Kool loob huvitegevuse kaudu kogukonnatunnet

9. apr. 2020 Marita Kutsar Paide Hillar Hanssoo põhikooli huvijuht - Kool loob huvitegevuse kaudu kogukonnatunnet kommenteerimine on välja lülitatud
Paide Hillar Hanssoo põhikool.

Paide Hillar Hanssoo põhikool on seoses haridusreformiga töötanud viimased kaks õppeaastat põhikoolina. Käinud selle aja jooksul sisse oma raja, leidnud oma lähenemise õppetööle ning väärtused, millele tuginedes õpetatakse noori ja õpitakse ise. Koolis on kokku ligikaudu 400 õpilast.

Kiirelt sai selgeks, et kooli eelkäija, Paide ühisgümnaasiumi põhiväärtused on need, mida põhikool edasi kandma hakkab. Nendeks on õppimine, austus ja ettevõtlikkus. Kool on seadnud endale eesmärgi olla õppimises avatud ja loov ning igakülgselt arvestada nii õpilaste, õpetajate kui ka kooli personali individuaalsusega. Tahetakse olla kaasav kool ja teha tihedat koostööd kogukonnaga. Kogu kooli tunniväline tegevus toetab kooli põhiväärtusi ning sisendab neid noortesse.

Eesmärkidest lähtuvalt peab Paide Hillar Hanssoo põhikool tähtsaks toetada ja suunata õpilase ettevõtlikkust tunnivälise tegevuse kaudu mitteformaalõpet rakendades. Sel õppeaastal on parimaks näiteks olnud tantsufestivali ja tantsuetenduse korraldamine. Mõlemad ettevõtmised toimusid koolipäevade raames ning projekti kaudu süvendati oluliselt kooli kogukonnatunnet.

Pean tähtsaks praegusel rääkida kooli kogukonnatundest, sest arvan, et see on distantsõppe võtmesõna. Kui kooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad on harjunud ühiste eesmärkide nimel töötama, on distantsõpet kergem organiseerida. Kuid koolis on kogukonnatunde tekkimine järjepidev ning aeganõudev protsess.

Kuidas suurendada koolis kogukonnatunnet?

Tantsufestivali ja -etenduse näol oli tegemist projektiga, mille käigus valmistas kogu koolipere üheskoos ette tantsuetenduse „Võlukivi saladus“, mis etendus Paide muusika- ja teatrimaja suure saali laval 12. veebruaril. Tantsimine on Paide koolides olnud aastaid populaarne ning noorte jaoks kõnekas kunstivaldkond. Sel aastal panid koolipere liikmed esimest korda pead kokku ning lõid tervikliku lavastuse. Senini on tantsitud võistlusena.

Projekti viisid läbi kooli õpilasesinduse ja -aktiivi liikmed, vastavalt 17 ning 18 õpilast. Mõte teha võistluse asemel lavastus ei sündinud õpilasesinduse jaoks kergelt. Pikalt peeti koosolekuid ning arutleti mõlema ettevõtmise plusside ja miinuste üle. Lõpuks jõuti hääletamise tulemusena otsusele, et sel õppeaastal proovib kool luua oma tantsulavastuse. Noored otsustasid teemaks valida Disney multifilmid, mille puhul oli võimalik kehastuda erinevateks karakteriteks ning kasutada tuntud muusikat.

Kool kaasas 21 juhendajat, kes lõid lähtuvalt lavastuse stsenaariumist oma tantsu. Juhendajate hulgas oli kooli vilistlasi, Järvamaa tantsuloojaid, õpetajaid ning õpilasi. Juhendajad said klassidega kokku neljal päeva, millest kaks olid täispikad proovipäevad.

Kahepäevase ööbimisega festivali käigus õpetasid tantsude loojad oma tantsud klassidele selgeks. Järgnes nädalane periood, kus õpilastel oli tunniväliselt võimalik isekeskis tantse harjutada ning endale vajalikud kostüümid leida. Seejärel toimus kahepäevane prooviperiood laval, mille käigus loodi lavastusest tervik.

Tantsulavastusel olid laval nii õpetajad kui õpilased. See ühendas kooli, õpilased jälgisid hoolega laval tegutsevaid õpetajaid ning suhestusid nendega. Proovi kaasatud õpilased ja õpetajad töötasid ühise eesmärgi nimel. Igaüks andis oma panuse.

Lavastuse dekoratsioonide loomiseks tehti tihedat koostööd kooli tehnoloogia- ja tööõpetuse õpetajaga, kes ehitas koos 9. klassiga lavadekoratsioonid. Kuna kaunistused olid suured, võttis nende ehitamine, värvimine ja disainimine mitu nädalat aega. Õpilased õppisid selle käigus töötama mitmesuguste materjalidega, värvima erinevaid kujundeid. Lisaks tuli dekoratsioonid muusika- ja teatrimajja toimetada, leida lahendus, kuidas suurt ehitist transportida. Samuti tuli ehitatud dekoratsioonid laval püsti panna ning pärast etendust maha võtta. Sellega said kooli 9. klassi õpilased tehnoloogiaõpetaja juhendamisel väga hästi hakkama.

Tantsuetenduse lõpunumber tõi kogu koolipere üheskoos lavale. Paljud kooli vilistlased meenutavad ühist lõpunumbrit tantsuvõistluse lõppedes „See tunne, kui seisad seal laval ja tead, et said anda oma väikese panuse nii võimsa etenduse kordaminekuks, on kirjeldamatu,“ on kooli vilistlane Johanna Tuisk sõnanud. Võib öelda, et just see tunne paneb kooli vilistlasi täiskasvanuna kooli tegemistesse panustama ja koolile kaasa elama.

Projekti käigus oli protsessi kaasatud kohalik kultuurielu keskus, Paide muusika- ja teatrimaja. Keskus võttis koolipere kahel päeval oma ruumides vastu ning sealsed töötajad aitasid igakülgselt sündmuse õnnestumisele kaasa. Heli- ning valgustehnikud olid lavastuse ettevalmistusse kaasatud ning said oma loovust väljendada. Paide on kogukond, kus koostöö haridusasutuste ning kultuurivaldkonna vahel on sidus ning toetav.

Milliseid oskusi arendab noor huvitegevuse kaudu?

Projekti kaudu arendasid noored oma suhtlemis- ja läbirääkimisoskust, koostööd, eneseväljendust, kohusetunnet, tajusid oma vastutust ning rolli meeskonnas. Õpilased õppisid oma aega planeerima ning vajadusel kiirelt reageerima.

Tantsufestivali ettevalmistusprotsessis tuli noortel kokku puutuda väga mitmesuguste logistiliste väljakutsetega. Õpilasesinduse liikmed koostasid lähtuvalt päevaplaanist ruumijaotustabelid: mõtlesid läbi, millistes ruumides tehakse proove ning kus ööbitakse ja ööbimistarbeid hoiustatakse. Samuti tuli läbi mõelda helitehnilised lahendused, koondada tuli info tantsuloojate soovide, ruumide valmiduse ning helitehnika olemasolu kohta. Enne tantsufestivali tuli õpilasesinduse liikmetel koostada konkreetne plaan, kuidas need logistilised väljakutsed lahendada, samuti läbi mõelda, kuidas need lahendused õpilasaktiivi liikmetele kiirelt ning arusaadavalt delegeerida. See ülesanne eeldas omakorda, et õpilased on enda ülesanded varem läbi mõelnud ning oskavad võtta juhirolli ja jagada ülesandeid konkreetselt ning konstruktiivselt.

Korraldusmeeskonna noored suhtlesid projekti jooksul tihedalt ettevõtete ja asutustega, kellelt paluti sponsorlust. Õpilastel õnnestus saada toetust Convi Foods Sweetilt, Paide muusika- ja teatrimajalt, Eesti kultuurkapitalilt, Marta Pagarilt, Räpina paberivabrikult, Paide avatud noortekeskuselt ja Skatepargilt, Ronimisministeeriumilt, Kumakeselt, Paide linnalt, Sämmi Grillilt, Eesti Pagarilt ja Pitsakioskilt. Selle küsimise käigus tuli noortel üle hirm võõraste inimestega suhtlemise ees, sest oli vaja helistada ja leppida kokku ajad, millal sponsorite kingitused kätte saadakse. Esimesed kogemused võõraga rääkimisel annavad noorele juurde suurel hulgal enesekindlust ning tänu sellele on tal tulevikus lihtsam igapäevaste toimingutega hakkama saada.

Ühistegevuste mõju õpilaste lõimumisele

Paide Hillar Hanssoo põhikool on praegu üleminekuperioodis, mis tähendab, et klassidesse integreeritakse võõrkeelt kõnelevaid õpilasi. Peaaegu igas klassis on üks õpilane, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kooli eesmärk on õpilased võimalikult valutult kaasata kooli igapäevasesse toimimisse ning pakkuda neile võimalusi enesearenduseks.

Tagasisidest tantsufestivalile ja -etendusele tuli välja, et projekt lõimis võõrkeelt kõnelevaid õpilasi klassikollektiividesse väga hästi. Noored võtsid tantsudest osa ning esinesid lavastuses. Tantsufestival, mis oli ööbimisega koolis, andis muud keelt kõnelevatele õpilastele võimaluse veeta aega koos klassikaaslastega ning luua uusi kontakte teiste kooli õpilastega.

Õpilased said ise otsustada, kas nad soovivad projektis osaleda või mitte. Üks klass ei soovinud seda teha ja lisaks nendele oli eri kooliastmetes kokku 20 noort, kes ei tahtnud projektis osaleda ning lavalaudadel üles astuda. Need noored töötasid koolis tunniplaani järgi. Klass, kes tantsuetendusel osaleda ei soovinud, valmistas üheskoos tehnoloogiaõpetajaga ette lavadekoratsioonid, et olla kaasatud tantsuetendusse, samuti pakuti neile võimalus lüüa kaasa tantsuetenduse ava- ning lõpunumbris.

Kooli tantsufestivali ja -etenduse käigus loodi nii õpilastele kui õpetajatele koolikeskkond, mis andis võimaluse rakendada mitteformaalset õpet ning teha Paide kogukonna liikmetega koostööd, mis tekitas koolis kogukonnatunnet. Loodetavasti on see seemneks uute ühiste sündmuste kavandamisel ning aitab korraldada distantsõpet.