Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas – uus moodul kutsekoolidele

24. apr. 2020 Sirje Pärismaa toimetaja - 2 kommentaari

Jane Mägi.
Virve Kinkar.
Katrin Kivisild.

Hiljemalt 1. septembrist 2021 alustavates kutseõppekavades asendatakse senine moodul „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“ uue mooduliga „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“. Kuidas mooduli rakendamiseks valmistuda? Selgitusi jagavad uue mooduli väljatöötajad Jane Mägi (Kuressaare ametikooli juhtõpetaja), Virve Kinkar (SA Innove kutsehariduse peaspetsialist) ja Katrin Kivisild (SA Innove programmijuht; programmi „Edu ja tegu“ kutsehariduse ettevõtlusõppe suuna juht).

Praegune olukord on ilmekas ja valus tõend selle kohta, et elame muutuvas maailmas ja muutused eri elusfäärides on ootamatud, kulgevad kiiresti ja on globaalse mõjuga. Maailm meie ümber on üha ettearvamatum ja tuleviku prognoosimine järjest keerulisem. Ometi soovime kutseõpet kavandades anda õppijatele jätkuvalt parimat võimalikku ettevalmistust ees ootavaks tööeluks. Kuid milline on see töö? Milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid vajavad õpilased edukaks tööeluks? Tööks, millest me eriti midagi ei tea, või ametiks, mida praegu ehk olemaski pole?

Kutsestandardid ja nende alusel koostatud õppekavad kirjeldavad heal juhul piisavalt hästi praeguse töömaailma vajadusi ja ootusi, kuid kas me ikka võime kindlad olla, et ka kolme-nelja aasta pärast on just needsamad teadmised, oskused ja hoiakud kõige olulisemad?

Miks asendati „Karjääri planeerimise ja ettevõtluse aluste“ moodul uue mooduliga?

Kasvab vajadus üldpädevuste, sh karjääri kujundamise ja ettevõtlikkuspädevuste ning ettevõtlusoskuste kui muutuvates keskkondades inimeste toimetulekut suurendavate pädevuste järele (EL-i soovitustes liikmesriikidele kirjeldatud elukestva õppe võtmepädevustena).
Töömaailmas toimuvad muutused ja muutuvad ka ootused inimeste oskustele.
Eesti haridusasutustes rakendatakse muutunud õpikäsitust.
Koolidelt on saabunud tagasisidet ülepaisutatud mahu ning üksikute teemade vähese sidususe kohta, mis ei toetanud mooduli kui terviku rakendumist.

Loodud moodul „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ on kõigi õppekavade vundamendiks, kus sisu ja õpitulemused on seotud õppija enda ja keskkonna mõistmisega, valikute analüüsi ja otsustamisega, uue väärtuse loomise ning ühiskonda panustamisega. „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ on üldpädevusi kujundav põhiõpingute moodul kõikides tasemeõppe kutseõppekavades.

Mooduli õpiväljundites ja hindamiskriteeriumites on õppe eri tasemetel selged erisused. Selle kaudu kaob õppesisu dubleerimine. Kui mooduli läbinud õppija jätkab õpinguid järgmise taseme õppekavas, lisanduvad õppesisusse uued aspektid ja rõhuasetused, õpetajad saavad kasutada mitmesuguseid õppemeetodeid ja -ülesandeid, arvestades õppijate suurenenud iseseisvust ning väärtustades nende varasemat õpi- ja/või töökogemust.

Lisaks sisulistele muudatustele muutub mooduli maht. Uue põhiõpingute mooduli „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ maht on 5 EKAP-it. Seega suurendatakse riiklikes õppekavades valikõpingute mahtu 1 EKAP-i võrra ning vähendatakse senist põhiõpingute mahtu omakorda 1 EKAP-i võrra.

Oluline on rõhutada, et tegemist on väärtusega, mitte auditoorse töö mahuga tundides. Seega on koolidel võimalik õppekava spetsiifikat ja taset arvesse võttes „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ mooduli rakendamine kavandada ja läbi viia erinevalt, ruum õppekavas on selleks olemas (vt joonist).

Õppija vaade

Õppija vaates võib mooduli õpiväljunditeni jõudmist võrrelda ammustest aegadest tuntud õpipoisist meistriks mudeli alusel liikumisega. Sellel teekonnal on juhitud eneseanalüüs eelkõige suunatud kutsealasele arengule (samas teisi elurolle arvestades) ning õpitu rakendamisele. Keskseteks küsimusteks, millele õppijaid vastuseid otsima suunatakse on: kus olen meistriks saamise teel praegu, õpingute alguses; mida, miks ja kuidas peaksin tegema, et jõuda soovitud eesmärgini (nt kutseeksami edukas sooritamine); kuidas luua omandatud oskusi endale ja teistele uuteks väärtusteks; mida saan ja pean tegema, et olla töömaailmas konkurentsivõimeline?

Moodul lähtub nüüdisaegsest õpikäsitusest ja eeldab õppijakesksust ka rakendamisel.

Õpiväljundeid hoitakse fookuses kogu õppeaja jooksul (oma õpitee kavandamine õpingute alguses, pidev tagasiside ja eesmärkide täpsustamine erialaõpingute jooksul ning õpitu rakendamisele suunatud tegevus õpingute lõpus).
Rakendamine nõuab koolimeeskonna koostööd ja kokkuleppeid, et vältida dubleerimist või mõne õpiväljundi kahe silma vahele jäämist.
Kutseõpetajad on iga päev õppija arengu suunajad, nõustajad ja juhendajad.
Kasutatakse asjakohast ja mitmekesist õppemetoodikat.
Õppeülesanded toetavad õppija individuaalsust ja pakuvad lahendamiseks mitmeid valikuvõimalusi.

Kuidas SA Innove toetab kutseõppeasutusi mooduli rakendamisel?

Innove aitab uue mooduli loomise ja selle rakendamise toetamise kaudu kutseõppeasutustel täita neile kutseõppeasutuse seadusega sätestatud ülesannet – luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk pädevused ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks.

SA Innove pakub kõigile kutsekoolidele koolitusi, personaalset nõustamist kooli meeskondadele, õpetajatele ja mooduli rakendamise juhendmaterjale.

Kutsekoolid, kes soovivad hakata uut moodulit rakendama 1. septembrist 2020, saavad õppekava muudatused sisse viia ning esitada EHIS-es muudatuse taotlusena hiljemalt kümme tööpäeva enne järgmise komisjoni toimumist.

Täpsemat infot jagab SA Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri programmijuht Katrin Kivisild (katrin.kivisild@innove.ee, 735 0747).

Huvitavaid fakte

2019.–2020. aastal loodi 53 õpilasfirmat kaheksas kutsekoolis: Haapsalu ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses, Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis, Räpina aianduskoolis, Rakvere ja Kuressaare ametikoolis, Tartu kutsehariduskeskuses ja Viljandi kutseõppekeskuses.
Kõige enam tegutseb õpilasfirmasid Viljandi kutsehariduskeskuses – 23.

Ettevõtlusõppe õpik kutseharidusele

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ ning SA Innove koostöös valminud ettevõtlusõppe õpik kutseharidusele on universaalne õpik majanduse ja ettevõtluse õppimiseks kutseõppes õppijale, kuid sobib kasutamiseks ka gümnaasiumis nii ainekavasiseseks kui ka -üleseks õppeks. Õpik on teejuht alates ideest kuni ettevõtte loomiseni, pikitud praktiliste ja eluliste ülesannetega.

Õpik on leitav Opiqu sisuplatvormilt, E-koolikotis.

Ettevõtlikkus ennekõike

Mari Tikerpuu, HTM-i kutsehariduse osakonna peaekspert:

Programmi „Edu ja tegu“ meeskond on nakatanud ettevõtlikkuse pisikuga ka Eesti kutsekoolid. Uus moodul kutsekeskhariduse õppekavades toetab nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist.

Edukat äri võib hakata ajama kahte moodi: üldjuhul tingib vajadus pakkumise või siis vastupidi. Kui riigi vaates asendada sõna „äri“ väljendiga „tulevikuvajadusi arvestav haridus“, otsime vastust küsimusele, kuidas saab haridussüsteem toetada ettevõtliku ja eneseteadliku noore inimese kujunemist, kes armastab õppida ja uurida, valikuid teha, riskida, eksida, aga ka pingutada, jagada ja anda ning olla seejuures meeskonnamängija ja panustada teadlikult ühiskonnaelu edenemisse. Kas tulevikuhariduse vajadus on praegu olemas? Või tuleb haridussüsteemil luua pakkumine?

Eesmärk toetada iga Eesti noore ettevõtlikkuspädevust pole tagaplaanile jäänud ka haridusstrateegia 2035 visioonis ja Euroopa tasandilgi võtab see järjest olulisemaid mõõtmeid.

„Edu ja tegu“ programmi toel on ettevõtlikkust toetavate meetmetega kokku puutunud iga Eesti kool. Selge vajadus toetada kutsekooli õppija ettevõtlikkust ja teadlikke karjääriotsuseid on olemas nii statistika kui kutsekooli vilistlaste hinnangul. Ligi viiendik kutsehariduse valinuid suundub poole õppimise pealt uuele ringile oma õpi- või tööteed jätkama. Uuringute põhjal võib selle põhjuseid otsida õppija taustsüsteemist, põhikoolikogemusest ja õppe standardiseeritud sisust. Küsimus, kuidas toetada õppija professionaalse identiteedi kujunemist ning näidata selgemat seost iseenda ja muutuva töökeskkonna vahel, on saanud programmi toel vastuse.

Küsimusele, kuidas haridussüsteem saab tulevikunoore kujunemist toetada, on nii uue mooduli pealkirjas kui väljundites vastus olemas. Toetada saab iseendaks saamist ja suutlikkust näha võimalusi ümbritsevas keskkonnas ning toita soovi panustada uute väärtuste loomisesse, väärtustada üksteiselt ja koosõppimist. Pingutamine ja õppimises püsimine on edu tänased ja homsed võtmesõnad, mis hoiavad inimesed nii enda kui ühiskonna jaoks väärtuslikult hõivatuna.