Haridusteaduslike tööde riiklik konkurss 2020

Selle aasta konkursile laekus 34 eelmisel aastal kaitstud või avaldatud teadustööd. Tööd olid teaduslikult kõrgel tasemel ning teemade ring mitmekesine. Tööde temaatika ja sihtgrupid katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelastest kuni põhikooli-, kutse- ja kõrgkooli õppuriteni. Uuriti õpetajaid, õpetajaks õppijaid, noorsootöötajaid ja tugispetsialiste koolis. Käsitleti muutunud õpikäsitust ja õppeprotsessi nii üldhariduskoolis kui ka kaitseväes, soostereotüüpe hindamisel, õpilaste sotsiaalseid ja metakognitiivseid oskusi ning kaasamist.

Eri kategooriate lõikes jagunesid sel aastal tööd järgmiselt: 3 eestikeelset teadusartiklit, 9 võõrkeelset teadusartiklit, 3 doktoritööd ja 19 magistritööd.

Eestikeelsed artiklid

Kolmest eesti keeles publitseeritud teadustööst kaks olid artiklid ja üks Eesti kooli ajaloo monograafia. Esimese preemia pälvisid Meidi Sirk, Reeli Liivik, Meril Ümarik ja Krista Loogma Tallinna ülikoolist teadusartikli „Kutseõpetajate professionaalse mälu roll õpilastega seotud muutuste kogemisel“ eest.

Kutsekooliõpilaste hoiakud ja motivatsioon on aja jooksul muutunud ja selle huvitava uuringu fookus on selgelt Eestil. Kutseõpetajate hoiakuid õpilastega seotud muutuste suhtes mõtestati, tuginedes professionaalse mälu kontseptsioonile. Töö tulemused osutavad, et karjääri alustanud õpetajad hindavad õpilaskonna muutusi positiivsemalt ja neid ei mõjuta mälestused nn vana aja õppijatest.

Teise preemia pälvisid Merit Hallap ja Marika Padrik Tartu ülikoolist teadusartikliga „Simultaanse kakskeelsusega 3- ja 4-aastaste laste grammatilised oskused eesti keeles“. Teadustöös uuriti 3–4-aastaste kakskeelsete laste eesti keele grammatiliste oskuste arenemist. Selgus, et nende oskused jäävad maha eakohase arenguga üht keelt rääkivate laste omadest. Üldistustest lähtuvalt on tähtis võimalikult õigel ajal märgata kakskeelseid lapsi, kes vajavad rohkem toetamist. See uurimus on oluline ka eesti pedagoogilises ruumis, sest eestikeelse lauseloome ja sõnavormide omandamine on keele ja kultuuri jätkumise seisukohast tähtis valdkond.

Võõrkeelsed artiklid

Võõrkeeles publitseeritud teadusartiklid olid ühtlaselt kõrge tasemega, sest võõrkeeles avaldatud teadustööde ja artiklite esmase kvaliteedi tagab juba rahvusvaheliste teadusajakirjade eelretsenseerimine.

Üksmeeles hinnati parimaks tööks mainekas väljaandes, ajakirjas British Journal of Educational Technology ilmunud Piret Luige, Reelika Suviste, Marina Lepa, Tauno Paltsi, Eno Tõnissoni, Merilin Säde ja Kaspar Papli (Tartu ülikool) ühisartikkel „What motivates enrolment in programming MOOCs?“. Kuna akadeemilistes asutustes on üha populaarsemad vaba juurdepääsuga pakutavad veebikursused ehk MOOC-id, olid artikli fookuses faktorid, mis mõjutavad kõige enam kursusele registreerumist: motivatsiooniinstrumendi väljatöötamine, valideerimine ning hindamine. Töö väärtus on ka selles, et autorite loodud skaalat saab kasutada nii Eestis kui mujal ülikoolides, kohandada teiste valdkondade MOOC-idele ja õppuritele.

Teise preemia vääriliseks hinnati Merle Taimalu ja Piret Luige (Tartu ülikool) teadusartikkel „The impact of beliefs and knowledge on the integration of technology among teacher educators: A path analysis“, mis ilmus ajakirjas Teaching and Teacher Education. Artikli fookuses olid õpetajakoolituse õppejõudude uskumused ja professionaalsete teadmiste mõju tehnoloogia integreerimisel õppeprotsessi.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et mõlema selle kategooria preemia põhiautorid hinnati samas kategoorias preemiavääriliseks ka aasta varem.

Doktori- ja magistritööd

Paraku jäi esitatud doktoritööde arvukus sel korral alaesindatuks. Teine preemia otsustati välja anda Kaire Uibolehele töö „Õpikeskkonna ja bakalaureusõppe üliõpilaste õppimise seosed kõrghariduses: kvalitatiivne mitme-juhtumi uuring“ eest. Töö eesmärk oli uurida seoseid õpikeskkonna ja üliõpilaste õppimise eri aspektide vahel, saada põhjalik ülevaade üliõpilaste ettekujutustest õpikeskkonnas toimuvast õpetamisest ja õppimisest, suhtumisest õppimisse ja õpitulemustesse õpikeskkondade muutumisel.

Ilmnes, et õppimiskeskne õpetamine toetas ja käivitas süvaarusaamisega õppimist. Selle uuringu tulemusi on juba edukalt rakendatud ka Tartu ülikooli õppeainete tagasisideküsimustiku uuendamisel ja õppejõudude koolitamisel.

Kõige suurema tööde arvuga kategooria oli sel aastal magistritööde oma. Kuna magistritööde kategoorias oli tugevaid töid palju, otsustati selles välja anda kaks esimest ja kaks teist preemiat.

Komisjon tõstis esimese preemia väärilisena esile Tartu ülikooli vilistlase Kaidi Kolsari töö „Õpilase soo mõju funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele gümnaasiumiastme emakeeleõpetuses“ eest. Ilusa ja selge eesti keelega kirjutatud magistritöö teemavalik oli intrigeeriv, töö tulemused on olulise praktilise väärtusega, sest suunavad tähelepanu hindamise soolisele võrdõiguslikkusele koolielus ning hindamise tulemuste objektiivsusele ja riigieksamite hindamissüsteemi arendamise vajadusele.

Esimese preemia pälvis ka Janyka Vellak Tartu ülikoolist tööga „Õpetajatele ja eakaaslastele kui õpimotivatsiooni mõjutajatele III kooliastme õpilaste antud hinnangud ja nende vahelised seosed“. Töös uuriti, kuidas põhikooli III kooliastme õpilased tajuvad ja hindavad õpetajate ja eakaaslaste mõju enda õpimotivatsioonile. Magistritöö valim on muljetavaldav ja uuringu läbiviimiseks kasutati REMO (Relationship and Motivation) skaalat, mis kohandati Eesti oludele. Tööga tõdeti, et õpetaja on paljude murdeeas õpilaste jaoks õpimotivatsiooni toetavaks allikaks ning kui õpilased tajuvad õpetajaid positiivsete motiveerijatena, tuntakse sama ka eakaaslaste suhtes.

Teine preemia määrati antud kategoorias Tallinna ülikooli vilistlasele Heili Griffithile töö „Noorsootöötaja rolli konstrueerimisest. Eesti noorsootöötajate arvamused“ eest. Oli koheselt aru saada, et vaeva oli nähtud, et töö ülesehitus oleks selge ja konkreetne. Töö keskendus noorsootöötaja rolli mõistmisele ja mõtestamisele.

Selle valdkonna teadusuuringutes valitseb nii Eestis kui mujal maailmas suur lünk, nii et võib öelda, et töö eesmärgis oli tunda lausa maailmaparanduslikku ambitsiooni. Töö tulemustest ilmnes, et kriitika, eelarvamused ja teadmatus tekitavad noorsootöötajates tunde, et nende tööd ei hinnata piisavalt ja panevad neid oma töö vajalikkuses kahtlema. Antud töö toob selgelt välja, kui oluline on noorsootöö, et sellele tuleks ühiskonnas pöörata rohkem tähelepanu ja selle töö tegijaid tunnustada.

Hindamiskomisjon otsustas teise preemia anda ka Tartu ülikooli vilistlasele Aile Tomsonile töö „Suktsessiivse kakskeelsusega koolieelikute jutustamisoskuse hindamine“ eest. Tegemist oli tugeva ja põhjaliku tööga, millega püüti astuda samm edasi eripedagoogikas kui teaduses, võrreldes kahe väljatöötatud testi hindamisvõimet.

Mitmekeelsusega laste arengu jälgimine ja hindamine on suur väljakutse õpetajatele ja logopeedidele, kuna selliste laste keelelise arengu eripärade kohta on vähe informatsiooni. Töö tulemusena pakutakse välja eesti keele baasil objektiivsed ja valiidsed hindamisvahendid laste jutustamisoskuse hindamiseks.

Mõningate esitatud tööde puudustena tuleb välja tuua, et kajastamata jäid piirangud, metoodika reliaablus, konstrukti valiidsus. Puudujääke oli arutelude ja kokkuvõtete mõtestamises. Tugevad magistritööd olid aga hästi struktureeritud, teoreetilised osad toetusid rohketele teadusallikatele ja olid kirjutatud heas eesti keeles ning päädisid asjakohaselt koostatud arutelude ja kokkuvõtetega.

Hindamiskomisjon tegi ettepaneku anda sel aastal välja eripreemia Tallinna ülikooli vilistlase Merlin Kitsingi praktilise väärtusega töö „Lähiajaloo õppematerjal 9. klassile: Muutused kultuuris ja eluolus teisest maailmasõjast kuni tänapäevani“ eest. Selle mahuka ja põhjaliku töö kese on 12 praktilist teemakäsitlust ja lähiajaloo õppematerjal 9. klassile, milles keskendutakse ajaloo õpetamisele just kultuuri ja eluolu perspektiivist. Magistritöö lisadesse on liidetud ka õpetaja töökavad, tunnikavad, teemakäsitlused ja õppeülesanded.

Eesti teadusagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi läbi viidud 2020. aasta haridusteaduslike tööde riiklik konkurss oli juba kolmekümnes. Akadeemilise väljundiga konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmist ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele. Konkurssi rahastab ministeerium.

Praegune eriolukord on esitanud Eesti haridussüsteemile täiesti uusi väljakutseid – ehk pakuvad uued väljakutsed ka uusi ideid haridusuuringuteks.