Lasteaiaõpetajad teevad kaugtööd

3. apr. 2020 Tiina Vapper toimetaja - 2 kommentaari
Kolde lasteaia Lepatriinude rühma õpetajad Laura Kuusk (paremal) ja Kelly Remmelgas jagavad nädala teemasid, ülesandeid ja ideid lastega tegutsemiseks rühma Facebookis. Foto: Aime Ruhno

Juba kolm nädalat on möödas eriolukorra väljakuulutamisest, lasteaiad lastest tühjad ja paljud õpetajad kaugtööl. Kuna keegi ei tea, millal harjumuspärane elu taastub, jagavad õpetajad nädalaplaane ning ideid ja tegevusi, mida lastega kodus teha digivahendite kaudu.

Tallinnas asuva Kolde lasteaia viies rühmas käib 114 last, kelle kõigi vanemad on leidnud viiruseohu vältimiseks võimaluse laps koju jätta. Lasteaia direktor Aime Ruhno tunnistab, et tühjas majas, mis on muidu laste hääli ja sagimist täis, on harjumatu ja imelik tunne. Et õpetajate ja kõigi teiste töötajate tervist hoida, käiakse praegu tööl kordamööda graafiku alusel ning keegi on alati majas, kui mõnel perel tekib vajadus laps lasteaeda tuua. Parajasti ongi lasteaias direktor ja üks õpetaja abidest, kes kõik ruumid ja pinnad veel kord hoolega üle desinfitseerib.

Direktor ütleb, et kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist lepiti kokku, et kuigi lapsi lasteaias pole, panevad kõik õpetajad nädala alguses kokkuvõtlikud nädalaplaanid Eliisi keskkonda üles, kust vanemad soovi korral saavad neid vaadata ja nende põhjal kodus tegutseda. Lisaks rühmaõpetajatele koostavad ja saadavad materjale ka muusika- ja liikumisõpetaja.

Mitu aastat on Kolde lasteaia lapsed osalenud spordiseltsi Kalev korraldatud Tallinna võimlemispeol, mis tänavu pidi toimuma mai lõpus. Liikumisõpetaja Helje Salong oli juba hakanud lastega tantsu õppima ning saatis neile nüüd koostöös korraldajatega välja antud video koos juhistega. Kes soovib, saab tantsu ise kodus harjutada. Samuti planeerib ta Eliisi keskkonda liikumistegevusi ja -mänge. Muusikaõpetaja Merili Murde on salvestanud videona kõigi viie rühma muusikategevuse ja saatnud lingi kas rühma meililisti või Eliisi. Töötajad viivad oma videokoosolekud läbi Zoomi keskkonnas.

„Tänapäeval on kõik võimalik,“ tõdeb Aime Ruhno, kelle sõnul praegune olukord sunnibki nutikaid lahendusi otsima ja leidma. „Ka lastevanemad on jaganud omalt poolt nõuandeid ja soovitusi, mida vahvat lastega teha ja milliseid mänge mängida.“

Tööplaanid Facebookis

Lepatriinude rühma õpetajad Laura Kuusk ja Kelly Remmelgas, kelle rühmas käivad lasteaia kõige pisemad, kuni kolmeaastased lapsed, otsustasid hakata saatma nädalateemasid ja ideid lastega tegutsemiseks vanematele rühma Facebooki kaudu.

Laura Kuusk räägib, et sügisel, kui mudilased lasteaeda tulid, lepiti juba esimesel lastevanemate koosolekul kokku, et luuakse oma rühma Facebooki grupp, kus saab kiiresti vajalikku infot jagada ning päeva tegevustest pilte postitada. Nüüd, kui lapsed on eriolukorra tõttu kodus, kirjutas üks lapsevanem õpetajatele ja küsis soovitusi, kuidas laste aega kodus kasulikult ja toredasti sisustada. Juba järgmisel päeval panid õpetajad märtsi teemad ja tegevused valdkondade kaupa kirja ja postitasid vanematele.

Sealt leiab ideid ja soovitusi eri valdkondade: keel ja kõne, matemaatika, kunst, „Mina ja keskkond“, samuti üldoskuste arendamiseks. Näiteks häälida sõnades häälikuid, ära tunda ja võrrelda kujundeid ja värve, harjutada kolmeni loendamist, vaadata koos lapsega raamatuid ja nende põhjal arutleda. Kuna märtsi teema oli liiklus, soovitasid õpetajad rääkida liiklusest, liiklusvahenditest ja liiklusreeglitest, peenmotoorika arendamiseks aga joonistada, meisterdada paberist või voolida plastiliinist mõni liiklusvahend või valgusfoor.

Kui vanemad soovivad kodus läbi viia hommikuringi, on ka selle tarvis kirjeldus, tegevused, luuletused ja liisusalmid kenasti kirjas. Head võimalused on kodus üldoskuste arendamiseks, sest last saab kaasata igapäevategemistesse ja paluda ta appi näiteks süüa tegema, tube koristama, asju sorteerima. „Tahtsime pakkuda võimalikult palju variante, mida vanemad saavad kasutada, ja lisaks ise mitmesuguseid tegevusi välja mõelda,“ ütleb Kelly Remmelgas. „Aprilli teema on tervis ning kuu alguses postitame Facebooki juba uued teemad, mõtted ja ülesanded.“

Digioskused tulevad kasuks

Õpetajaid rõõmustab, et nad on lastevanematelt üllatavalt palju tagasisidet saanud. Vanemad on saatnud nii fotosid kui ka videoid sellest, kuidas lapsed joonistavad, maalivad, voolivad, liimivad ja meisterdavad, aga ka kodustest toimetustest: näiteks kuidas mudilane endale ise võileiba teeb või emaga koos saiakesi küpsetab.

Vanemad on saatnud õpetajatele ka kirju. Üks ema kirjutas, et laps igatseb lasteaeda tagasi, ja kirjeldas pikalt, mida nad kodus koos on teinud. Teine andis teada, et kodus järgitakse sama päevakava ja rütmi nagu lasteaias: laps sööb, mängib, käib õues ja magab päevaund täpselt samal ajal nagu lasteaiaski.

Kuna peamine suhtlusvahend on praegu arvuti, kinnitavad Laura ja Kelly, et digioskused tulevad praeguses olukorras väga kasuks. Tallinna ülikool, kus mõlemad lasteaiaõpetajaks õppisid, andis selleks hea ettevalmistuse.

Õpetaja Laura räägib, et juba sügisel otsustati ühiselt, et hakatakse oma Lepatriinude rühmaga SEESAW-i keskkonnas looma digitaalset arengumappi. „Pildistame kõik laste joonistused, meisterdused ja voolimistööd üles ja paneme pildid virtuaalsesse mappi, kust lapsevanemad saavad neid soovi korral igal ajal vaadata. Paberkandjal töid nägid vanemad alles arenguvestlusel,“ räägib ta. Sel aastal on õpetajad vanemate loal filminud ka laste mängu nii toas kui ka õues ja needki materjalid mappi lisanud. Arengumäng näitab, kuidas lapsed on mingeid oskusi omandanud, ja sedagi tutvustatakse vanematele arenguvestlustel. Samuti annavad õpetajad lapse kohta väikese iseloomustuse: milline on tema kõne areng, millised nende pilgu läbi tema huvid ja anded ning milles ta tuge vajab.

Mida praegune olukord õpetab?

Õpetaja Kelly arvab, et kuna ei tea, kui pikalt praegune olukord võib kesta, tuleb hakata lastevanematega arenguvestlusi ilmselt Skype’i kaudu läbi viima. „Samuti oleme mõelnud lastele iga nädala alguses videotervituse teha. Kõige kurvem ongi, et me ei ole lastega nii pikka aega kokku saanud. Tahame, et nad meid vahepeal ekraanilt näeksid ning ära ei unustaks.“

Ta lisab, et kui praeguse olukorra juures on üldse midagi head, siis see, et pered saavad rohkem koos olla. „Mõnel lapsel venisid lasteaiapäevad päris pikaks, aga sõimeealisel võiks nädalas mõni päris vaba või vähemalt lühem päev olla. Ilmselt ongi kriisiolukorra üks oluline õppetund mõelda asjadele, mis on elus tegelikult tähtsad.“

Direktor Aime Ruhno loodab samuti, et kriisiolukord õpetab meile rohkem hoolimist ja ühtehoidmist. „Harjumuspärane päevarutiin on paigast ära ja peredel tuleb uues olukorras kohaneda. See ei ole lihtne. Praegune aeg annab vanematele võimaluse ka õpetaja tööd paremini näha ning mõista, kui tänuväärne ja ka raske see on.“

Aime Ruhno usub, et kuna lapsed igatsevad oma sõpru ja õpetajaid, õpetajad omakorda lapsi, tuleb taaskohtumine rõõmus. „Loodame, et kevad- ja lõpupeod ikka toimuvad. Isegi kui peokava harjutada ei jõua, ongi need peod spontaansemad ja südamlikumad, sest jällenägemisrõõm on nii suur.“

Lasteaia ja perede omavaheline suhtlemine aitab keerulisel ajal tuju ja motivatsiooni hoida ning üksteist toetada, usub Lümanda lasteaia direktor Elle Viira. Foto: Merle Õunap

Tähtis on üksteisele toeks olla

Lümanda väikeses lasteaias Saaremaal käib 38 last ning kahes rühmas töötab pedagoogilisest personalist kolm õpetajat ja kaks assistenti. Nädala algusest on lasteaias avatud ka valverühm. Direktor Elle Viira räägib, et kohe, kui eriolukord välja kuulutati, leppisid õpetajad kokku, et panevad lastevanematele iga päev kindlaks kellaajaks soovituslikud tegevused Eliisi keskkonda ja rühmade Facebooki üles.

„Loomulikult ei saa see olla kohustuslik, kes tahab, see teeb. Keegi ei tea, kui kaua praegune olukord kestab, mistõttu teeme oma igapäevast tööd ja toetame peresid nii, nagu meie seda saame teha. Tean, et grupivestlustes jagavad vanemad hästi palju oma tegevusi: saadavad pilte ja videoid, omavahel käib elav arutelu ja suhtlus. Niimoodi üksteisega kontaktis olles saab tuju üleval hoida ja keerulisel ajal üksteist toetada. Lasteaia poolt vaadates on oluline ka see, et need päevategevused aitavad laste igapäevarutiini hoida. On muidugi erinev, kuidas õpetaja lasteaias tegevusi planeerib ning läbi viib ja mida ta kodus teha soovitab, aga kes tahab, saab sealt mõtteid.“

Õpetajad pakuvadki lastele praegu rohkem koduga seotud tegevusi: postitavad luuletusi, jutukesi, pilte ning soovitavad nii tubaseid kui ka õuetegevusi ja mänge, et oleks võimalus valida. Kui ilm on ilus, saab rohkem õues tegutseda, kui kehvavõitu, siis toas. Lisaks saab ju last kodustesse tegemistesse kaasata ja mistahes tegevuse juures samal ajal häälida, arvutamist ja kirjutamist harjutada, tuleb vaid loovalt läheneda.

Direktor kinnitab, et perede tagasiside on olnud väga hea. „On näha, et vanemad jälgivad õpetajate antud soovitusi, tegutsevad koos lastega ning mõtlevad ja pakuvad ise ka huvitavaid asju välja. Tore, et pered on saatnud oma tegevustest pilte ja videoid, kust lapsed üle pika aja oma sõpru saavad näha.“

Elle Viira sõnul on tunda, et esimesel eriolukorra nädalal oldi märksa entusiastlikumad, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab tekkima väsimus ning on tunda, et meeleolu pole enam nii helge.

„Eks praegune olukord paneb vanemad väga tõsiselt proovile – eriti kui on vaja lisaks kodus distantsõppel olevaid koolilapsi õpetada või kui pere on suur ning lapsi rohkem kui üks. Lisaks peavad ju vanemad ise ka kodus tööd tegema. Isolatsiooni tingimustes, kus pole võimalik tuttavatega kokku saada ega harjumuspärast elu elada, võivad suhted pingeliseks minna. See, kuidas teadmatuses motivatsiooni hoida, ongi praegu põhiküsimus.“