Mälumaastikud ekraanil

Olgugi et muuseumid on oma näitusesaalide uksed praeguseks sulgenud, leidub nende veebiaknaid rohkem kui kunagi varem.

Muuseumid on koolide koostööpartnerid üldhariduse andmisel ja muuseumipedagoogikal on kindel koht meie hariduselus. Õppekäigud muuseumidesse on riiklikusse õppekavasse sisse kirjutatud ja koolide õppetöö osa.

Mis seal salata, murrang toimus ühe päevaga, kui virtuaalsed näitused, virtuaalmuuseumid ja digikogud said meie prioriteediks. Mida peaksime sellest õppima? Milliseid võimalusi ja arengupotentsiaali uus olukord haridusasutuste jaoks endas kätkeb? Ja kuidas võiksid muuseumid toetada kooliharidust distantsõppe tingimustes? Need küsimused tekivad kodukontoris.

Miks tabeli formaat?

Muuseumipedagoogika on sageli eri valdkondade lõiming ja tugineb suuresti elamusõppele, samuti otsesuhtlusele õpilastega, kaasates probleemõppe võtteid. Kuidas suhelda oma publikuga nüüd, kui saame seda teha ekraani või digiseadme vahendusel? Paljud muuseumid on kahe nädalaga leidnud vastuseid ning järjest paremate vastuste otsimine jätkub.

Praeguses eriolukorras on Eesti muuseumid ja mäluasutused kokku kogunud suure osa oma loodud digitaalsetest materjalidest, et õpetajad saaksid neid ainetundide läbiviimiseks distantsõppe ajal kasutada: lisalugemist, videoid, mänge, võimalusi uurimistöödeks jpm. Esialgu küll koondtabelina, kuid järk-järgult lisatakse e-koolikotti ka materjalid eraldi.

E-muuseumikülastuse ideed arutasime kolleegidega 12. märtsil, kui eriolukord riigis välja kuulutati ja mul õnnestus osaleda näitusel „Olev Subbi. Värvidega ideaalmaailma otsingul“. Näitusel, mis paradoksaalselt avamisjärgsel päeval suleti.

Üleskutsel toetada koole oma õppematerjalidega distantsõppe perioodil muuseumipedagoogidele üle Eesti sai määravaks kiirus ja informatsiooni ülevaatlikkus. Seetõttu valiti eriolukorra perioodiks lihtne ja loetav tabeli formaat, mis koondab õppematerjali.

Viljakas koostöö

Eesti muuseumid üllatasid – nädal pärast üleskutset oli kogunenud e-õppematerjali ligi 60 sisestuse jagu, praeguseks juba ligi sada. Õppematerjali on eri vanuserühmadele ja väga erinevates ainetes, paljud on mitme valdkonna lõimingud või igapäevaelus olulistel teemadel, näiteks ohutus.

Mäluasutustest on oma materjali lisanud: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Tuletõrjemuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Energia avastuskeskus, Lastemuuseum Miiamilla, Liivi Muuseum, Maanteemuuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Kirjanduskeskus, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Omapoolset tuge on koheselt pakknud nii E-koolikoti eestvedajad kui ka Eesti Muuseumiühing.

Suur tänu nii neile kui kõigile muuseumikolleegidele! Taoline ühine ettevõtmine nagu ilmselt paljud praegused algatused aitab pikemaski plaanis mõelda oma arenduste ja ideedega haridusmaastikul kaasa rääkimisele ning koostööle.

Innove e-õppevara peaspetsialist Kairi Valk kiidab muuseumide algatust: „Eesti muuseumide tore idee teeb kodus õppimise kindlasti huvitavamaks. Kutsume kõiki asutusi ja organisatsioone tegema sama. Kui olete loonud digitaalseid materjale, mis sobiksid koolitunde rikastama, siis laadige need üles E-koolikotti,“ julgustas Valk.

Materjal on leitav E-koolikoti avalehel pealkirja „Eesti muuseumide koostatud õppematerjalid“ all, lisaks on sama info muuseum.ee lehel ning hitsa.ee õppematerjalide alt. Ühine e-õppematerjalide andmebaas täieneb jooksvalt.

Kahtlemata on muuseumide digiõppematerjali hulgas sellist, mis väärib koolitundides kasutamist igas olukorras ja kogu õppeaasta vältel. On mahukamat ja vähem mahukat, on ka sellist, mida saab liita tunni mõne osaga. Kõik materjalid on lingitud ja varustatud lühikese sisukirjeldusega. Lõpliku valiku endale sobivast teeb ikkagi kõigiti pädev õpetaja. Lisaks tasub hoida silm peal oma meelismuuseumide kodulehtedel, sest uusi arendusi lisandub järjest.

Mõned näited pakutavast

Muuseumitund Olev Subbi loominguga tutvumiseks on nobedalt ideest tulemuseni jõudnud ja veebikujul valmis. Eesti Kunstimuuseumi pedagoogid Anu Lüsi ja Annika Teras on teinud head tööd, võimaldades õpilastel teoseid vaadelda, analüüsida, taustateadmisi saada ja muuseumitunni läbida ning õpetajal tagasisidet saada mugavalt kodustes tingimustes: https://olevsubbivarvid.wordpress.com/

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum tutvustab matemaatika õppimist jalgpalli kaudu. Eestis ainulaadne interaktiivne õppeprogramm on valminud tippsportlaste ja õpetajate ühistööna 2017. aastal. Videomaterjal on kasutamiseks matemaatikatunnis ja keskendub tõenäosusele. Õpilane saab rakendada tõenäosuse arvutamise oskust jalgpallis, mõistab tõenäosuse vajalikkust ja olulisust sportlikus olukorras, mõistab, kas tõenäosus ja statistika on vajalikud mängu taktikas.

Eesti Ajaloomuuseumi perre kuuluva Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi rahvapillide virtuaalnäitusel saab näha meie rahvapille ja kuulda nende helinäiteid ning lahendada sinna juurde muuseumipedagoog Anu Liho koostatud lustakat veebiviktoriini. Avastamisele tulevad muuhulgas parmupill, torupill, Hiiu kannel, lõõtspill, põispill ja teistest mitte kehvem põsepill.

Meremuuseumi abiga saame purjetada ringi geograafia- ja loodusainete radadel. Kirjanike muuseumid pakuvad mitmesugust põnevat materjali autorite loomingust ja elupaikadest.

Paljudel muuseumidel oli juba varem virtuaalnäitusi või -tuure. Eesti Loodusmuuseumi või Tartu Linnamuuseumi virtuaaltuurid pakuvad oma kodulehe kaudu põhjalikku võimalust uidata ringi muuseumide näitustel, et huviline ei jääks kultuurikogemusest ilma. Mõnusat kuulamist sohvanurgas pakub ka loodusmuuseumi Öökulliakadeemia. Eesti ajaloomuuseumi kodulehelt leiab kümmekond virtuaalnäitust nii Eesti ajaloost kui teatri- ja muusikateemadel. Eesti Kunstimuuseum tegi esimese Facebooki vahendusel näitusetuuri 24. märtsil näitusel „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“: https://www.facebook.com/watch/?v=228169575234503.

Eesti Rahva Muuseum nagu mitmed teised suuremad muuseumid Eestis on kiirelt koondanud oma energia ning pakub videoloengu põhimõttel üheksat teemakäsitlust oma püsinäitusel „Kohtumised“. Haaravaid videolugusid ilmestab loomulikult hulk erilisi esemeid. E-ajarännakuid kiviajast kuni taasiseseisvumiseni juhivad ERM-i giidid ja muuseumiõpetajad. Veebituurid toetavad ajaloo põhikooli- ja gümnaasiumi õppekava ja on lisatud lehele E-koolikott.ee ning, mis kõige parem ‒ neile on oodata lisa. Ühe vaimustunud vaataja soovitus kõlab nii: „Väärt kuulamine-vaatamine ERM-i veebituuridelt.  Kõik lood kokku võtavad alla pooleteise tunni. /…/ Minu lemmikud on ristisõjad, kuidas eestlane lugema õppis ja Eesti lipp.“

Eriolukorra õppetund

Kahtlemata kõige suurem töö on ära teha iseendaga. Praegu saame suurepäraselt teha ülevaate, milline on meie enda kui ka meie asutuse võime olukorraga toime tulla. Tuleb arvestada, et muuseumide suurused ja võimalusedki on väga erinevad: ühe töötajaga muuseumidest kuni mõnesaja töötajaga suurte asutusteni Eestis. Milline on muuseumide digivõimekus ja tugiteenuste võrgustik või hoopiski digistrateegia? Kuidas areneksime sujuvalt, säästvalt ja mõtestatult üheskoos edasi? Need on valupunktid, millele peab tähelepanu pöörama laiemalt.

Vahel tulevad muutused oodatult ja pika ettevalmistusajaga, mõnikord aga üleöö ja läbi raskuste, sundides üles otsima seitsmepenikoormasaapaid ning seitsme mehe rammu. Viimane kehtib ka praeguses olukorras, kus peame uusi lahendusi käigu pealt leiutama ja olemasolevad võimalused avastama.

Muuseumide pidevalt täieneva e-õppematerjalide tabeliga saab tutvuda siin:
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1Sh_DTCGCLOFdFrQmk0pE-Rro4Yj1yDjwKlBGPxWlTNw/edit#gid=0

E-Koolikotis on muuseumide materjalid leitavad siin:
https://e-koolikott.ee/oppematerjal/26308-Eesti-muuseumide-poolt-koostatud-oppematerjalid

Muuseumid saavad oma uutest materjalidest teada anda Eesti Muuseumiühingu kodulehel:
https://muuseum.ee/uleskutse-koostooks-e-muuseumikulastus-koolidele/