Õpetaja Roosnupu roosiline elu – iga päev uus seiklus

3. apr. 2020 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar
Liis-Marii Roosnupp. Foto: Tartu Forseliuse kool

Tartu Forseliuse kooli noor õpetaja Liis-Marii Roosnupp kavatseb tuleviku tarbeks alles hoida karantiiniajal oma õpilaste kodus tehtud pildid. „Klassi jagu koomikseid teemal „Minu esimene distantsõppe nädal“ võib olla väga tähenduslik ja väärtuslik ning huvitav vaadata nii praegu kui tulevikus,“ sõnab folkloristikamagistrist õpetaja.

Distantsõpe sujub päris hästi, lausub Liis-Marii Roosnupp. Ajame telefonis juttu kriisiaja teise nädala algul, kui kolmandal klassil koolipäev läbi. Forseliuse koolil oli ühtne plaan ja eelnevalt lepiti kokku, kuidas toimetatakse. Iga klass sai Google Docsi lehekülje, kuhu õppimised üles pandi. Lastel ja vanemal oli seega hea ülevaade. Lisaks veel boonus, et Google ei jooksnud kokku nagu kodumaised platvormid. Kool otsustas sedagi, et uusi keskkondi esimesel nädalal ei tutvustata, jätkatakse tuttavate asjadega. Palju anti loovülesandeid, mis nõudsid pliiatsi ja paberi haaramist.

„Lapsed olid esimesest päevast väga loovad, leidsid lahendusi ja oskasid abi küsida,“ kiidab Roosnupp. Kes helistas, kes kirjutas Messengeris või tegi videokõne. Igaüks leidis viisi, kuidas õpetajalt abi kätte saada.

Nädala lõpus kontrollis õpetaja püstitatud eesmärkide täitmist. Lastele meeldisid paljud asjad, nagu see, et igaüks sai oma tempos tööd teha. Aga kurvaks tegi, et ei saa sõpru ja õpetajaid näha. Seepärast alustaski Liis-Marii Roosnupp uut nädalat Zoomi keskkonnas ühise hommikuringiga, kus kõik said üksteist näha ja üksteisega rääkida.

„See toetab. Nädala lõpus teeme taas ühise videokõne, et hoida sidusust,“ lausub Roosnupp.

Kohvikust kooli

Tartu ülikooli folkloristina lõpetanud Liis-Marii Roosnupp liitus programmiga „Noored kooli“ kahe aasta eest. Enne seda töötas seitse aastat Tartus Illegaardi kohvikus. Alustas teenindajana, liikus edasi juhatajaks, aga ühel hetkel tundis, et on väsinud senisest elust.

„Tahtsin maailma muuta,“ sõnab Liis-Marii Roosnupp. „Sain aru, et just õpetajatöö on see, millega tahan tegelda. „Noored kooli“ ideoloogia läks kokku minu mõtetega.“ Forseliuse koolis tundis ta juba vestluse ajal, et on õiges kohas, ja on rahul senini.

Forseliuse kool on juba neljandat aastat AHHAA-lainel. Koostöös teaduskeskusega AHHAA ja Tartu ülikooliga on võetud sihiks muuta õppimist ja õpetamist ning arendada uurimusliku õppe oskuseid. Milliseid väljakutseid seab see õpetajale?

„Õpetaja peab olema valmis pingutama, et leida parim viis, kuidas õpilased käsil olevat teemat omandaksid,“ vastab Roosnupp. Õpetaja peab olema valmis katsetama ja proovima igasuguseid lahendusi ja meetodeid, kuidas siduda teemad reaalse elu ning kogemuslikkusega. „Suuname õpilasi aktiivselt saama ennastjuhtivateks õpilasteks ning anname eakohaseid valikuid, et nad saaksid oma õpiteed ise kujundada,“ räägib Roosnupp.

Ta peab klassiõpetaja rolli õpilase kujunemisel väga tähtsaks. Just esimestes klassides näed oma töö vilju nii kiiresti.

Kõige olulisem on õpetaja juures hoolivus. Hea õpetaja hoolib igast oma õpilasest ja tahab neile parimat tulevikku. Ta on abivalmis, vastutulelik ja oma töös paindlik. Arendab ennast, käib ajaga kaasas ja teeb koostööd teiste õpetajatega. Hea õpetaja valdab oma ainet, on koostanud selge plaani, kasutab mitmekesiseid meetodeid ning kujundavat ja koostöist tagasisidet. Hea õpetaja ka hoolitseb enda eest. Sest ainult siis, kui õpetaja on rõõmus ja terve, jaksab ta olla olemas õpilaste jaoks.

„Kui iga päev ja kogu aeg ei jaksa kõike seda olla, ei tähenda, et ta ei oleks hea õpetaja, või veelgi hullem, et ta oleks halb õpetaja,“ sõnab Roosnupp. 

Millise õpetajana näeb Roosnupp end aga ise?

„Olen optimistlik, rõõmsameelne, tunnustav ja positiivsele orienteeritud,“ vastab ta. „Mind on väga mõjutanud ka sügisel läbitud VEPA käitumisoskuste mängu koolitus, mis rõhutas nende omaduste olulisust veelgi. Arvan, et mul on õnnestunud luua klassiruum, kus on turvaline õppida.“

Julge eksida

Õpilased julgevad teha vigu, sest teavad, et neist saab õppida. Nad esitavad küsimusi ja on uudishimulikud. Üheskoos täidetakse tabelit tean – tahan teada; sain teada käsilolevate teemade kohta. Õpilased oskavad üksteist märgata ja kiita. Kui Roosnupp oli seda paar nädalat päeva lõpus teinud, hakkasid lapsed juba ise viimases tunnis küsima: õpetaja, kas me täna kiidame ka?

Roosnupp on rahul, et õpilased oskavad ennast analüüsida ja eakohaseid eesmärke seada ja nende täitmist hinnata, aga ka kaaslastele tagasisidet anda, nii et see on ka päriselt konstruktiivne. „Luuletuste lugemisel lasen õpilastel hinnata, mis läks hästi, mida nad soovitaksid järgmiseks korraks,“ toob Roosnupp näite. 

Ta näeb iseendas õpetajana ka arengukohti, millega praegu aktiivselt tegelebki – järjepidevuse ja diferentseerimise arendamisega.

„Näen selgelt, kui oluline on olla oma nõudmistes järjepidev. Olen võrreldes eelmise aasta algusega selles osas arenenud, kuid saan veelgi enam teha,“ räägib Roosnupp. „Päris hästi oskan märgata neid, kes vajavad tuge, ja seda neile ka rohkem pakkuda. Küll aga pean tööd tegema sellega, et diferentseerida ka andekamate õpilaste ülesandeid ja pakkuda neile väljakutseid.“

Kellelt olete saanud kõige rohkem tuge?

„Väga paljudelt inimestelt,“ ütleb Roosnupp. „Õpetajana on enim aidanud areneda minu „Noored kooli“ mentor Mari Mäekivi. Ta käis mind mitmeid kordi vaatamas, aitas mõtestada õpetajaks olemist ja ennast analüüsida.“

Koos mentoriga on noor õpetaja seadnud eesmärke ja jälginud enda arengut. Ilma temata ei oskaks nii hästi märgata oma edusamme ega arengukohti. See on aidanudki püsida õigel teel.

Oma koolis on Roosnupp tuge saanud mentorilt Kersti Rõivaselt ja õppejuhilt Kristi Mummilt.

„Kersti oli esimesel aastal minu iganädalane tugi ja toetus. Igal teisipäeval, kui meie õpilased Auras ujusid, istusime kohvikus ja rääkisime ära kõik jutud,“ meenutab Roosnupp. Mentorile sai rääkida oma murekohtadest, eduelamustest ja pooleliolevatest katsetustest. „Kersti ei öelnud mulle kunagi, et pean tegema nii või naa, pigem aitas arutluse käigus ise õigete vastusteni jõuda. Tunnen, et meil on soe ja toetav suhe, mis on praeguseks kujunenud koostööks,“ on Roosnupp rahul. „Kristi Mumm on aga tõeliselt eeskujuks. Kui mina suureks saan, tahan olla tema moodi! Ta pakatab energiast ja teotahtest, on uuendusmeelne ja nakatab sellega ka ümbritsevaid.“

Õppejuhil on alati aega, et segadusehetkel Roosnuppu ära kuulata ning pakkuda tuge ja lahendusi, aga ka selleks, et elada kaasa rõõmudele ja saavutustele.

„Kuigi olen alustav õpetaja, on Kristi andnud mulle võimalusi tegutseda ja võtta vastutust. Tunnen, et kool on minu selja taga ja toetab mind igakülgselt,“ tõdeb Roosnupp.

Oma tass on alati täis

Nagu igal alustaval õpetajal, on ka Roosnupul olnud esimese aasta esimeses pooles hetki, mil on tundnud suurt väsimust, kuid mitte kunagi pole ta tunnetanud tüdimust ja läbipõlemisohtu.

Väsimusest üle saada on aidanud teadmine, et kõik läheb lõpuks mööda. Samuti tegelemine enda arendamisega. Tuleb püüda teha nii, et oma tass on täis. Kui Roosnupp mullu tundis, et väsimus kasvab üle pea, arendas ta oma ajaplaneerimise ja prioriteetide seadmise oskusi, õppis ennast õpetajana tundma ja sai aru, millised meetodid talle sobivad. „Olen alati olnud inimene, kes ei tee asju ära viimasel minutil, vaid planeerib tööd pikemale perioodile, et tähtajad ja tegevused hajuksid ära. Usun, et see omadus on mind päästnud ka hullemast väsimusest ja läbipõlemisest,“ nendib Roosnupp. „Samas tüdimuse tundmine koolis tundub minu jaoks võimatu. Minu kolmanda klassiga on küll iga päev täiesti uus seiklus. Loomulikult tekib mingisugune rutiin, kuid kool pakub nii palju võimalusi, uudseid olukordi ja toredaid hetki, et tüdimust ma küll tundnud ei ole.“ 

Kas folkloristikamagister on talletanud enda jaoks ka koolifolkloori?

„Suulist folkloori sihipäraselt kogunud ei ole, kogu aeg on lihtsalt nii kiire olnud, et pole saanud seda mõtet lõpuni mõelda,“ lausub Roosnupp. Küll aga on ta alles hoidnud kõik õpilaste tehtud kaardid, kirjutatud kirjad ja joonistatud pildid. Neil materjalidel on õpetajale emotsionaalne väärtus – ikkagi esimese oma klassi tehtud. Tulevikus võivad need olla oluline osa ka koolipärimusest. 

Küll aga on ta mõelnud, et karantiin on väärtuslik aeg lugude ja kogemuste korjamiseks. Õpilased kirjutavad ja joonistavad kodus, teevad oma loomingust pilte ja saadavad neid õpetajale. Roosnupp kavatseb materjalid alles hoida, sest näiteks klassi jagu koomikseid teemal „Minu esimene distantsõppe nädal“ võib olla väga tähenduslik ja väärtuslik, lisaks sellele, et on huvitav vaadata nii praegu kui tulevikus.


KOMMENTAAR

Kristi Mumm.

Kristi Mumm, Tartu Forseliuse kooli õppealajuhataja:

Liis-Marii töötab Tartu Forseliuse koolis alles teist õppeaastat, aga on silma jäänud kui väga abivalmis tegus noor õpetaja, keda hindavad nii õpilased kui ka kolleegid. Eriti meeldib mulle Liis-Marii lähenemine õppimisele ja õpetamisele – eelkõige lähtub ta õpilasest, andes tunda, et iga õpilane on talle oluline. Liis-Marii ehitab õppeprotsessi üles tervikuna, mõtestab õppimist ja õpetamist sisuliselt, on oma tagasiside andmisel õpilastele alati toetav, suunav, selgesõnaline ja sõbralik. Liis-Marii oskab jääda keerulises olukorras rahulikuks ja analüütiliseks. Ta oskab hästi kuulata, teisi arvestavalt oma arvamust avaldada, ise uute ja põnevate ettepanekutega välja tulla ning ka kolleege nendega sütitada.

Liis-Marii on meeskonnamängija, aga tal on ka liidriomadused. Praeguses distantsõppe olukorras on ta väga hästi hakkama saanud, jätkates koostööd oma kolleegidega, planeerides nendega koos tunde ning jagades õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, suunates õpilasi veebivahendusel oma õppe-eesmärke analüüsima. Liis-Marii on valmis katsetama uusi digilahendusi ja võimalusi ning jagama oma kogemust kolleegidega ja vajadusel ka kolleege abistama. Kuna Liis-Marii on väga hea analüüsivõimega ning parajas annuses kriitiline, on temaga vestlused pigem arutelulaadsed, kus küsimuste toel leiab Liis-Marii tihti ise vastused. On suur rõõm, et Liis-Marii on meie kooli õpetaja!


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetaja Roosnupu roosiline elu – iga päev uus seiklus”

  1. Jüri Sasi ütleb:

    Väga hea artikkel – aktuaalne, ideederohke, julgustav. Tubli, ÕP ja Sirje Pärismaa!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!