Õpetajate Leht 3. aprillil

1. apr. 2020 - Kommenteeri artiklit

Me ei mõtle täna enam nii, nagu mõtlesime eile

Eranditult kõik, ka väga digipädevad õpetajad ja töötajad on leidnud enda jaoks uusi tehnoloogilisi vahendeid, ja mis peamine ‒ on sunnitud neid kasutama, kirjutab Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis. Mitmed õpetajad on saanud (digi)eduelamuse, sest pingutasime ja see õnnestus. Kuid kuna kunstikooli õpe on tehnoloogiapõhine, jääb osa õppijaid nüüd ebavõrdsesse olukorda, sest võrreldes üldharidusega ei ole tavaline nutiseade ja mobiilne internet meie erialaõppeks piisavad.

Kristlik haridus on eelkõige dialoog

Mis on klassikaline haridus? Mis iseloomustab kristlikku haridust? Miks vaatavad lastevanemad praegusel ajal üha enam kristlike koolide poole? Püha Johannese kooli lapsevanem Merle Liivak intervjueeris dr John Mark Reynoldsi Ameerika Ühendriikidest Houstonist, kes kõneles neil teemadel kooli korraldatud konverentsil „Loojast loovuseni“.

Õpetaja Roosnupu roosiline elu – iga päev uus seiklus

Tartu Forseliuse kooli noor õpetaja Liis-Marii Roosnupp kavatseb tuleviku tarbeks alles hoida karantiiniajal oma õpilaste kodus tehtud pildid. „Klassi jagu koomikseid teemal „Minu esimene distantsõppe nädal“ võib olla väga tähenduslik ja väärtuslik ning huvitav vaadata nii praegu kui tulevikus,“ sõnab folkloristikamagistrist õpetaja.

Äärmuste tundmine aitab hakkama saada kõigi ülejäänutega

Erivajadusega õpilase tugev vastupanu kõigele uuele paneb õpetaja oma tööd sammhaaval läbi analüüsima ja esitama lapsele korraga uut vaid väga väikese ühiku kaupa, andes rohkelt aega harjumiseks, kirjutab Tartu Masingu kooli arendusjuht metoodika alal Merje Kivikas. Samuti aitab uue omaksvõtule kaasa lapse motiveerimine tema erihuve arvestades. Meelekindlus on autistide puhul isiksusejoon, millest saame ise eeskuju võtta. Autistid liiguvad endale jõukohase eesmärgi suunas äärmise järjekindlusega.

Lasteaiaõpetajad teevad kaugtööd

Juba kolm nädalat on möödas eriolukorra väljakuulutamisest, lasteaiad lastest tühjad ja paljud õpetajad kaugtööl. Kuna keegi ei tea, millal harjumuspärane elu taastub, jagavad õpetajad digivahendite kaudu nädalaplaane ning ideid ja tegevusi, mida lastega kodus teha.

Digirahvas õpib kodus õppima: kiidame õpetajaid ja õpime kriisiolukorrast  

Ajal, mil teised riigid alles teevad plaane, kuidas suletud koolide tingimuses õppetööd jätkata, suudetakse meil koolitööga jätkata eriolukorra esimesest päevast peale. Doris Põld lahkab kodu- ja distantsiõppega seotut lapsevanema seisukohalt. Ta märgib, et õpetajad peaksid kasutama seda keskkonda, mis neile käepärane on, aga tuleb arvestada, et ka laps peab suutma kasutada erinevaid keskkondi ning neile ligi pääsema. Ta kutsub õpikeskkondade omanikke ja digiõppe toetajaid üles küsima õpetajatelt kriisiolukorras kogetu kohta tagasisidet. „Nii suudame üles ehitada midagi palju jätkusuutlikumat tulevikuks,“ arvab ta.

Mälumaastikud ekraanil

Olgugi et muuseumid on oma näitusesaalide uksed praeguseks sulgenud, leidub nende veebiaknaid rohkem kui kunagi varem. Praeguses eriolukorras on Eesti muuseumid ja mäluasutused kokku kogunud suure osa oma loodud digitaalsetest materjalidest, et õpetajad saaksid neid oma ainetundides distantsõppe ajal kasutada. Nüüd tuleb edasi mõelda, milline on muuseumide digivõimekus ja tugiteenuste võrgustik või hoopiski digistrateegia? Kuidas areneksid muuseumid digivaldkonnas edasi, et koostöö oleks sujuv, säästev ja mõtestatud?

Soome Instituut jagas tunnustusi

Soome instituudil on tavaks tunnustada Eestis soome keele õpetajaid ja seda keelt õpetavaid koole. Nii ka tänavu. 2019. aasta soome keele õpetaja tiitli pälvis Tartu Tamme gümnaasiumi pedagoog Piibe Leiger. Uue tulija nimetuse sai Lasnamäe Pae gümnaasiumi soome keele õpetajale Anna Petersonile ja tema kool nimetati aasta soome keele kooliks.

Aasta soome keele õpetaja Piibe Leiger: soome keel võlus mind kohe

Piibe Leiger on soome keelt, eesti keelt ja kirjandust õpetanud Tartu Tamme gümnaasiumis 2001. aastast. Kuid hõimurahva keelt on ta õpetanud ühtekokku ligi veerandsada aastat. Ta on loonud ja hoidnud kultuurisuhteid Soome koolidega, korraldanud õpilastele põnevaid ettevõtmisi keeleõppe elavdamiseks ja teinud õppimise huvitavaks.

Kuidas olla õnnelik ja andekas?

Helsingi ülikooli kasvatusteaduse emeriitprofessor Kari Uusikylä on pikka aega uurinud andekust ja kirjutanud sel teemal raamatuid. Uusikylä leiab, et igaüks võib milleski areneda heaks tegijaks ja igaühe annet tuleks toetada. Oma võimete leidmine teeb professori sõnul elu väärtuslikuks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!