Keelekümblus kodusõppe ajal

Keelekümbluse tuum on keele omandamine suuliselt suheldes. Kodusõpe aga seda ei võimalda. Mis võimalusi on kümblusõpetajad oma vene kodukeelega õpilastele eestikeelseks suhtlemiseks leidnud?

Nimetame sissejuhatuseks vaid mõned töövõtted, mida kümblusõpetajad on kasutanud. Eestikeelsed live-videotunnid Google Meetis. Eestikeelsed videoklipid, mida õpilane saab kuulata mitu korda. Õpilase suulised eestikeelsed vastused, mis on salvestatud ja saadetud õpetajale. Eestikeelsete subtiitritega multifilmid. Eestikeelsete e-kirjade vahetamine omavahel ja õpetajaga.

Ent las kümblusõpetajad räägivad oma lahendustest ise. Sõna saab kolm Tallinna keelekümbluse õpetajat: Anna Sele Läänemere, Maret Vandel Mustjõe ja Christina Lään Pae gümnaasiumist.

Keelekümblus esimeses klassis

Tallinna Läänemere gümnaasiumi 1. klassi kümblusõpetaja ANNA SELE on moodustanud klassist väiksemad rühmad ja andnud neile Google Meeti keskkonnas veebitunde. Ta on kasutanud ka eesti keele e-õpikut ja e-töövihikut.

Anna Sele: „Keelekümbluse puhul on väga tähtis õpilastega suuliselt suhelda ja kriisiolukorras käib see veebi kaudu. Sellepärast on kõigil mu esimese klassi õpilastel nüüd e-aadressid ning esimese kodusõppe nädala jooksul õppisid lapsed oma vanemate abiga e-posti ka kasutama ja veebitunnis osalema.

Suulisi eesti keele tunde annan oma esimesele klassile Google Meeti keskkonnas. Jagan klassi väikesteks rühmadeks ja annan videotundi rühmadele eraldi, sest nii saab iga laps rohkem eesti keeles rääkida. Veebitunnis selgitan uut materjali, vestleme, loeme, õpime eesti keeles küsimusi esitama ja neile vastama. Teeksin hea meelega lastele ka videoklippe, kuid praeguse töökoormuse juures ei jää selleks aega. Samas oleksid kõnearenduse videod praegu väga kasulikud, sest õpilane saaks vaadata ja kuulata neid seni, kuni kõik on selge.

Niisiis saame suulise eestikeelse suhtlemisega enam-vähem hakkama, kuid kirjaliku suhtlusega on raskusi, sest osa lapsi ei oska esimeses klassis veel eesti keeles piisavalt lugeda ega kirjutada. Õnneks on keelekümbluse jaoks olemas kümblusõpikud ja töövihikud, kus on hulganisti piltsõnastikke, selgitusi, hästi lihtsaid tekste jpm, tänu millele suudab kümblusklassi vene laps selle eestikeelse õpikuga kodus iseseisvalt töötada ja nii eesti keele lugemist harjutada.

Suur pluss on ka see, et õppematerjalid on tasuta saadaval Mauruse kodulehel. Seal on õpikutekstidest ka helifailid, mis on vene lapsele sobivas tempos sisse loetud. Helifailid leiab lingilt http://kirjastusmaurus.ee/lisamaterjale-koduoppeks/. Tänu helifailidele kuulevad vene lapsed õpikust juba tuttavaks saanud tekste heas eesti keeles. Nad saavad helifaile ka mitu korda kuulata ja kuulates neid kaasa lugeda, et oma lugemisoskust arendada. Meie koolis kasutavad teisedki kümblusõpetajad helifaile suure rõõmuga ja lastele on see samuti uus võimalus iseseisvalt õppida.

Omalt poolt toetan õpilasi veel sellega, et saadan neile iga päev jõukohaseid õppeülesandeid. Need on mul põhjalikult lahti kirjutatud, lisatud on linke, helifaile, esitlusi. Õpilastele on see sobinud. Oma valmis töödest teevad nad fotod ja saadavad mulle. Vaatan need üle, parandan, annan tagasisidet. Kuidagi saame veebi kaudu õppides hakkama, ehkki mu õpilased käivad alles esimeses klassis.“

Keelekümblus kolmandas klassis

Tallinna Mustjõe gümnaasiumi 3. klassi kümblusõpetaja MARET VANDEL on teinud oma klassile üle neljakümne videoklipi. Üksteise töid saavad tema õpilased võrrelda ja kommenteerida Padletis.

Paariminutilistes videoklippides selgitatakse vastavalt tunnile kas eesti keele, matemaatika, loodus- või inimeseõpetuse teemasid ning antakse õpilastele selle põhjal konkreetseid tööjuhendeid. Õpetaja Maret Vandel on pannud oma videoklippidesse ka selgitavaid tekste, kursor osutab seal ekraanil, kus kõnealune sõna asub jms. https://www.youtube.com/channel/UCvxWdnRKYWxba8sC7G75lwQ/videos?disable_polymer=1

Järgnevalt vastab õpetaja Vandel konkreetsematele küsimustele.

Kui palju teil videoklippe praeguseks tehtud on?

Juba 52. Esimesed videod on tehtud kiiruga ning alles katsetamisjärgus töövahenditega. Nüüdseks on mul oma kindel tööriistakast välja kujunenud. Sony Vegas Pro on videotöötluseks, Paint 3D failide töötlemiseks ja töövihikutele teksti lisamiseks, Prezi esitluste jaoks, Screencast-o-matic ekraanisalvestuseks. Kasutan ka e-õpiku Opiqu keskkonda.

Mitu eestikeelset videoklippi teil igaks koolipäevaks valmib?

Kuna olen klassiõpetaja ja mul on mitu õppeainet, siis teen keskmiselt kolm videotundi igaks uueks koolipäevaks. Ühe klipi loomiseks võib minna tublisti üle tunni, aga ma salvestan pilti ja heli rohkete katkestustega, sest mu kaks last – algkooli- ja lasteaialaps – tahavad samuti tähelepanu.

Kolmanda klassi tunniplaanis on muidugi rohkem kui kolm tundi päevas, kuid ma lõimin andeaineid ja nende ainete tööjuhenditest saavad õpilased aru ka video toeta. Põnevuse huvides lisan oma kolmanda klassi laste videotesse klippe ka vanadest filmidest. Lisaks olen lõiganud õpilastele sobivas vormis kokku isegi ühe multifilmi keerulise teema selgitamiseks ja lisanud sellele eestikeelsed subtiitrid. (Vaata https://youtu.be/qgK6YJd9hA0 ja https://youtu.be/HFJ7yOl29CY).

Kas oskasite juba enne viirusepuhangut videoklippe teha? 

Loon hariduslikke videoid juba kolm aastat. Kõik sai alguse „Pudruprogrammi“ üleskutsest filmida klassis pudrukeetmist. Koostöös õpilastega osaleme igal aastal videokonkurssidel ning tänu sellele pole ka nüüdsed videotunnid neile uudis. Minu YouTube’i kanal „TMG keelekümblus“ oli esialgu loodud meie koolielu näitamiseks ning nüüd on see suurepärane abiline karantiini ajal. Kanalil on kaks erinevat playlist’i: „Kaugõpe 2020“ ja „Mustjõe gümnaasiumi keelekümblus“. Esimene neist hõlmab Mauruse ja Koolibri materjalide põhjal tehtud videotunde (kirjastustelt on luba olemas), teine kajastab meie keelekümblusklasside koolielu (https://youtu.be/qgK6YJd9hA0).

2. ja 3. klassi vene lapsed saavad eesti keelest juba nii hästi aru, et neil ei ole vaja videoklippi vaadates pinginaabrilt selgitusi küsida.

Keelekümblusõpilane vajab siiski ka teises ja kolmandas klassis väga palju õpetaja ja pinginaabri tuge. Sellepärast valisingi videotundide formaadi, et õpilane saaks segaseid kohti endale mitu korda ette mängida ja tal oleks võimalus videot ka „pinginaabrile“ ehk lapsevanemale näidata.

Meie kolmas klass peab sõpradega kontakti Padletis, mis ongi üksteiselt nõu küsimiseks loodud. Seal saavad aeglasemad õpilased vajadusel kiiremate töid vaadata. See ei tähenda, et nad vehiksid kiiremate pealt maha – mitte ühtegi plagiaati pole ma veel näinud. Õpilastele olen alati kättesaadav nii Viberi, Facebooki, e-kirja kui ka helistamise teel ja neid võimalusi nad ka kasutavad, kui neil on raskusi.

Mida olete ise oma kolleegidega jaganud ja mida neilt nagu pinginaabritelt küsida saate?

Oleme keelekümblusõpetajatega alustanud materjalide jagamisega E-koolikoti keskkonnas. Sealt leiab nii videotunde kui kuulamispalasid. Tihedat koostööd teeme „Tere …“ õpikute sarjale videote loomisel keelekümbluse eksperdi Maire Kebbinauga – kasutan tema heliklippe. Palju häid mõtteid leiab Facebooki grupist „Koduõpe tehnoloogia abil“. Ma ise kirjutasin seal sellest, kuidas üritasin luua „aseainet“ ühtsele kaugõppe läbiviimise platvormile, kasutades sisselogimist mitte vajavaid keskkondi.

Kas kümbluslapsed saavad internetis midagi ka üheskoos teha? 

Sellel aastal toimus meie kolmanda klassi ühine õppekäik metsa video vahendusel. Nad said valida, kas lahendada loodusõpetuses töövihiku ülesanded minu video järgi või minna ise loodust avastama. Kuigi mõnigi õpilane käis ka ise õppekäigul, said nad vajalikud teadmised, näiteks ilmakaarte määramisest looduses, siiski videost. (https://youtu.be/HRh1gZUzyUc)

Oleme teinud ka vahvaid pikemaid lõimitud loovtöid, näiteks fotolavastuse „Kuulsad maalid“, kus õpilased tegid tuntud maalide järgi koduste vahenditega endast pildid ja lõid neist videojuhendi järgi kollaaži. Plaanin uuesti kasutama hakata keskkonda Showbie.

Mis on teid kodusõppe juures kõige rohkem üllatanud?

Olen väga rõõmus selle üle, et mu kolmas klass on sellega nii hästi kaasa tulnud. Kõiki ülesandeid täidetakse väga vastutustundlikult ning antakse oma parim. Kahjuks esineb ka probleeme: ühel perel läksid nii arvuti kui ka tahvelarvuti katki, teisel katkes remondi tõttu internet, kolmandal on mitme lapse kohta ainult üks arvuti. Eks nad püüavad siis nutitelefoni abil hakkama saada ja saavad ka.

Olen ise niisamuti lahendusi otsinud. Näiteks minu kasutuses olev mikrofon ei ole mõeldud rääkimiseks, vaid laulmiseks ning nii sai improviseeritud sellele „sukk“ otsa. Lisaks läks katki veebikaamera ja nii tuli teha nutitelefonist uus veebikaamera. Õpetaja hätta ei jää!

Kuidas peaks kaugõpe ideaalis käima?

Ideaalis oleksid meil kõigil kaugõppe läbiharjutatud oskused. Lisaks saaksid õpetajad vabalt valida kas jututoa tüüpi, videopõhise, online-ülekandele toetuva või muu tööviisi, mis tema teema ja õpilastega kõige paremini sobib. Ideaalis saaks tehtud töid analüüsida ja hinnata arvutipõhise statistika toel.

Praegu leiutab aga iga õpetaja endale sobivaid lahendusi ise ning mõni ei leiutagi, vaid annab lihtsalt e-kooli kaudu ülesandeid teha. See aga asetab lapsevanemate õlule liialt suure koorma. Ideaalis oleks e-kool keskkond, kus õpetaja saaks jagatud materjale kommenteerida, muuta, pilte juurde joonistada jne. Lisaks oleks nii õpilasel kui õpetajal seal võimalus helifaile sisse lugeda, heli- või videovastuseid anda jne.

Keelekümblus põhikooli vanemas astmes

Tallinna Pae gümnaasiumi 5.–9. klassi kümblusõpetaja CHRISTINA LÄÄN kasutab õpilastega eesti keeles suhtlemiseks Google Classroomi ja Meeti. Ta õpetab õpilasi eestikeelset päevaplaani koostama, on neile veebi kaudu klassijuhataja, TORE liikumise eestvedaja ning Taani kooliga sõprussuhete edendaja. Järgnevalt väljavõtteid tema veebipäevikust.

Christina Lään: „Kodus õppides oleme saanud teada, mis on Google Classroom ja Google Meet. Neid saab kasutada, kui sul on suurepärane haridustehnoloog. Ja meie koolil on Maia Lust! Ta on 25 tundi ööpäevas olemas. See teeb kodus töötamise võimalikuks. Esiteks on ta parim tehniline abi, teiseks on ta elus inimene, kes torgib sind juba kell 7 hommikul mõne geniaalse ideega ja sa lihtsalt ei saa masendusse langeda.

Esimese kriisinädala lõpus hakkasin andma Google Classroomis online- tunde (https://classroom.google.com/) ja saime õpilastega tööle ka Google Meeti keskkonna (https://meet.google.com/). Müts maha iga lapse ees, kes võtab end kokku ja tuleb online-tundi. Nüüd on päevi, mil mul on juba kolm videotundi järjest – nagu päriskoolis. Hommikused ja õhtused veebipõhised eestikeelsed vestlusringid on andnud nii lastele kui õpetajale jõudu veeta vahva päev. Oleme vaadanud ka palju filme ja nendest eesti keeles rääkinud (https://classroom.google.com/, https://meet.google.com/).

Uusi kavalusi oleme ammutanud interneti sügavustest, näiteks Pinterestist, ja mu õpilased on olnud leidlikud ning inspireerinud mindki. Näiteks hakkasime ehitama paberist Minecrafti linna  – võtsime kasutusele paberi, käärid ja liimi. Õpilased ja õpetaja nokitsesid oma kodudes. Kui kunagi kool algab, paneme terve linna klassis kokku. On, mida oodata!

Klassitöödega alustasime tasa ja targu, alguses kasutasime õpikut ja vihikut. Seejärel kolisime Opiqu keskkonda ja sealt edasi Google Formsi töölehtede juurde. Nüüd oli õpetajal hea ülevaade, kes, mida ja kuidas teeb. Google Classroom oli juba loogiline järgmine samm ja ei olnud kaugel see päev, kui Google Meet käima läks. Vaid paari nädalaga õppisime vaikselt ühest keskkonnast teise liikuma.

Lisaks tavalistele ülesannetele oleme teinud n-ö ekraani tagant ära tunde ja loovtöid. Kõige tähtsam neist on olnud aja planeerimine. Õpilased koostasid endale eestikeelseid päevaplaane, dekoreerisid ja mõtestasid neid. Tegemist on tõsiste ajalooallikatega tulevastele põlvedele. Päevaplaani tegemiseks oli neil olemas ka juhend.

Siis alustasime suurprojektiga „Minu lugu karantiini ajal“, millega osaleme Eesti Rahva Muuseumi lugude korjes – loomulikult eesti keeles. Esimesed visandid juba laekuvad.

Klassijuhataja töö

Lisaks aineõpetaja tööle on veel klassijuhataja elu. Mul on väga vedanud nii õpilaste kui lapsevanematega. Juba 13. märtsil olime nagu üks meeskond uhkel purjelaeval. Olime valmis tormideks. Õnneks seilab meie 7.b ainult vaiksel merel. Alates 14. märtsist oleme tihedamalt koos elanud kui kunagi varem. Algul kartsin, et lämmatan nad „vajaliku spämmiga“ ära, aga lõpuks oli selge, et me kõik – nii mina, lapsed kui vanemad – vajame kiiret ja asjakohast infot. See aitas. Kaks nädalat ja mu klass osaleb õppetöös 100%. Nad on olemas. 

Hommikuti enne linnarahva ärkamist teevad meie spordipoisid jooksutrenni. Seejärel jagame „söökla“ uudiseid ja alustame koolitööga. Minu klass ärkab kolmes vahetuses: hommikused, päevased ja „öökullikesed“. Kui viimased koolitundi jõuavad, on esimesed juba „reisile läinud“ – tänapäeva mõistes tähendab see teise tuppa liikumist.

Lapsevanemad jagasid leidlikke nippe, kuidas lapsi ja ennast kodus mõistuse juures hoida. Nii saime teada, kes kalligraafiat harjutab, ristpistes keerulisi pilte tikib või lastega maid jagab. Me saame hakkama. Oleme vaprad musketärid. „Üks kõigi ja kõik ühe eest.“

Minu TORE grupp on ka alles ja tegus. Mu õpilaste ja Tallinna linnamuuseumi koostööprojekt ei ole kuhugi kadunud, virtuaalselt käib töö edasi. Meie Taani koostööprojekt on samuti elus. 16. märtsil jäi meie koolide ühine Skype’i tund viiruse pärast küll ära, kuid mis segab meil uusi kanaleid leida, et 30 taanlast ja 30 paekat kokku viia!

Kolmas ja neljas kodusõppe nädal

Me ei saa kodusõppe ajal rääkida piisavalt palju eesti keeles. Algul olid meil online-tunnid ja kuni 12 lapsega grupid, kus oli võimalik kuulata laste juttu ning arendada vestlust. Kuid tagasihoidlikumad õpilased jäid tagaplaanile ning kirjalike tööde osakaal oli liiga suur. Appi tuli suulise kõne salvestaja Vocaroo. Õpilane saab selle abil oma vastuse salvestada, vajadusel seda korrigeerida ja parandada. Seejärel saadab ta salvestuse lingi õpetajale. Suurepärane võimalus – vene kodukeelega õpilane harjutab, loeb, jutustab, muljetab või laulab eesti keeles.

Teine areng on toimunud õpetaja esitlustes. Online-tunnis osalevad õpilased vahetult ega saa tundi uuesti kuulata. Videotundi saab korduvalt kuulata, video saab pausile panna. Tänu nüüdisaegsetele võimalustele saab kõik ülesanded otse videotundi lisada. Selleks on suurepärane tööriist H5P ja www.sisuloome.e-koolikott.ee. Nüüd olen loonud interaktiivse sisuga videotunde ja juhendid mitmesuguste vidinate kasutamiseks. Isegi klassijuhatajatundi meisterdasin „7.b retseptiraamatu“ ja videotutvustuse, kus on kodusõppe oluline info ja lingid. Selliste abivahenditega olen saanud luua kodusõppe keskkonna, kus kõik sarnaneb enam-vähem koolitunniga. Õpetaja selgitab, tutvustab, juhendab ja õpilane saab vahetult või lindistuse abil vastata ja eesti keeles suhelda. Lugemine ja kirjutamine on ka head, kuid võtavad kodusõppe tingimustes liiga palju aega.

Mis on olnud loovat ja huvitavat? Eesti keele tunnis koostasid lapsed teema „Helisev muusika“ all eesti lauljate tutvustusi. Nüüd tuli minna tagasi Padletisse, kuulata kontserti ja täita Google Formsi keskkonnas töölehte.

Inimeseõpetuse tunnis harjutasime virtuaalset grupitööd. Lapsed said ülesande luua esitlused ning leiutada viise, kuidas muuta klass sõbralikumaks ja hoolivamaks. Laekunud ideed on võrratud ja väärivad kajastamist laiemalt.

Keelekümbluskuu peaspetsialisti pilguga

Innove mitmekeelse õppe ja keelekümblusmetoodika peaspetsialist Maire Kebbinau toob välja keelekümbluse põhimõtteid, mis on koolidele kodusõppes hoogu juurde lisanud.

Eestikeelne suhtlemine on kodus õppimise tingimustes saanud mitu tagasilööki. Õpetajaga ja omavahel suheldakse eesti keeles peamiselt ekraani vahendusel ja ka siis räägitakse valdavalt õpitavatel teemadel, vabam eestikeelne suhtlemine on jäänud tagaplaanile. Ära on jäänud eestikeelsed huviringid, õppimine muuseumis või eestikeelsete teatrietenduste külastamine. Keelekümblusklassidel on tavaks vestlused päevakajalistel teemadel, kuigi ligipääs eestikeelsetele meediakanalitele on õpilastel piirkonniti ja perekonniti erinev.

Samas on kümblusõpetajad olnud leidlikud. Nad on kasutanud veebitundide ja rühmatööde ning arutelude läbiviimiseks mitmeid platvorme, näiteks Google Classroom, Skype, Viber, Zoom, Google Meet jt.

Teiseks on kümblusõpetajad teinud ka palju koostööd. On tekkinud paare või rühmi, kes planeerivad koos lõimitud tunde, päevi või korraga tervet nädalat. Nii saavad õpetajad koondada mitme aine- ja keeleõppe teemad ja eesmärgid samasse videotundi või koolipäeva ning jagada seda ka paralleelklassidele. Lõimitud tunnid annavad õpetajatele suhtlustundide korraldamiseks rohkem mänguruumi.

Tehakse koostööd ka teiste kümbluskoolidega. Sellekski on õpetajad juba peaaegu valmis. Häid näiteid leiame E-koolikotis, kus 3. klassi õpetaja Maret Vandel jagab oma loodud tunde. Teise kooliastme õpetaja Nelli Kuldmaa koostab keelekümbluse töölehtede põhjal interaktiivseid materjale.

Alates kodusõppe neljandast nädalast on kümblusõpetajad muutunud märksa enesekindlamaks, nad esitavad üha enam loovaid ideid, kuidas kodusõppes edasi liikuda, lõimingut ja koostööd korraldada, projekte luua, uusi tehnilisi vahendeid kasutada.

Aprill on LAK-õppe kuu ja selle puhul oodatakse veebiaadressil http://www.lakope.ee/ ka õpetajatelt ja koolijuhtidelt LAK-õppe kodusõppe kogemusi. Neid võib saata ka otse kümblusspetsialistile Kai Võllile (kai.volli@gmail.com).

Vestlustest LAK-õppe piirkondlike koolituskeskuste eestvedajate ja koolitajatega on selgunud ka see, kui tähtis on keelekümbluses planeerimine. Näiteks Tallinna Pae gümnaasiumi õpetaja ja õppejuht Natalia Presnetsova sõnul on nende koolil kõik teemad, eesmärgid ja tegevused ette planeeritud ja kirja pandud. Õppe planeerimisse on kaasatud juhtkond, HEV-spetsialist, psühholoog ja kolm infotuge pakkuvat õpetajat-spetsialisti. Kümblusõpetajad jagavad aktiivselt omavahel õppematerjale.

Tähtsaks on osutunud ka juhendid õpilastele, õpetajatele, lastevanematele. Näiteks Narva Vanalinna riigikooli õppejuht ja õpetaja Krista Juhkov tõdes, et neil on töörütmi taganud just head juhendid, mis töötati välja kooli juhtkonna vedamisel. Juhkov arutleb ka võimaluse üle teha mõnd tegevust või projekti tunni või teema kavandamiseks koostöös teise keelekümbluskooliga.

Mustamäe humanitaargümnaasiumi õppejuht ja õpetaja Merike Kõrven toob kodusõppe toetajana samuti välja lõimingu põhimõtted, sest vaid üheskoos saavad õpetajad planeerida õpilasele mõistliku päeva ja nädala töömahu. Nüüd, kui pinge maas, näeb koolipere lõimingu põhimõtetele veelgi rohkem kasutusvõimalusi, pakutakse ideid teema- või projektõppe läbiviimiseks jpm. Kõrveni sõnul saab ka piirkondlikel metoodikakoolitustel osaliselt videokonverentsi formaati kasutada.