Kodusõpe tõi esile Eesti kooli head ja vead
Tagasiside põhjal on distantsõppe suurimad murekohad õpilaste õppekoormus, õpetajate keele- ja arvutioskus, HEV-õpilaste õppe korraldus, aga ka tehnoloogia, sest leidub õpilasi, kellel ei ole kodus arvutit või korralikku internetiühendust.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo möönab, et õppetöö jätkus Eesti koolides ka pärast eriolukorra väljakuulutamist. „Eesti on praeguses olukorras võrreldes paljude teiste riikidega paremas seisus, sest oleme paljuski juba harjunud kasutama õppetöös digivahendeid ja on ka hulgaliselt õppematerjale ja õpikeskkondi, mis seda toetavad,“ selgitab Hollo ja lisab, et koolide ettevalmistuse tase täismahus distantsilt õppimiseks on olnud erinev ja kõigil kulus aega olukorraga kohanemiseks, tuli palju ka kiires tempos juurde õppida. „Isikliku kogemuse, koolide ja koolipidajate tagasiside ja ministeeriumini jõudnud pöördumiste põhjal saab üldistada, et valdavalt saadakse olukorraga hästi hakkama ja õppetöö jätkub.“
Distantsõpe on suurendanud koolide, õpilaste ja lapsevanemate koormust, distantsõppele üleminek on nõudnud kõikidelt asjaosalistelt kindlasti enesejuhtimise oskuste rakendamist. „Kui rääkida kogemusest, mida distantsõppest kaasa võtta, siis on see õpetajate omavaheline koostöö õppe kavandamisel ja mõistagi ka e-õppe võimalused ja võimekus nii kooli, õpetajate kui õpilaste vaates,“ nendib Hollo, kelle hinnangul saab distantsõppe mõju korralikult hinnata siis, kui see on läbi.
„Tõenäoliselt peab ka uuel õppeaastal pöörama senisest enam tähelepanu õpilase individuaalsetele vajadustele ja võimetekohasele õppimisele,“ leiab Hollo, kelle sõnul peab õpieesmärkide saavutamise hindamisel arvestama sellega, et õpilased, õpiharjumused, iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused on erinevad. Õpitu omandamisel ei ole Hollo sõnul edukuse näitaja see, kui kiiresti asjad tehtud saavad, vaid see, kas õpitust on aru saadud, kas see on meelde jäetud ja kas seda osatakse tulevikus kasutada.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) välishindamisosakond viis märtsi lõpus läbi koostöövestlused munitsipaalõppeasutuste pidajatega, et arutada, kuidas on eriolukord mõjutanud õppeasutuste tegevust, kuidas on õppeasutused olukorraga toime tulnud ja mil viisil saaks riik neid aidata. Selgus, et omavalitsused hindavad koostööd koolidega heaks. Samuti näitas küsitlus, et koolid on õppetöö korraldamisega eriolukorras hästi toime tulnud.
HTM-i asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts möönab, et eriolukord ja distantsõpe on käivitanud ja kiirendanud mitmeid protsesse Eesti hariduselus, näiteks e-õpet ja digivahendite kasutamist, digipädevus on tõusnud päevakorda. Oluliseks muutus ennastjuhtiv õppija. „Kui seni aduti seda riivamisi, siis ühtäkki sattusid nii õpilased kui õpetajad olukorda, kus pidid hakkama enesejuhtimisega tegelema,“ nendib asekantsler.
Esile kerkis tema sõnul asjaolu, et paljudel õpetajatel puudub harjumus oma tegevusele tagasisidet küsida. „Kui tagasisidet ei küsi, siis varasemad õpetamismeetodid ei pruugi toimida ja töökoormus võib kasvada üle pea nii õpetajatel kui õpilastel,“ täpsustab ta.
Ta lisab, et distantsõppe puhul on tekkinud müüt, et õpetajate töökoormus on langenud, kuna lapsevanemad teevad ära päris palju õpetaja tööst. „Lapsevanemad võtavad tihtilugu õpetaja rolli vabatahtlikult ja õpetajal võib tekkida illusioon, et õppimisega on kõik korras,“ tunnistab asekantsler. „Tehakse lapse eest töö ära ega anta tagasisidet, et laps on tööga hädas. Lapsevanem saab targemaks, aga lapse teadmistes on lüngad. Distantsõppel on tagasiside hädavajalik.“
Levinumad probleemid, millega õppeasutused tegelevad
- Internetiühenduse tagamine – interneti levi ei ole igal pool piisav, interneti mahtu ei jätku.
- Koolikohustust mittetäitvate õpilastega tegelemine. Lapse ja vanemaga ei saa kontakti ei õpetajad, klassikaaslased, KOV-i lastekaitse ega kooli juhtkond. Koolides on õpilasi, kes pole kooliga kahe nädala jooksul ühenduses olnud.
- Õpetajate töökoormuse jagamine. Tööpäev on tavalisest palju pikem, tööde parandamine võtab rohkem aega. Nii õpetajate kui ka tugispetsialistide koormus on märkimisväärselt kasvanud, kuna distantsõpe tähendab suuresti individuaalset juhendamist, tagasisidestamist ja toetamist, sh õpimotivatsiooni hoidmist.
Allikas: HTM
Mulle väga meeldis Hans H. Luige idee, mida kogemusest õppides e-õppes edaspidi paremini võiks teha: uue teema puhul võiksid paar-kolm kõige paremat õpetajat Eestis koostada video ōppematerjali sissejuhatava osa, mida õpilased saaksid kasutada. Niimoodi leevenduks ehk osaliselt ka aineõpetajate puudus väiksemates koolides- füüsika, keemia, matemaatika jne.