maades on üsna võrdselt lapsi, kelle kodus on vähem kui 10 lasteraamatut – Eestis on selliseid lapsi 10%, Ameerika Ühendriikides 12%, Inglismaal 9%. Eesti laste kodus on harva rohkem kui 100 lasteraamatut (11%), USA-s oli see näitaja 25%, Inglismaal 29%.

• Kõigis valdkondades said kõrgemaid tulemusi lapsed, kellel on kodus palju lasteraamatuid. Lapsele raamatute ettelugemise sagedus on märkimisväärselt seotud hindamistulemustega. Kirjaoskuse ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste osas olid kõrgeimad tulemused lastel, kellele loetakse ette 5–7 korda nädalas.

• Uuritud Eesti peredes oli üksikvanemaga leibkondi 12%, mis on 3% vähem kui teistes uuringus osalenud riikides. Keskmiselt on Eestis õdede-vendade arv väiksem kui kahes teises riigis. Eestis on 20% viieaastastest lastest pere ainsad lapsed, pooltel (50%) oli üks õde-vend, igal viiendal oli kaks õde-venda (21%) ja ülejäänud 9%-l oli rohkem kui kaks õde-venda.

• Õdede-vendade olemasolu ja hulk ei olnud otseselt tulemustega seotud. Vaid eneseregulatsioonioskustes said 1–2 õe-vennaga lapsed keskmiselt 15 punkti paremaid tulemusi kui õdede-vendadeta lapsed. Õpetajate tähelepanekutest selgus, et segavat käitumist esineb nende hinnangul rohkem ilma õdede-vendadeta lastel.

• Uuriti ka seda, kui sageli mängivad lapsed koos vanematega rollimänge. Eestis on vanematega rollimänge mängivate laste protsent madalam kui kahes teises uuringus osalevas riigis. 3–7 päeval nädalas mängib vanematega rollimänge umbes 60% lapsi Ameerika Ühendriikides, 50% Inglismaal ning 30% Eestis.

• Eestis kasutas vanemate hinnangul 39% lastest laua- või sülearvutit iga päev. See näitaja on sarnane Inglismaa tulemusega ja madalam kui USA-s (49%). Mõnda nutiseadet kasutas kord nädalas 39%, aga 9% ei kasutanud neid kunagi või peaaegu mitte kunagi.

Nutiseadmete kasutamise sagedus ei olnud seotud kirjaoskuse, arvutamisoskuse ega sotsiaal-emotsionaalsete oskuste tulemustega, kuid seos ilmnes mõtlemise paindlikkuse ja pidurdusvõime tulemustega.

• Lastevanemad andsid teavet selle kohta, kas nende laps osaleb huviringides või tegevustes (näiteks sport, tants, skaudiliikumine, ujumistunnid, keeletunnid jne). Vanemate vastustest selgus, et Eestis 22% lastest ei ole neis tegevustes osalenud, 14% osales vähem kui üks kord nädalas, 40% ühel või kahel päeval nädalas, 20% kolmel kuni neljal päeval nädalas ja 5% viiel või enamal päeval nädalas. Huviringides osalevate laste tulemused olid kõigis valdkondades märkimisväärselt kõrgemad kui lastel, kes seda kunagi ei teinud.

• Eesti õpetajate hinnangul on 80% vanematest mõõdukalt või tugevalt seotud lasteaia tegevustega ja 20% oli seotud vähe või üldse mitte. Inglismaa õpetajate hinnangul on lasteaia tegevusega seotud vanemaid 60% ja USA-s 65%.

Kõikides valdkondades olid Eestis nende laste tulemused kõrgemad, kelle vanemad olid lasteaia tegevusega seotud.

Kokkuvõtteks

Uuringud on näidanud, et esimesed viis eluaastat on lapse arengus väga olulised. Nende aastate jooksul arenevad lapse baasoskused, mis on aluseks lapse üldisele heaolule ja terviklikule arengule.

Rõõmu teeb, et Eesti lastel olid võrreldes teiste maadega kõrgeimad eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste tulemused, sest uuringud on näidanud, et just üldoskuste hea arengutase on teiste oskuste edasise arengu eeldus.

Uuring aitas saada olulist informatsiooni Eesti 5-aastaste arengutulemuste kohta ning näitas, millised vanemate tegevused on enim laste arengutulemustega seotud. Samuti andis uuring vajalikku sisendit riikliku õppekava arendamisse ning sobivate hindamisinstrumentide väljatöötamisse koolieelses eas laste arengu hindamiseks.

Uuring tehti haridus- ja teadusministeeriumi, SA Innove ja Tallinna ülikooli koostöös ning uuringu tulemustega saab tutvuda lähemalt https://www.innove.ee/uuringud/iels-uuring/. Lõplik eestikeelne raport tulemuste kohta avaldatakse juunis 2020.