Jagage kogemusi ja tehke koostööd!

9. apr. 2020 Heiki Raudla peatoimetaja - Jagage kogemusi ja tehke koostööd! kommenteerimine on välja lülitatud
Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix

Kõige rohkem tunnevad koolid ja omavalitsused muret lõpueksamite ja koolilõpu aja üle.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) välishindamisosakond viis märtsi lõpus läbi koostöövestlused munitsipaalõppeasutuste pidajatega, et arutada, kuidas on eriolukord mõjutanud õppeasutuste tegevust, kuidas on õppeasutused olukorraga toime tulnud ja mil viisil saaks riik neid aidata. Selgus, et omavalitsused hindavad koostööd koolidega heaks. Samuti näitas küsitlus, et koolid on õppetöö korraldamisega eriolukorras hästi toime tulnud.

Suuremad murekohad on tagasiside põhjal õpilaste õppekoormus, õpetajate keele- ja arvutioskus, surve eelarvele seoses rakenduse leidmisega nendele, kellel ei ole praegu tööd, HEV-õpilaste õppe korraldus, aga ka tehnoloogia, sest leidub õpilasi, kellel ei ole kodus arvutit või korralikku internetiühendust.

Kiiremat teavet HTM-ilt ootasid omavalitsuste haridusametnikud järgnevates küsimustes: põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite korraldus, koolivaheajad – kas on plaan koolivaheaegasid muuta, kokkuvõttev hindamine, üleminekueksamite ja loovtööde korraldamine, gümnaasiumidesse sisseastumise korraldus, õppetöö korraldus, kui eriolukord saab läbi ning selgub, et õpilastel on mahajäämus, HEV-õpilaste õppe korraldus, lisakulude kompenseerimine.

Kristin Hollo.
Foto: Sille Annuk / Postimees /Scanpix

Kuldaväärt kogemused

HTM-i välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo möönab, et õppetöö jätkus Eesti koolides ka pärast eriolukorra väljakuulutamist. „Eesti on praeguses olukorras võrreldes paljude teiste riikidega paremas seisus, sest oleme paljuski juba harjunud kasutama õppetöös digivahendeid ja on ka hulgaliselt õppematerjale ja õpikeskkondi, mis seda toetavad,“ selgitas Hollo ja lisas, et koolide ettevalmistuse tase täismahus distantsilt õppimiseks on olnud erinev ja kõigil kulus aega olukorraga kohanemiseks, tuli palju ka kiires tempos juurde õppida. „Isikliku kogemuse, koolide ja koolipidajate tagasiside ja ministeeriumini jõudnud pöördumiste põhjal saab üldistada, et valdavalt saadakse olukorraga hästi hakkama ja õppetöö jätkub.“

Eesti õpetajad on olnud Kristin Hollo sõnul kriisiolukorras igati heal tasemel. „Loomulikult on õpetajaid, kes ei ole iga päev õppetöös digilahendusi kasutanud,“ märkis ta. „Aga praegune olukord on pigem soodustanud õpetajate koostööd ja vilumust digivahendite ja -materjalide kasutamisel.“

Omavalitsuste haridusametnike hoiak on Hollo hinnangul samuti pigem positiivne, suunatud ikka ette tulevatele probleemkohtadele lahenduste leidmisele. Mitmed koolid on öelnud, et omavalitsusega tehakse iga päev koostööd, omavalitsuse tugi on tuntav ja kooli jaoks oluline. „Soovitame kõikidel omavalitsustel hoida oma koolidega tihedat sidet ning sama soovitus kehtib ka koolidele: jagage oma rõõme ja muresid kindlasti omavalitsusega,“ rõhutas Hollo, kelle sõnul on suhtlemisel praeguses olukorras kriitiline roll. „Oluline on jagada kogemust, nii õnnestumisi kui murekohti, otsida lahendusi koostöös.“

Ministeerium on pidevalt kontaktis nii koolide kui omavalitsustega, operatiivselt jagatakse juhiseid ja infot. HTM on koostanud ja jaganud selgitavaid juhendmaterjale näiteks õpilaste hindamise korraldamiseks, õpetajate palgakorralduse kohta jt teemadel.

„Oluline on ka kriisi ajal üksteist toetada – näiteks jagasime koolidele soovitusi, kuidas rääkida noortega koroonaviiruse ohtlikkusest,“ ütles Hollo. „Jätkuvalt oodatakse infot selle kohta, mis saab edasi ja kuidas lõpetada õppeaasta. Kui nende küsimuste üle arutelud peetud ja otsused tehtud, siis teavitame sellest esimesel võimalusel nii koole kui ka avalikkust.“

Distantsõpe on suurendanud koolide, õpilaste ja lapsevanemate koormust, distantsõppele üleminek on nõudnud kõikidelt asjaosalistelt kindlasti enesejuhtimise oskuste rakendamist. „Kui rääkida kogemusest, mida distantsõppest kaasa võtta, siis on see õpetajate omavaheline koostöö õppe kavandamisel ja mõistagi ka e-õppe võimalused ja võimekus nii kooli, õpetajate kui õpilaste vaates,“ rääkis Hollo.

Õpilased on mõistagi väga erinevad. On õpilasi, kellele praegusel viisil õppimine sobib isegi paremini kui tavaõpe, samas on ka neid, kellel distantsõppel nii hästi ei lähe. Distantsõppe mõju saab korralikult hinnata siis, kui see on läbi. „Tõenäoliselt peab ka uuel õppeaastal pöörama senisest enam tähelepanu õpilase individuaalsetele vajadustele ja võimetekohasele õppimisele,“ leidis Hollo, kelle sõnul peab õpieesmärkide saavutamise hindamisel arvestama sellega, et õpilased, õpiharjumused, iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused on erinevad. Õpitu omandamisel ei ole Hollo sõnul edukuse näitaja see, kui kiiresti asjad tehtud saavad, vaid see, kas õpitust on aru saadud, kas see on meelde jäetud ja kas seda osatakse tulevikus kasutada.

Kõige rohkem on tulnud ministeeriumile küsimusi seoses lõpueksamite ja koolilõpu ajaga. Otsused sõltuvad Hollo sõnul eelkõige eriolukorra kestusest ja sellest, millal on võimalik tavapärane õppetöö taastada. „Enne tavapärase elurütmi taastamist peame olema kindlad selles, et inimeste vaimne ja füüsiline tervis on tagatud,“ sõnas Hollo.


Õppeasutuste toimetulek eriolukorraga

  • Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate digioskused on paranenud. Õpetajad on uue õppetöö vormiga harjumas ja katsetavad iga päev aina enam digitaalseid vahendeid, sh need, kes enne pole neist palju pidanud.
  • Arvutitega varustatus on üldjuhul lahendatud.
  • Aktiivselt kasutatakse veebikeskkondi, nt HITSA lehel olevaid õppekeskkondi. Zoomi kasutatakse üsna paljudes koolides nii tundide kui ka õpetajate koosolekute läbiviimiseks.
  • Tehakse tagasisideküsitlusi, et optimeerida õpilaste koduste tööde mahtu ja selgitada kitsaskohti. Jälgitakse, kuidas õpe kulgeb, küsitakse tagasisidet nii õpilastelt, lapsevanematelt kui ka õpetajatelt.
  • Kriisiolukord on meeskonnatööd toetanud. Ollakse omavahel rohkem kontaktis ja õpetajad jagavad omavahel kogemusi ning teavet palju rohkem, kui seda tavaõppe puhul tehti.
  • Õppekorralduse kõrval tegeldakse koolides palju sotsiaalküsimuste lahendamisega, nt toidu jagamine.

Levinumad probleemid, millega õppeasutused tegelevad

  • Internetiühenduse tagamine – interneti levi ei ole igal pool piisav, interneti mahtu ei jätku.
  • Koolikohustust mittetäitvate õpilastega tegelemine. Lapse ja vanemaga ei saa kontakti ei õpetajad, klassikaaslased, KOV-i lastekaitse ega kooli juhtkond. Koolides on õpilasi, kes pole kooliga kahe nädala jooksul ühenduses olnud.
  • Õpetajate töökoormuse jagamine. Tööpäev on tavalisest palju pikem, tööde parandamine võtab rohkem aega. Nii õpetajate kui ka tugispetsialistide koormus on märkimisväärselt kasvanud, kuna distantsõpe tähendab suuresti individuaalset juhendamist, tagasisidestamist ja toetamist, sh õpimotivatsiooni hoidmist.

Allikas: HTM


Asekantsler: ega kool lõpetamata jää!

Kristi Vinter-Nemvalts.
Foto: Madis Veltman / Postimees / Scanpix

Keegi ei oska ega julge veel ennustada, millal Eestis eriolukord lõpeb ja sellega seotud piirangud kaovad, aga haridusminister Mailis Reps loodab, et viiruse leviku projektsioone vaadates saaks hakata Eestis mai keskel osaliselt taastama koolide tööd. Eri osapoolte arvates õpetataks kodu- ehk distantsõpe järk-järgult. 

HTM-i üldhariduspoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts ütles kolmapäeval, et on kindel, et kool ja klassikursused saavad Eestis tänavu kevadel lõpetatud. „Kindlasti pakume koolidele tuge, et õpilased saaksid tagasi reele ja kooli lõpetatud – klassikursust eriolukorra tõttu kedagi kordama ei jäeta,“ lubas ta, lisades, et tagasiside põhjal on tulnud välja, et osale õpilastest distantsõpe sobibki.

Kristi Vinter-Nemvalts selgitas, et kindlasti ei saa eeldada seda, et kui eriolukord lõpeb, taastub päeva pealt kriisieelne olukord ehk tunniplaanipõhine õpe. Kõigepealt on tema sõnul vaja üle vaadata, kuhu on õpilased iseseisva õppimisega jõudnud, milline on nende tase. „Distantsõppesse kukkus kool üleöö ja nädal-kaks läks töökorralduse paika sättimiseks, samamoodi vajab normaalsesse kontaktõppesse naasmine pehmemat üleminekut,“ märkis ta.

Asekantsler peab distantsõppesse minekut heaks ja vajalikuks sammuks, sest hoolimata töökoormuse suurenemisest on igasugune õppimine parem kui mitteõppimine. „Pikad pausid ei tule õppimisele kasuks,“ selgitas ta.

Mis puudutab muudatusi seadusandluses seoses õppeaasta lõpuga, siis märkis asekantsler, et lõpueksameid on vaja korraldada paindlikult.

Kristi Vinter-Nemvalts möönis, et eriolukord ja distantsõpe on käivitanud ja kiirendanud mitmeid protsesse Eesti hariduselus, näiteks e-õpet ja digivahendite kasutamist, digipädevus on tõusnud päevakorda. Oluliseks muutus ennastjuhtiv õppija. „Kui seni aduti seda riivamisi, siis ühtäkki sattusid nii õpilased kui õpetajad olukorda, kus pidid hakkama enesejuhtimisega tegelema,“ nentis asekantsler.

Kolmas teema on tema sõnul õpetajate omavaheline koostöö. „Kui tahad, et distantsõpe õnnestuks, tuleb teha kolleegidega koostööd.“ 

Esile kerkis tema sõnul asjaolu, et paljudel õpetajatel puudub harjumus oma tegevusele tagasisidet küsida. „Kui tagasisidet ei küsi, siis varasemad õpetamismeetodid ei pruugi toimida ja töökoormus võib kasvada üle pea nii õpetajatel kui õpilastel,“ täpsustas ta.

Ta lisas, et distantsiõppe puhul on tekkinud müüt, et õpetajate töökoormus on langenud, kuna lapsevanemad teevad ära päris palju õpetaja tööst. „Lapsevanemad võtavad tihtilugu õpetaja rolli vabatahtlikult ja õpetajal võib tekkida illusioon, et õppimisega kõik korras,“ tunnistab asekantsler. „Tehakse lapse eest töö ära ega anta tagasisidet, et laps on tööga hädas. Lapsevanem saab targemaks, aga lapse teadmistes on lüngad. Distantsõppel on tagasiside hädavajalik.“  

Neljapäeval, 9. aprillil peaministrile ja haridus- ja teadusministeeriumile saadetud pöördumises märkis Eesti õpetajate esindusorganisatsioon Eesti haridustöötajate liit, et EHL toetab osalist statsionaarse koolitöö jätkumist alates 15. maist – seda loomulikult tingimusel, et viirusesse nakatumine on saadud kontrolli alla, uued haigestumised on harvad ja riiklikult on piiranguid ka üldisemalt võimalik lõdvendada. „Me ei toeta varasemat statsionaarsele õppele (ka osalisele) üleminekut, kuna see võib tuua uue viiruse leviku kasvu ja seada ohtu Eesti õpetajaskonna ja ülejäänud koolipersonali,“ seisab pöördumises. „Koolides osaliselt statsionaarse töö alustamisel peab olema tagatud personali ja õpilaste turvalisus ja õpetajaskonnal (vanuses 50+, keda Eestis on 54%) peab säilima võimalus jätkata õppetegevust kontaktivabalt, et mitte seada enda tervist ohtu. Lisaks soovitame esmajärjekorras koolides statsionaarse tööga väiksemates rühmades alustada lõpuklassidega (9. ja 12.), kes peavad tegema eksamid, ja suuremat tuge vajavate õpilastega, kellel on individuaalne õppimine raskendatud.“