Läti ülikoolis kõlab eesti keel

Reti Könninge on Läti ülikooli eesti keele lektor, kes õpetab lõunanaabrite juures emakeelt ja püüab seda edasi anda nii, nagu elus vaja läheb, autentse materjalina.

Pääsesite Lätti õpetama SA Archimedese korraldatud konkursi kaudu. Kui tihe oli konkursisõel ja millised olid nõudmised?

Nõuti eelkõige ettevalmistust ja haridust eesti keele võõrkeelena õpetamiseks ning eesti kirjandust ja kultuuri tutvustavate loengute pidamiseks. Arvesse võeti ka töökogemust. Minu teada oli konkursisõel tihe ja olen tänulik, et mind tugevate kandidaatide hulgast välja valiti.

Kohti, kuhu sai kandideerida, oli rohkem. Kas valisite ise Läti?

Jah, samal ajal oli välja kuulutatud konkurss ka Ukrainasse ja Saksamaale, aga mina kandideerisin ainult Lätti, kuna olen viimastel aastatel palju välismaal viibinud ja tahtsin „koju“ tagasi tulla.

Kus olete varem eesti keelt õpetanud?

Olen õpetanud Tartus keeltekoolis Folkuniversitetet ja väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrites, mida korraldab MTÜ HeadEst.

Välismaal olen õpetanud USA-s Long Islandi Eesti Laste Suvekodus, mis on alates 1995. aastast igal suvel toimunud laager väliseesti lastele ja noortele. Laagri peamine eesmärk on olnud tegelda eesti keele ja kultuuriga. Viimastel aastatel on laagrisse kutsutud emakeeleõpetajaid ka Kodu-Eestist.

2018. aasta kevadsemestril õpetasin Rooma Tre ülikoolis Itaalias, mis oli esimene kord, kui ühes Rooma ülikoolis eesti keelt ja kultuuri õpetati. Itaalia Eesti seltsi esimees Ülle Toode, kes oli projekti eestvedaja ja kattis tookord kursuse kultuuriloolise poole, jätkab praegu selle valikaine andmist Roomas juba kolmandat aastat, st et itaallaste hulgas nõudlust on.

Eesti keel on Läti ülikoolis soome-ugri bakalaureuseõppe programmis ja ka valikaine. Mitu aastat seda õpitakse?

Bakalaureuseõppe programm kestab neli aastat ja sellepärast on meil neli kursust. Soome-ugri magistriõpet ei ole. Enne mind oli eesti keele lektor Lätis Anette Ross ja enne teda Kerttu Rozenvalde, kelle positiivset mõju on seal praeguseni tunda.

Mis ajendab lätlasi seda valikaineks võtma?

Valikainet saavad võtta kõik ülikooli tudengid ja teatud tingimustel ka väljastpoolt tulijad. Sügissemestril oli kursusel näiteks inglise, saksa ja balti filolooge, aga ka matemaatikuid ja biolooge. Filoloogide huvi eesti keele vastu on mõistetav – eesti keel on väga eriline ja põnev keel. Kindlasti mängib rolli ka see, et oleme naabrid ja käime üsna tihedalt läbi.

Eesti keele oskusel on mitmeid praktilisi väljundeid, nt laiem valik tööpõllul. Lätlased arvavad eestlasest ka üldiselt väga hästi ning on meie keelest ja kultuurist huvitatud, seega valib mõni tudeng selle valikaine ilmselt silmaringi avardamiseks.

Kas õppijate seas on ka eesti juurtega tudengeid?

Sügisel võttis valikkursusest osa noormees, kelle vanaisa on eestlane. Tema oskas eesti keelt küll juba hästi, aga tal oli põnev õppida just grammatikat ja näha süsteemi selle taga, mida ta juba oskas.

Oleneb keeletasemest ja inimesest, aga hea keeleoskusega eesti juurtega täiskasvanud küsivad tihti juurde just spetsiifilisi grammatikaküsimusi, sest suhtluskeel on neil niikuinii suus. Sellistes olukordades on hea väga personaalselt läheneda, sest õpetada tuleb eesti keelt samal ajal nii ema- kui võõrkeelena. Suures rühmas seda väga hästi teha ei saa, eriti kui teised on mõne teise emakeelega algajad. Valikaines oli mul eelmisel semestril korraga 30 üliõpilast, mis on lubatud piir.

Õppekavas on grammatika, tõlkimine, tekstianalüüs jne, nagu ikka võõrkeele õppimisel. Mis on diplomil?

On ka veel vestluskursused ning eesti keeles kultuuri- ja kirjanduse kursused. Ma ei õpeta eesti keelt üksi, vaid mul on tore kolleeg Ērika Krautmane, kes käesoleval semestril annab näiteks vestluskursust.

Lõpetades on diplomil midagi sellist nagu „humanitaarteaduste bakalaureus soome-ugri õpingutes“. Õppekava näeb ette eesti ja soome keele võrdset õppimist – mõlemad keeled peavad lõpetades heal tasemel omandatud olema. Küll aga oleneb spetsialiseerumine palju üliõpilasest endast. Mõnel on suurem huvi eesti, mõnel soome keele vastu. Ma imetlen väga oma kahte neljanda kursuse tudengit, kes kirjutavad praegu bakalaureusetöid eesti keeles.

Millised on võimalused edasi õppida?

Edasi on mindud õppima nii Soome kui Eestisse. Tean, et vähemalt kolmel praegusel üliõpilasel on kindel soov ja plaan minna magistriõppesse Eestisse, ja usun, et neil on selleks head võimalused.

Keelt ei õpita enam ainult traditsioonilisel viisil, vaid õppimine peab olema lõbus, mänguline, vabas õhkkonnas. Kuidas keeleõppimise huvitavaks teete?

Püüan lähtuda põhimõttest, et tasakaal on kõige parem lähenemine. Me teeme ikka mõnikord klassikalisi grammatikaharjutusi ka. Kui küsisin esimese semestri möödudes teise kursuse üliõpilastelt tagasisidet, jäi kõlama mõte „tahaks natuke rohkem grammatikat“. Sellel semestril olen seetõttu julgelt rohkem ka n-ö igavaid asju teinud. Ülikoolis õpetamine on midagi muud kui keeltekoolis või keelelaagris.

Aga muidugi on kõige tähtsam, et õhkkond oleks hea, nalja saaks ka ja õpitaks seda, mida saab päriselus praktiseerida. Hiljuti mängisime läbi näiteks ühe üliõpilase ülikooli lõpupeo, kuhu olid kutsutud kõik kursusekaaslased. Ta lõpetab küll alles kahe aasta pärast, aga unistada on ju tore.

Kuklas on mul pidevalt minu Tartu ülikooli õppejõu korratud sõnapaar „autentne materjal“, mida võimalusel tundi kaasa toon. Näiteks oleme „tellinud toitu“ ühe Eesti poeketi e-poest ja valinud Eesti kinnisvaraportaalist Tartusse üürikorterit ning „omanikule helistanud“. Tekstianalüüsis tegelesime meediatekstidega, mida kohandasin minimaalselt. Aga loomulikult kasutan ka mitmeid eesti keele võõrkeelena õppimiseks mõeldud õpikuid. Selleks nad ju tehtud on.

Kas õppematerjali on piisavalt?

Mõned on: „E nagu Eesti“ ja „K nagu Kihnu“ õpikud, „Tere“ ja „Keel selgeks“ õpik ning grammatikalisad, „Algaja õnne“ vihikud, Keeleklikk.ee ja Keeletee.ee, Käänuk.ee. Mida rohkem tuleb nüüdisaegseid materjale ja harjutuste kogumikke, nagu Raili Pooli „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“ (teine, täiendatud trükk) ja „Eesti keele verbirektsioone“, seda parem. Usun, et enamik õpetajaid koostab palju õppematerjale ka ise.

Mis on eesti keeles lätlastele keerulist – käänded, astmevaheldus?

Kuigi kahte keelt samal ajal õppida on keeruline, toetavad eesti ja soome keel teineteist. Käänded ja astmevaheldus ei tekita eriti probleeme. Küll aga on eesti keele puhul igast rahvusest õppijate jaoks keeruline see, et reeglitel on palju erandeid.

Missugused võimalused on tudengitel meie keeles suhelda?

Mõnel üliõpilasel on eestlastest sõpru. Me julgustame neid osa võtma eesti keele talve- ja suvekoolidest ning minema Erasmus+ programmiga vahetus-semestritele Tallinnasse ja Tartusse. Selle aasta maikuus pidi Riias toimuma soome-ugri üliõpilaskonverents IFUSCO (International Finno-Ugric Students’ Conference), kuid see lükkus koroonaviiruse tõttu edasi.

Millist lektüüri valitakse eestikeelsest kirjandusest?

Kolmandal aastal on eesti kirjanduse kursus, kus loetakse tekstikatkendeid ja luulet kirjandusloo tähtsamatelt autoritelt. Tervikteosed valiti uuemast kirjandusest, nt Kivirähki „Rehepapp“ ja „Mees, kes teadis ussisõnu“, Kangro „Klaaslaps“ ja Hargla apteeker Melchiori lood.

Kas ise oskate läti keelt või millises keeles suhtlete lätlastega?

Ma olen läbinud läti keele algkursuse ja poes või tänaval saan hakkama. Igapäevane suhtlus tööl on mitmekeelne, sest mõne õpilasega tuleb kõnelda soome või isegi saksa keeles, kuna nende inglise keel ei ole väga hea. Seetõttu püüan tunnis minna võimalikult vara eesti keele peale üle.

Loomulikult on tarvis teada midagi läti keelest, aeg-ajalt on vaja vene keelt ja kaks kolleegi armastavad minuga vestelda itaalia keeles. See muidugi ei tähenda, et ma kõiki keeli vabalt valdan. Kehakeel ja veebisõnastikud on suureks abiks.

Mida soovitate läti kirjanikelt eesti keeles lugeda?

Soovitan kindlasti Nora Ikstena hittteost „Emapiim“, mille on tõlkinud eesti keelde Ilze Talberga ja Contra.

Läti ülikool on 13. märtsist e-õppel. Millega täidate oma päevi?

Olen Pärnus vanematekodus ja aja veetmisega probleeme ei ole, kuna olen üks nendest õnnelikest inimestest, kes saab kodus tööd teha. Töövälisel ajal püüan end liigutada, loen raamatuid, mis riiulis lugemist on oodanud, suhtlen lähedaste ja sõpradega videosilla vahendusel.

Kas teie juured on Kihnus või olete seal ka üles kasvanud?

Minu ema on üles kasvanud ja koolis käinud Kihnus. Mina olen kasvanud ja koolis käinud Pärnus.

Millist paika ja keda Lätis võiks kultuuripärandi poolest võrrelda Kihnu ja kihnlastega?

Latgale piirkonda. Suite kindlasti. Liivlasi.

Kirg jagada ja aidata mõista

Epp Adler, MTÜ HeadEst enesemeisterlikkuse mõtestaja ja -võimestaja:

Mul oli au kohtuda Retiga mõni aasta tagasi, kui ta veel ülikoolis õppis. Ta tuli meie eesti keele ja kultuuri laagrisse juhendajaks. Ma arvan, et ma ei olnud varem kohanud kedagi, kes tunnetaks ja armastaks eesti keelt nii nagu tema. See ei olnud pedagoogilik iha õpetada oskamatutele. See oli elav ja loomulik huvi ning kirg, mida ta lihtsalt tahtis jagada ja aidata mõista. Ja ta tegi seda uskumatu headuse, leidlikkuse ja tugevusega. Loodan väga, et ta on oma sellest supervõimest teadlik ja hoolitseb selle erakordse suhte eest hellalt. Teatavasti on seda suurtes süsteemides töötades kerge minetada.

Kes on suitid?

Suitid on läti keelt kõnelev balti rahvas, kelle ajalooline keskus on Alsunga Kuramaal. Aastal 1623 võttis Alsunga mõisnik abiellumiseks vastu katoliku usu ja tõi Alsungasse jesuiidid, kelle misjonitöö tagajärjel pöördus osa rahvast katoliku usku. Tänapäeval elavad nende järglased Lätis suitide rahvakilluna Alsungas ja mõnes ümbritsevas vallas. 2019. a oli külas ligi 700 elanikku. Rahva nimi tulenebki jesuiitidest. Neid eristab lätlastest katoliku usk ja mitmed vanapärased kultuuritraditsioonid. Nende kultuur on läti rahvuskultuuri väga oluline pärandiosa, mis kuulub UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.