Kas lahendame kriisi või loome tulevikku?

24. apr. 2020 Margit Sellik TLÜ haridusteaduste instituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist - Kommenteeri artiklit

Kuidas kujundada ümber õppeprotsessi ning luua tingimusi õpetajate (koos)tööks? Selles küsimuses jagavad kogemusi Tallinna ülikooli „Tulevikukooli“ arendusprogrammis tegutsevad koolid, kes muu hulgas kirjeldavad, milliseid muutusi juhtimises on eriolukord nende koolides loonud.

„Tulevikukooli“ arendusprogrammi koolid analüüsisid üheskoos oma igakuisel kohtumisel koolide seniseid kogemusi ja mõtestasid neid juhtimise perspektiivist. Ühiselt otsiti kitsaskohtadele ka lahendusi. 

Teravalt torkas aruteludes silma paljukasutatud ütlus – kriisis nähakse hoopis võimalust. Kiirete ümberkorralduste järel tehtud analüüside põhjal on tõdetud, et just nüüd on hea aeg rakendada neid muutusi, mis varem on sõnade tasandile jäänud. Reaalsuseks on saamas õppimist eest vedav juhtimine, õpetajate õppimise ja motivatsiooni toetamine ning õpetajate terav vajadus teha koostööd.

Juhtide tegevusfookuses on õppimisprotsess ja õppimist eest vedav juhtimiskultuur

Distantsõppe perioodil on koolijuhtide tähelepanu koondunud senisest rohkem ühiste eesmärkide seadmisele ja kokkulepete sõlmimisele. Sealjuures on oluline, et igaüks võtaks vastutuse eesmärkide suunas liikumisel ja juhtimist kogetaks kui jagatud ja kaasavat tegevust.

Õppimist vedavat juhtimiskultuuri iseloomustatakse järgnevalt:

  • juhid käituvad loovalt ja julgustavalt, taotletakse sügavaid uuendusi, mille eeldus on pikaajalised visioonid ja muutused käitumismustrites;
  • õppimise eestvedamisel on loodud tingimused õpetajatele oma tegevuse analüüsimiseks ja enesehindamiseks, et kavandatavad sammud oleksid tõenduspõhised ja põhjendatud kõigile osapooltele;
  • mõistetakse, et õppimine on sotsiaalne protsess, töötatakse meeskondades või võrgustikes, teadmisi jagatakse vastastikku ja üksteiselt õpitakse ning kaasatakse kooliväliseid partnereid.

Millised on „Tulevikukooli“ programmis osalejate kogemused?

  • Kooli põhiväärtustest lähtutakse ka kriitilistel hetkedel. Näiteks kui põhiväärtus on kohalolu, siis praeguses eriolukorras tähendab see õpetajatele ja õpilastele virtuaalse kohaolemise võimaluse loomist. Selleks sobib näiteks suhtluskeskkond Discord, mis on justkui virtuaalne koolimaja, kus saab luua alagruppe nii klassidele, lendudele kui ka huvitegevustele.
  • Juhtkonna tööülesanded on ümber kujunenud – igal nädalal kohtutakse virtuaalses ruumis ainetoimkondadega ja klassijuhatajatega kooliastmeti, paralleelklassiti jne.
  • Juhtkonna ülesanne on ka suhtlus lastevanematega ja nende probleemide lahendamine. Vanematele tehakse lapse õppimisest sisulisi vahekokkuvõtteid kord nädalas.
  • Iga päev teeb juhtkond ülevaate õppeprotsessist, märksa rohkem kasutatakse andmeid, et analüüsida õppeprotsessi.
  • Arendustegevusest on saanud põhifookuseks õpilaste iseseisva õppimise toetamine, et õppijad analüüsiksid oma õppimist, oleksid algatusvõimelised ja mõistaksid, miks nad midagi õpivad.
  • Varasemad hommikutervitused koolimajas on asendunud direktori tervitusega mõnes virtuaalses keskkonnas/koolimajas.

Loe lisaks õppimise eestvedamisest:

Ebakindlas olukorras on vaja pakkuda kindlustunnet – juhtimine tähendab õpetajate pädevuste arendamise ja motivatsiooni toetamist

Muutuste keerises pannakse veelgi teravamalt proovile õpetajate motivatsioon. Juhtide võimestav käitumine (empowering leadership), mis toetab õpetajate motivatsiooni ja valmidust panustada arengusse, tähendab eelkõige visiooni loomist – kuidas kujundame õppeprotsessi ümber distantsõppeks, vastutuse jagamist, arengu toetamist ja pingutuse tunnustamist.

Millised on tulevikukoolide kogemused?

  • Õpetajatel on abiks tugimeeskond, kuhu kuuluvad nii eripedagoog, psühholoog kui ka sotsiaalpedagoog, et nüüd veelgi teravamalt esilekerkivate erivajadustega toime tulla.
  • Eraldi tuge pakutakse neile õpetajatele, kes ennast digivahenditega kodukontoris koduselt ei tunne.
  • Nii direktoril kui ka õppejuhil on õpetajatega personaalsed videovestlused, et aidata igaühel muutustega toime tulla ja tagada kooli tugi.
  • Loodud on distantsõppe virtuaalne keskkond õpetajatele (nt Google Drive, Google Classroom), kus kavandatakse iga nädala fookused, otsused ja korduma kippuvad küsimused.
  • Märksa selgemalt on teadvustatud õpetajate vaimne pinge ja vajadus emotsionaalse toe järele. Selleks jälgitakse üksteise vaimset tervist ja hoitakse tihedat sotsiaalset sidet, et üksteist toetada.

Loe lisaks õpetajate võimestatuse ja motivatsiooni teemal:

  • Lee, A. N., & Nie, Y. (2014). Understanding Teacher Empowerment: Teachers’ Perceptions of Principal’s and Immediate Supervisor’s Empowering Behaviours, Psychological Empowerment and Work-Related Outcomes. Teaching and Teacher Education, 41, 67–79.
  • Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2000). Intrinsic and Extrinsic Motivations and New Directions, Contemporary Educational Psychology 25, 54–67.

Koos on tulemuslikum – õpetajate koostöö saab uue tähenduse

Muutustes on kolleegide kogemuste jagamine väärtus omaette ja koos kavandatud muutusi rakendatakse tulemuslikumalt.

Õpilaste õppepäev ja nädal on vaja tervikuks kujundada. Õppeülesanded peavad toetama üksteist ja ootused õpilastele vajavad kooskõlastust. Meeskonnatöö, õpiringid, mis mõnel juhul võisid näida tüütu lisakohustusena, on distantsõppe puhul muutunud töö hädavajalikuks ja loomulikuks osaks.

Millised on „Tulevikukooli“ koolide kogemused?

  • Koos kavandatakse laiemat pilti – juhtkonna toel loovad õpetajad aina enam loominguliste lahenduste ning pikemaajaliste projektidega süsteemi, mis tagaks ainealaste ja üldpädevuste saavutamise.
  • Kõik mõistavad, et praegu ei saa teisiti ning koostöine planeerimine aitab oluliselt paremini sujuvale õppetööle kaasa. Õpetajad tajuvad, et koormus on oluliselt tõusnud, kuid pigem on aega koostööks juurde tulnud.
  • Loodud on digitaalne õpetajate tuba (nt Facebookis vm), mis võimaldab saada kolleegidelt tuge. Sealjuures on võimalik probleeme arutada laiemas ringis. Laiendatud arutelud võimaldavad õpetajatele paremaid võimalusi koosloomeks, et jagada oma õnnestunud praktikaid ning arendada uusi metoodikaid.
  • Tavapäraseks on saamas, et ühe klassi õpetajate töökavasid jagatakse omavahel ja arutatakse ühiselt läbi (nt Google Drive’is või mõnes muus keskkonnas), et õpilase õppeülesanded moodustaksid terviku.

Loe lisaks õpetajate koostöö teemal:

  • LP-mudel. Õppekeskkond ja pedagoogiline analüüs. (2016) Tartu: Tartu linnavalitsuse haridusosakond.
  • Vanblaere, B. ja Devos, G. (2016) Relating school leadership to perceived professional learning community characteristics: A multilevel analysis. Teaching and Teacher Education, 57, 26–38.
  • Vangrieken, K., Grosemans, I., Dochy, F. ja Kyndt, E. (2017) Teacher autonomy and collaboration: A paradox? Conceptualising and Measuring Teachers’ Autonomy and Collaborative Attitude. Teaching and Teacher Education, 67, 302–315.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!