Loodus kutsub: kevadine pokuloendus on alanud!

9. apr. 2020 Nele Hendrikson Pokumaa perenaine - Loodus kutsub: kevadine pokuloendus on alanud! kommenteerimine on välja lülitatud
Üks toredam kui teine! Valik 2019. aasta pokuloendusel tehtud fotojäädvustusi pokude asualadest ehk Eesti eri paigus leiduvatest tarnamätastest. Fotod: Pokumaa

Pokumaa hingab omas rütmis, ei tuuled-tormid ega eriolukord ole seda rahulikku kulgemist palju mõjutanud. Teame vaid, et aprillis ei näe sel aastal veel kooli- ja lasteaialapsi meie juures ringi matkamas. Paraku on ka maikuu veidi ebamäärane, mis aga ei tähenda, et pokupere igavleks.

Jah, juba teist aastat on käimas pokuloendus ehk pokude asualade kaardistus. See on üle-eestiline ettevõtmine, millest on osa võtma oodatud kõik, kes üksinda, paarikaupa või koos perega looduses ringi liikuma satuvad ja suuri tarnamättaid ehk pokusid märkavad.

Just nimelt need tegelased on Pokumaa pokude sugulased, kelle asukoha, arvukuse ning kõrguse saab kuni 17. maini koos paari pildiga spetsiaalsele kaardile kanda. See on praegusel ajal parim ajaviide, mis viib imeilusasse Eestimaa loodusesse ja võimaldab uudistada paiku, kuhu matkajad ehk muidu ei satu. Kindlasti pole need rahvarohked sisse tallatud rajad, pigem väikesed teeotsad, mis kutsuvad suurelt teelt kõrvale keerama.

Tule ja aita pokud kokku lugeda!

Pokusid ehk tarnamättaid leidub kõikjal Eestis ning kevadel, mil neile esimesed rohelised turritavad tutid pähe tekkima hakkavad, on looduses liikujatel parim aeg pokuloenduses osaleda.

Et kaardistamine võimalik oleks, on Pokumaal koostöös Regio kaardimeistritega valminud rakendus www.pokumaa.ee/pokuloendus.

Alustada tuleks just nimelt sellelt lehelt. Lisaks sellele, et sealt leiab juhised osalemiseks, on seal näha ka eelmise aasta pokuloenduse kaart koos toona kaardistatud pokuperedega, pildid ning õppematerjal laste juhendajatele: pokud ja nende looduslikud sõbrad ja naabrid.

Seega võib kasutada loodusesse siirdudes kas eelmise aasta kaarti ja teha n-ö kontroll-lugemist, kandes pokud siiski käesoleva aasta kaardile, või siis märkida lihtsalt üles rännaku kestel leitud pokupered.

Kaardistamine. Kuidas see käib?

Olles alustanud START-nupu abil, jõuab matkaja kaardirakendusse, kus saab paari liigutusega teha kasutajakonto, ning kui pokud leitud, lasta enda asukoht kaardil paika panna. Pokude ülelugemiseks soovitame kasutada vana trikki – mõõta umbes 5 x 5 või 10 x 10 meetrit pinda, lugeda sellel leiduvad pokud kokku ning seejärel püüda hinnata märgala pokude koguarvu. Kaardistajalt küsitakse ka pokude orienteeruvat kõrgust: kas alla või üle 50 cm (see on ju väga huvitav teadmine just Kõige Väiksemale Pokule!) ja kommentaari, kui selle paiga juures on veel midagi toredat. Salvesta. Lihtne!

Eelmisel, 2019. aasta kevadel toimunud pokuloendusel sai kaardile kantud täpselt 1 055 442 pokut ehk tarnamätast, kuid päris kindlasti on neid meie kraavikallastel, loduservades ja niitudel palju enam. Kokku 132 asuala ehk pokuperet aitasid üle lugeda enam kui sada osalejat.

Kuidas sündisid pokud ja Pokumaa?

1994. aastal ilmus Edgar Valterilt esimene omakirjutatud ja illustreeritud lasteraamat, „Pokuraamat“. Tarnamättad ehk pokud tutvustasid end tulevasele lastekirjanikule otse tema koduõuel. Peagi tekkis mõte tuua see muinasjutt meie keskele ning luua Eesti esimene teemapark. Pika otsimise peale leiti sobiv koht vaid mõned kilomeetrid Pöörismäest ja Pokumaa sihtasutus loodigi aastal 2000. Pokukoda avati pidulikult 2008. aasta juunis. Edgar Valter ise seda ajaloolist päeva kahjuks ei näinud: haigus viis ta meie seast 2006. aasta kevadel.

Egdar Valter on öelnud: „Pokumaa peaks toimima nagu hea akulaadija. Tehnika, eriti elektroonika üha kiirema arengu juures võib nii mõnigi inimaku üles ütelda või kõrbema minna. Isegi lastel, neil praegu veel väikestel tulevikuinimestel. Eelkõige nende jaoks ongi Pokumaa mõeldud. Ma usun, et nad vajavad seda. Mida aeg edasi, seda enam. Tasakaalu pärast, mille najal ikka maailm on püsinud.“

Tegelikult pole vahet, kas oled suur või väike. Kui armastad loodust ning imetled kunstniku ja kirjaniku Edgar Valteri loomingut, on Pokumaa koht just sinu jaoks.

Raamatute näitus Edgar Valter 250+ ja pokurahva piltide näitus

Kui suve saabudes jõuab kätte päev, mil uuesti Pokukoda uudistama pääseb, on meil külastajatele välja pandud kaks uut näitust. Üks on eelmise aasta raamatukogumise aktsiooni tulemusena kujunenud väljapanek „Edgar Valter 250+“, kus on eksponeeritud juba ligi kolmsada Edgar Valteri illustratsioonidega raamatut (ainuüksi „Sipsikust“ on seitse verisooni). Teisel näitusel on väljas eelmise aasta pokuloenduse 41 parimat pilti.

Samas kehtib jätkuvalt üleskutse: kes leiab kevadiste suurpuhastuste käigus oma riiulist raamatuid, kus Etsi joonistatud-maalitud pildid sees, võib need Pokumaale läkitada! Meil ei ole kogu nimekiri veel kaugeltki koos.

Keskkonnahariduslikud programmid

Pokumaa kesksed teemad – loodus ja keskkond, mets ja jätkusuutlik areng, Edgar Valteri maailm (sh pokud) – on põimitud keskkonnahariduslikesse programmidesse „Saame pokudega sõbraks!“, „Õuesõppemängud talumaastikul“, „Millest kõnelevad metsad?“ ning „Püsimets ja inimene“, millest viimane on kõige uuem ning valminud koostöös Eestimaa looduse fondiga täpselt aasta tagasi.


Huvitavaid fakte pokurahvast

  • Pokudel on oma teadusharu: tarnu uurib karikoloogia.
  • Üks korralik poku ehk tarnamätas võib olla isegi kuni 80–90 aastat vana.
  • Tarnaliikide arvuks maailmas on pakutud 1100–2000. Eestis on tarnaliike loendatud umbes 70.
  • Tarnad on kosmopoliidid – neid leidub üle kogu maakera. Kõige rohkem on neid parasvöötmes.
  • Tarnu leidub kõikjal igijääga katmata aladel, välja arvatud Amazonase suudmest kagusse jääv ala, Araabia poolsaar, Thari kõrb ja põhiosa Aafrikast.
  • Enamik tarnu kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja rabades, tiikide ja vooluveekogude kallastel ning isegi kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa.
  • Ehkki tarnad armastavad vett, taluvad nad hästi kuivust, mistõttu neid kasutatakse aasadel ja muru asemel seal, kus ei taheta kulutada vett kastmise peale.
  • Paljud tarnade ilutaimena kasvatatavad sordid on aretatud Jaapanis.