KEELEKASTE ⟩ Pööriöise öösorri täht

9. apr. 2020 Priit Põhjala - Kommenteeri artiklit
Priit Põhjala.

Kui jätta kõrvale võõrtähed c, q, w, x ja y ning võõrsõnatähed f, š, z ja ž, on eesti tähestikus veel kakskümmend kolm tähte. Neid tähti nimetatakse omasõnatähtedeks, ja nendest kõige harvaesinevam on ö.

Mõni ehk arvab, et Saaremaal on vastupidi – et seal on ö kõige sagedam täht või vähemasti kõige sagedam häälik. Aga nii see muidugi ei ole. Ö-häälik õ-hääliku asemel on lihtsalt see saarte murde markantne erijoon, mis eesti rahva enamikule, see tähendab mandrieestlastele kõige teravamalt silma ja kõrva torkab.

Pole siis ka ime, et kui turundusinimestel on vaja kuidagi rõhutada reklaamitava toote saaremaisust, tirivad nad esimese asjana lavale ö. Reklaamides laenatakse toote päritolu allakriipsutamiseks, selle sidumiseks mingi paigaga ikka sellele paigale iseloomulikku keelt, aga harva tervikuna. Pigem laenatakse üksikuid, kõige karakteersemaid grammatilisi tunnuseid, sõnu või häälikuid-tähti; see ajab asja ära, enamaks ei tarvitse adressandil ega adressaadil pädevustki olla.

Ja nii saabki näiteks pidulaua katta vabalt üksnes sääraste söökide-jookidega, mille nimes või tunnuslauses taotleb nii-öelda saarteefekti just see üks, saarte murde stereotüüpseim palgejoon: Öige talusült, Pörssa grillribi, Önne Juure Kaalikakrömpsud, Mönus mesi, jõhvikamaitselised Kröbinad, Öuna käsitöölimonaad, „mönus janukustutaja“ Saaremaa vesi ja nönda edasi ja nönda edasi.

Tuntuim näide oleks siinkohal mõistagi Saaremaa Vodka oma reklaamtekstidega „Vötame mönuga!“, „Tervitame öllesöpru, mönuga!“, „Saaremaad sobib vötta küpsete kadakamarjade vöi kuuma suitsulestaga …“, „Vötsime uue stiilse pudeli“ ja nii edasi. Kunagi oli toote kodulehel isegi „Suure tölgi“ nimeline rakendus, mis pani iga veebilehe, mille aadress sisestati, „kohemaid kenasse Saaremaa keelde“ – see tähendab asendas õ-d ö-dega.

Ö pälvib palju tähelepanu veel juhul, kui hakatakse rääkima häälikusümboolikast – motiveeritud seosest sõnade häälikulise koostise ja tähenduse vahel, sellest, et ka häälikuil on mingid üldkehtivad tähendusvarjundid. Tavaliselt omistatakse siis ö-häälikule pejoratiivne väärtus, loetledes sõnu, kus ö foneetilised omadused aitavad edastada mingit halvustavat või muul moel ebameeldivat sisu: „könn“, „möku“, „mölakas“, „rööv“, „löga“, „mölisema“, „röökima“, „öökima“ …

Ent sedasorti häälikusümboolika-alastest teesidest ei maksa ülearu vaimustuda, need on paljuski subjektiivset ja oletuslikku laadi ega võimalda veenvaid üldistusi. Mingeid suundumusi ja seaduspärasid võib seal ju täheldada, kuid need on üsna piiratud ega toimi kõigil juhtudel ühtmoodi, nagu leiab ka keeleteadlane Renate Pajusalu raamatus „Sõna ja tähendus“ (2009).

Filoloog ja luuletaja Mart Mäger on oma stilistikaõpikus („Eesti keele õpik XI klassile“, 1985) põhjendanud ö suhtelist pejoratiivsust mitte hääliku kvalitatiivsete, vaid kvantitatiivsete omadustega: „Eesti /ö/ tendents väljendada halvustavat või humoristlikku sisu (P. Ariste tähelepanek) seletub /ö/ asendiga keele foneetilises süsteemis: /ö/ esinemissagedus on kõige väiksem.“ Sealsamas rõhutab temagi, et mingit iseseisvat tähendust häälikutel pole, nad „iseenesest ei ole ilusad ega inetud“ ning ulatuslikum häälikusümboolika „kas puudub, avaldub mingi tendentsina […] või kehtib väga piiratud ulatuses“.

Nii võib ö-gi ühelt poolt toetada sõnade negatiivseid tähendusi, aga teisalt leiab vaevata küllalt näiteid ö-d sisaldavatest sõnadest, mis on enamikus kontekstides pigem neutraalse või positiivse sisuga: „köök“, „nööp“, „ööbik“, „söakas“, „töökas“, „öko“, „sööma“ … Mõnigi ö-sõna, mis on ühes fraseologismis selgelt negatiivne („hambaid sisse lööma“, „litsi lööma“), omandab teises hõlpsasti positiivse mõtte („patsi lööma“, „kepsu lööma“).

Muuseas, aasta tagasi, kevadel 2019, tõstis rahva tahe kolmekümne kõige eestilikuma sõna sekka ka kolm kaunilt helilist, põneva kõla- ja sisumündiga ö-küllast sõna: „öö“, „pööriöö“ ja „öösorr“. Eks seegi ole märk ö meeldimusest – sellest, et ö ei saa olla üksnes ebameeldiva sisu vahetalitaja.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!