Kesk-Läänemere piirkonna riikide koolid ühtlustasid õppekavu

Kesk-Läänemere piirkonna riikide kutse- ja rakenduskõrghariduses on rahvusvahelise programmi raames ühtlustatud õppekavu, et oleks hõlpsam omandada eriala ja leida tööd, olenemata koolist või riigist.

Kesk-Läänemere piirkonna tööturg on läbi põimunud, töötajad liiguvad ühest riigist teise, et leida uusi ametialaseid võimalusi ja väljakutseid. Et inimesed saaksid teises riigis teha oma erialale vastavat tööd, peavad nende oskused ja teadmised olema võimalikult sarnased sellega, mida neilt oodatakse sihtriigis.

Kutse- ja rakenduskõrghariduse õppekavade ühtlustamine annab inimestele võimaluse omandada eriala samadel põhimõtetel ja sarnaseid õppematerjale kasutades, olenemata sellest, missuguses riigis või õppeasutuses seda tehakse. See omakorda annab kindluse nii õppijale kui tulevasele tööandjale, et töötaja erialaoskused on ajakohased ja sobivad tööülesannete täitmiseks teistes riikides.

Lisaks töörändele reisitakse Läänemere-äärsetes maades turismi või lühemate töölähetuste eesmärgil. Sellisel juhul eeldavad inimesed, et neile osutatakse teenuseid või toodetakse kaupu samadel põhimõtetel ja samas kvaliteedis, kui nad on harjunud oma kodumaal. Ka sellele aitab kaasa ametialase koolituse õppekavade ja töötajate oskuste ühtlustamine riikide vahel.

Rohkem ühildatud kutseharidus- ja koolitusprogramme

Haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse investeerimise on üheks oluliseks eesmärgiks seadnud Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programm aastail 2014–2020. Interregi alla kuuluva ning Euroopa regionaalarengufondi rahastatava programmi eesmärk on tugevdada Eesti, Soome (sh Ahvenamaa), Rootsi ja Läti regioonide koostööd, et majandus oleks konkurentsivõimelisem, ühendused paremad, ressursside kasutamine jätkusuutlikum ning elukeskkond sotsiaalselt kaasavam.

Programmi rahastatava meetme „Rohkem ühildatud kutseharidus- ja koolitusprogramme Kesk-Läänemere piirkonnas“ eesmärk on aidata õppekavade ühildamise kaudu kaasa piirkonna tööjõuturu lõimimisele, lähtudes ettevõtete vajadustest. Üksteise kogemustest ja parimatest tavadest õppimine tugevdab kõiki osapooli, võimaldades neil olla individuaalselt tõhusam ja panustada paremini piirkondlikku majanduskasvu.

2020. aasta seisuga toetab Kesk-Läänemere programm 28 ühildatud õppekava loomist. Toetatav tegevus on näiteks tööturu lõimimiseks vajalike parenduskohtade tuvastamine, uute õppekavade väljatöötamine ja olemasolevate täiustamine, seminarid ja kogemuste vahetamine ning kaug- ja e-õppeplatvormide loomine.

Inimkesksed ja võrdväärselt kättesaadavad tervishoiuteenused

Demograafiliste tendentside tõttu kasvab nõudlus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste järele. Seda silmas pidades viidi Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži juhtimisel ja Haapsalu kutsehariduskeskuse osalusel koostöös Soome partneritega ellu projekt HPP (Health Promotion Programme). Eesmärk oli ajakohastada kutse- ja rakenduskõrghariduses pakutavat terviseedenduslikku õpet.

Projektijuht Kairi Märk tõdeb, et piiriülesus võimaldas kokku tuua regiooni valdkonna eksperdid ning arendada rahvusvahelist mõõdet ja ka haridustaset. See kõik tõstis terviseedenduse õppe kvaliteeti. Märk lisab: „Projekti partnerite jaoks oli suur lisandväärtus võimalus teha kompetentsuste uuring kahes riigis ja tutvustada tulemusi mitmel rahvusvahelisel konverentsil.“ Õppeprogrammidest annab ülevaate ja projekti võtab kokku HPP e-raamat.

Asendushooldusel laste psühhiaatrilisele abile ja sellega seotud teadmusbaasi loomisele keskendus Tartu ülikooli ja Tartu tervishoiu kõrgkooli koostöös soomlastega projekt ACUCARE (Acute Team in Youth Psychiatric Services Targeted to the Residential Child Care). Projekti lõpuks valmis e-kursus, mille keskmes on tegutsemine lapse huvide ja vaimse tervise nimel ning perekonna toetamine parimal võimalikul viisil, et arendada õdede, sotsiaaltöötajate jt spetsialistide interdistsiplinaarset õpet.

Piirkonna elanikkonna vananemisel kasvab nõudlus koduhoolduse ja teiste pikaajaliste hooldusteenuste järele. Et hooldussüsteemid oleksid inimkesksed ja teenused võrdväärselt kättesaadavad kõigile, töötas Tallinna tervishoiu kõrgkool partnerluses soomlaste, rootslaste ning lätlastega projektis NURED (Nurse Education Development) välja uued õppekavad koduõdedele ja -hooldajatele. Erilise tähelepanu all oli meeskonnatöö ja kutseoskuste arendamine, sh oskus kasutada tänapäevaseid IKT-lahendusi.

Osaliselt õdedele oli suunatud ka projekt „OnBoard-Med“, milles Eesti merekooli ning Soome ja Läti päritolu partnerite osalusel seati eesmärgiks meditsiinilise abi, tööohutuse ja erakorraliste oskuste ühtlustamine laeva pardal Läänemere laevaliikluses ning töötati välja ühildatud merehariduse kutseõppeprogrammid Kesk-Läänemere piirkonnas.

Digipädevuste arendamine ja infoturve

Digipädevused tervishoiu valdkonnas võeti tähelepanu alla projektis DeDiWe (The Developer of Digital Health and Welfare Services) eesmärgiga luua Tartu tervishoiu kõrgkoolis koostöös Soome ja Läti rakenduskõrgkoolidega uus õppekava, mille kaudu toetada iga päev digikeskkonnas töötavaid spetsialiste ning pakkuda kodanikele kergesti ligipääsetavaid e-teenuseid.

Uuringud näitavad, et võrreldes teiste IKT-ametitega on nõudlus infoturbe ekspertide järele kasvanud kiiremini. Sestap seati projektis ITSVET eesmärgiks arendada kutsehariduse tasemel välja IT-turvalisuse nooremspetsialisti õppekava. Projekti juhtis Tehnikahariduse Edendamise SA, kaasatud olid ka BSC Koolitus AS, Tallinna polütehnikum, SA Innove ning koostööpartnerid Lätist ja Soomest.

Vähem killustatust transpordi ja logistika kutsehariduses

Raudteetranspordi piiriülese iseloomu tõttu on Tallinna tehnikakõrgkooli (TKTK) juhitud projekti EDU-RAIL eesmärk vähendada üheskoos soomlaste ja lätlastega raudteealase kutsehariduse killustatust. Kohandatud spetsialiseerumismoodulid parandavad märkimisväärselt nii tulevase tööjõu kvaliteeti kui piiriülest koostöövõimekust.

Tallinna tehnikakõrgkooli osalusel panustab piirkonna tööturu integreerimisse ka projekt UNILOG, mille põhjal koostöös lõuna- ja põhjanaabritega on loomisel ettevõtjate praegustele ja tulevastele vajadustele vastav logistikaalane ühine õppemoodul. Õige pea alustab TKTK juhtimisel tegevust projekt INTELTRANS, mille järgi moderniseeritakse transpordi ja liiklusjuhtimise õppekava, -protsesse ja -keskkondi Eestis, Soomes ja Lätis.

Nüüdisaegse ja konkurentsivõimelise merehariduse arendamisega tegelevad projekti CoMET raames koos soomlastega TalTechi Eesti mereakadeemia ning Ida-Virumaa kutsehariduskeskus. Tegevuste fookuses on merendussektori vajadustel põhineva rahvusvahelise väljaõppe pakkumine mereveonduse ja sadamatöö korralduse erialal õppivatele tudengitele.

Ettevõtluse õppekavade ühildamine

Projekt „NatureBizz“ ergutab TÜ Pärnu kolledži koostöös teiste piirkonna haridusasutustega regiooni rohemajandust, pakkudes loodusressursse kasutavatele mikroettevõtjatele võimalusi arendada enda oskusi ja pädevusi. Esmalt selgitati välja Eesti, Läti, Soome ja Rootsi roheliste mikroettevõtjate koolitusvajadused, mille põhjal koostatakse 20 EAP mahus õppeprogramm ning katsetatakse kursuseid.

TÜ Pärnu kolledži esindaja Marit Piirmani hinnangul on tänu projektile kolledžis taas aktiivsemalt päevakorral jätkusuutlikkuse teemad ning nende parem lõimimine õppekavadesse. Mikroettevõtjatele pakkusid koolituspäevad suurepärast võimalust omavahel kogemusi vahetada ning õppida üksteise õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Piirman lisab: „Oleme kolledžis alati olnud seda meelt, et ainult teooria õpetamine ei tööta ning praktilised kaasused aitavad teemasid paremini mõista ja kinnistada. „NatureBizzi“ seminaride ettekanded on salvestatud, videoid on võimalik vaadata ja õppetöös edaspidigi kasutada.“

Ettevõtlusalaseid õppekavu ühildanud projekt EDU-SMEs tugevdas Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna tehnikakõrgkooli ning soomlaste ja lätlaste kaasabil koostööd haridusasutuste ning väike- ja keskmiste ettevõtete vahel. Projekt BOOSTED, milles osales TalTechi Kuressaare kolledž, pakkus teadmisi ja oskusi turismisektori konkurentsivõime tugevdamiseks ning Kesk-Läänemere piirkonna kui ühtse turismisihtkoha edendamiseks. Selleks töötati välja ja piloteeriti turismialase ettevõtluse õppekava, mida kasutavad rakenduskõrgkoolid Eestis, Lätis ja Soomes.

Käesoleval aastal asub Kuressaare ametikool koostöös Ahvenamaa kutsehariduskeskusega äsja heaks kiidetud projekti EPIG (Educating Professionals on Islands in GastroTourism) raames arendama turismi ja gastronoomia õppekava, võttes arvesse saarte ja turismi hooajalisusega seotud vajadusi. Jätkusuutlikud rahandusõpingud, mille väljundiks on avatud veebipõhine finantsmoodul, võtavad projekti SuFi (Sustainability in Finance) raames üheskoos soomlaste ja lätlastega fookusesse Tartu kutsehariduskeskus ja Tartu ülikool. Lisaks asub TÜ koostöös sotsiaalsete ettevõtetega ühildama nelja Kesk-Läänemere riigi sotsiaalse ettevõtluse õppekavu kõrghariduses. Maastikuehituses ühendavad projekti „Become More Competitive!“ raames jõud Räpina aianduskool ning Läti Bulduri aianduskool.

Viimased programmiperioodi 2014–2020 projektid kestavad 2022. aasta lõpuni. Käivitunud on prioriteetide ja meetmete paikaseadmine järgmiseks seitsmeks aastaks. Jääb üle vaid loota, et õppekavade ühildamise toetamine piirkonna tööjõu integreerumise eesmärgil jätkub edaspidigi.

Lisainfo programmi kohta www.centralbaltic.eu.