Riik on eraldanud toiduraha iga lapse jaoks. Kuhu see kaob?

24. apr. 2020 Mari-Vivian Ellam Kiltsi kooli õpetaja - 10 kommentaari
Tallinna linna viimane toidupakk. Fotod: erakogu
Mari-Vivian Ellam.

Olukorras, kus riik on eraldanud valdadele koolilaste toiduraha, on mitmed pered olukorras, kus enam kui kuu aega pärast distantsõppe algust pole nad koolitoidust kippu ega kõppu kuulnud ning paiguti peab toidupakki lunima või vajadust abi järele kirjalikult tõestama.

Küllap pole saladus, et tasuta koolitoit on suurele osale Eesti peredest suureks abiks. Töötanud õpetajana väikses maakoolis ja näinud, kuidas koolivaheajal mõned lapsed lausa silmanähtavalt kõhnusid, oli minu esimene mure pärast Eestis eriolukorra välja kuulutamist, mis saab vaeste perede lastest.

Enne kui jõudsin muremõtteisse langeda ja teemat avalikult tõstatama hakata, tuli Tallinnast rõõmustav uudis, et kõik lapsed saavad ka koolist koju jäädes süüa. Sama kuuldus mujaltki Eestist, kuid vaikselt hakkas minu kõrvu kostma ka teistsugust infot.

Aktiivsed: Tallinn, Muhumaa, Setumaa

Võtsin teema üles Facebooki-grupis „Positiivne ja rahumeelne lapsevanemlus“ ja uurisin emadelt, kuidas nende vald on olukorra lahendanud.

Tallinna linna toidupakkide kohta kirjutati mitu väga sooja tagasisidet. Infot on jagatud piisavalt ning tundub, et vanematel ei ole enamasti tunnet, nagu oleks toit mõeldud ainult vaestele, pakke julgetakse vastu võtta.

Lisaks majanduslikule abile tundub toidupakil olevat tugev emotsionaalne väärtus. Lapsevanem Merle kirjutab näiteks: „… pakk on ise selline, et jätkub kõigile: pakk mune, makarone, leib, juust, Salvesti purgitoitu, piim, kurk, puuvilja, porgandit, kohupiima, lihapallid. Nüüd, enne koolivaheaega oli pakk veel suuremaks tehtud, oli ka hommikusöögi müslit, joogijogurt. Tõsiselt üllatunud ja hoitud tunne on seda pakki saades olnud.“

Muhu vald jagavat kõigile toidupakke ja soovijatele lisaks sooja toitu. Setumaal olla alguses jagatud suppi ja nüüd viidavat kõigile koju pakke. Pakke on jagatud ka Kuusalus, Rõuges, Antslas, Viljandis, Kadrinas, Ahjal, Hiiumaal, Märjamaal, Räpinas, Toilas, Kiilis ja mujal.

Paki sisu erineb paiguti palju. Räpinas jagatavas pakis on näiteks nii käsitööleiba kui kohalikke lihatooteid, Põltsamaal peamiselt kuivained.

Hilised ärkajad ja tagasihoidlikud toidujagajad

Samal ajal kui mitmed vallad ja linnad jagasid juba hoogsalt pakke, teised alles ootasid ja vaatasid. Järva vald plaanib hakata toitu jagama alles pärast koolivaheaega ehk umbes poolteist kuud pärast eriolukorra algust. Keila vald esialgu toitu ei jaganud, ent kuna vanemate huvi selle vastu oli suur, organiseeriti ka pakid ja esimene toit on juba laiali jagatud.

Mitmed vallad ja/või koolid on toidupakkide jagamise kohta jaganud infot nii, et jääb mulje, nagu võiksid toitu küsida ainult need, kes on suures hädas.

Sellist infot kuuldus näiteks Lääne-Harju vallast, kus üks vanem kirjutas nii: „Meil viiakse vallas soe lõunasöök lastele, kes soovi avaldanud. Kuna ise käime abikaasaga tööl, mõtlesin paar nädalat pärast kriisi algust, et uurin ka selle tellimise kohta 2. klassi õpilasele. Üsna tüütu mõelda iga päev, millist toitu laps endale ise teha saaks. Kahjuks ei leidnud kuskilt infot ning sinna see mõte jäigi.

Kui oleksin kooli kirjutanud, siis ehk oleks ehk infot saanud, aga see tundus tol hetkel liialt tülikas. Käisin Stuudiumi läbi ja märtsis on ikka kooli poolt teavitus tulnud (kriisi alguses). Aga see tundus nn hädas olijatele sõnastatud. Ma ei saa väita, et meil otseselt suur vajadus oleks, ja seepärast jäi toit tellimata.“

Väike-Maarja gümnaasium saatis lapsevanematele 9. aprillil, pea kuu aega pärast eriolukorra algust kirja, et järgmisest nädalast on kõigil toiduabi vajavatel peredel võimalik saada koolist toiduaineid, kusjuures toiduabi saab üks kord nädalas koolilõuna maksumuse ulatuses: 1 toidupäev – 1 euro. Senini oli aga vaikus, kusjuures ühe õpilase ema ütles, et oli juba enne nii suures hädas, et küsis isegi vallast toiduabi, kuid telefonile ei vastanud seal keegi.

Vanemate jaoks tundub olevat oluline, kuidas koolitoidu pakkumine sõnastatud on. Üks ema näiteks kirjutab: „Pole küll siiani Kanepi vallast midagi saanud. Esimese paki kohta oli Stuudiumis info, et kel vaja, andku endast märku. Leidsime siis, et kindlasti on peresid, kus abi rohkem ära kulub, ja pakki ei küsinud. Algava nädala kohta aga tuli teade, et kõigile koolilastele on toidupakk ette nähtud ja kes ei soovi, andku teada. Kuna seekord oli kirjas, et pakk on ette nähtud kõigile, siis võtame loomulikult abi vastu. Lihtsalt esimese „pakkumise“ tekst ei tõmmanud ilma tungiva vajaduseta küsima minema.“

Toidupakid kui sotsiaalabi väljavalitutele

Mitmed vallad on läinud seda teed, et jagavadki toidupakke rangelt ainult vaesematele peredele ning pakisaamine on tehtud ebamugavaks ja paljudele ka kättesaamatuks.

On valdasid, kus peab tegema kirjaliku avalduse, seejärel vallaametnikud hindavad abivajadust ja vastavalt sellele käitutakse. Kolme lapse ema Kastre vallast kirjutas, et neil peab mitut moodi (mh pangakonto väljavõttega) tõestama, et pere seda toitu tõesti vajab. „Olen väga pettunud selles toiduabi küsimuses. See kadalipp väsitab.“

Ema leiab, et pangakonto väljavõte ei ole adekvaatne alus toidu jagamiseks, kuna märtsis on tulnud ka tuludeklaratsiooni raha ning väga paljudes peredes on majanduslik olukord varasemaga võrreldes järsult muutunud.

Sama rääkis ema Saue vallast: „Koolitoidu teemal oli just juttu Saue linna kodanike Facebooki-lehel. Saue linnas ja vallas jagatakse toitu ainult väga kehvades oludes peredele. Vallajuhid väidavad, et kõigile lastele ei ole võimalik pakke teha. Sellest vestlusest tuli välja, et toidupakki sooviksid väga paljud. Eriolukorra teisel nädalal küsis muu jutu sees ainult ühe (mul on kaks last) lapse õpetaja, kas keegi vajab toitlustamist. Facebooki-vestlusest selgus, et väga paljusid ei olnud kool/õpetaja sellisest võimalusest informeerinud. Vald olevat juba ise kaardistanud need pered, kes hädas, aga samas on praegu paljudel eriolukorra algusest olukord kehvem.“

Emal Elvast oli selline kogemus: „Elva valla kohta otsisin infot selle kohta ja ametnik vastas nipsakalt, et toidupakke võimaldatakse ainult toimetulekupiiril lastele ja teistele lastele raha üle ei jää, see katab siis transpordikulu.“

Ka Tartu linn on lähenenud olukorrale vajaduspõhiselt: „Tartu linn võimaldab eriolukorra algusest peale tasuta sooja lõunasöögi kojutoomisega. Seda umbes 200 perele, kes on kõige raskemas olukorras. Lisaks pakub lastekaitse liit kõigile soovijatele tasuta suppi. Ja nüüd tuli üle Eesti veel Euroopa Liidu tasuta toiduabi ehk 12 kilo kuivaineid neile, kes on eelnevate kuude jooksul toimetulekutoetust või muud sotsiaaltoetust saanud.“

Erinevused kooliti valla ja linna sees

Nagu Saue vallas, ei ole hulk lapsevanemaid ka Pärnust, Kambjast, Viljandist, Tartust, Saaremaalt koolitoidu kohta üldse mingit infot saanud. Saaremaa lapsevanem: „Ei tea küll Saaremaa ühisgümnaasiumi kohta midagi. Laps käib koolis viimast aastat ja oleme ka kaugemal, aga pole kuulda olnud pakkumist. Riigi poolt nagu igale lapsele muidu tasuta toidu osa ju mõeldud kuni gümnaasiumi lõpuni.“

Suuremates linnades, kus koole on rohkem (Pärnu, Viljandi, Paide), aga ka vallasiseselt toidu- ja infojagamine kooliti erineb. Mõnes koolis on info olemas ja ka pakke jagatakse hoolsalt, teise sama valla/linna kooli õpilaste vanematel puudub aga igasugune info ning koolist ei saa seda ka küsides.

Pärnumaal tuuakse mõnes vallas soovijatele koju soe toit, teises aga uhke toidupakk. Ehkki mõnele perele on soe koolitoit abiks (eriti kui vanemad on tööl), kaotab see mõtte kohe, kui peres on rohkem lapsi, kes kõik ei käi samas koolis. Tundub pentsik lasta ühele lapsele toiduports koju tuua ja siis ülejäänutele eraldi süüa valmistada, põhjendavad emad, miks nad on toidust loobunud. Paki vastu oleks huvi suur, kuid seda igal pool ei pakuta.

Paiguti on sooja koolitoidu kojutoomisel aga arvestatud pere kõigi lastega, olenemata sellest, kas nad käivad koolis või lasteaias. Üks ema kirjutab: „Tõrva vallas saavad kõik soovijad sooja lõuna, viiakse koju. Eelduseks pere tahteavaldus. Seda juba pea eriolukorra algusest saati. Kõik pere lapsed saavad toitu (st kui peres nt kolm last, üks koolis ja teised lasteaias, siis saavad kõik kolm last). Aidatakse ka toiduabiga, kui selleks vajadust on – st niisama koolid vms peredele hetkel toidupakke ei tee.“

Lisaks Tõrvale on kuulda olnud, et mujalgi jagatakse toitu/toidupakke ka lasteaialastele (näiteks Hiiumaal). Mõnes paigas, kus seda ei tehta, oleks siiski huvilisi.

Mõnes peres käivad lapsed eri koolides, kus kõigis on erinev lähenemine, jagatakse koguni raha: „Minu kolm koolilast käivad igaüks eri koolis. Tartu kutsehariduskeskus saadab õpilastele toiduraha, Põlva koolist pole toiduteemal mingit infot saadetud, Johannese kool ja lasteaed Rosmal jagab soovijatele toidupakke.“

Olukord paraneb, aga murekohti on

Rõõmu teeb, et mitmetes valdades ja linnades on koolid ja vallad tegusad ning toitu pakutakse aktiivselt, suisa helistatakse lapsevanematele. Tore on kuulda, et mitmed paigad, kus senini oli vaikus (Väike-Maarja, Järva vald, Keila jm), on hakanud asjad liikuma.

Kahjuks on mitmel pool lapsevanemale mõeldud info sõnastatud nõnda, et ta ei tihka toidupakki küsida, kui just häda väga käes ei ole. Samuti on kahju, et mõni vald pakub küll sooja toitu, kuid pered ei saa seda kasutada, sest kui peres on veel näiteks lasteaialapsi, on ebamugav ühele lapsele sooja toitu koju tellida, samas kui teised jäävad ilma.

Kõige kurvem on aga see, et enam kui kuu aega pärast eriolukorra algust ei ole paljudest koolidest jagatud lapsevanematele mitte mingisugust infot toidupakkide kohta. Olgu olukord milline tahes, infot tuleks ikka jagada. On mõistetav, et kasvanud kulude juures ja lisanduvate transpordikuludega võib vallal olla keeruline pakkuda toidupakke kõigile peredele. Mõne valla puhul tekib aga siiski õigustatud küsimus, mida tehakse riigi jagatud sihtotstarbelise rahaga, kui toitu ega toidupakke ei jagata või hakati neid jagama alles ligi kuu aega pärast eriolukorra algust, ning seda vaid vähestele ilma kojutoomiseta ja ikka ainult ühele lapsele mõeldud summa piires.


10 kommentaari teemale “Riik on eraldanud toiduraha iga lapse jaoks. Kuhu see kaob?”

  1. Terje Jürivete ütleb:

    Lugesin teie artiklit 24. aprilli Õpetajatele Lehes Riik on eraldanud toiduraha iga lapse jaoks. Kuhu see kaob?. Töötan Pärnu LV haridusosakonnas ja tegelen eriolukorra ajal laste koolitoidu küsimusega. Kuna väited Pärnu linna koolide segase koolitoidu jagamise osas olid riivavad, siis soovin teie artiklit täiendada. Pärnu linna koolide koolitoidu kohta on teie artiklis esitatud ebapiisava info põhjal tõele mitte vastav info.
    Pärnu linnavalitsus koolipidajana lähtub Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja antud juhistest koolilõuna korraldamiseks distantsõppe perioodil (https://www.elvl.ee/htm-juhised-koolilouna-korraldamiseks-distantsoppe-perioodil).
    Eriolukord ei olegi tavaolukord ja koolid praegusel ajal õpilasi harjunud viisil toitlustada ei saa.
    Pärnu linna üldhariduskoolides õpib peaaegu 7000 õpilast, mis tähendab, et mingeid eriolukorrast tingitud reegleid tuleb kehtestada ka koolitoidu jagamisele, et abivajajad saaksid abi mõistlikul viisil ja kõigi tervise turvalisus oleks tagatud.
    Eriolukorrast tingituna otsustasime koostöös sotsiaal- ja haridusosakonna spetsialistidega, et sooja koolitoitu saavad õpilased, kelle perel on keeruline majanduslik olukord, vanem/vanemad tööl eesliinil (meditsiin, pääste, toidukaupluste klienditeenindajad jt.) ning lapsevanemad, kelle sissetulek kahanes märgatavalt.
    Pärnu linnavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakond tegid ja jätkavad koostööd sooja koolitoitu vajavate laste väljaselgitamiseks. Kaasatud on koolide juhtkonnad, HEV õpilaste õppe korraldajad koolides, klassijuhatajad/õpetajad, koolide tugispetsialistid, lastekaitse spetsialistid. Lastevanematega suheldakse otse nii telefoni kui e-posti teel.
    Alustasime sooja koolilõuna pakkumist koheselt peale eriolukorra väljakuulutamist. Sellele eelnes arutelu kuivtoidupakkide ja sooja koolilõuna pakkumise eeliste/puuduste üle. Jõudsime otsusele, et soe koolitoit on kodus üksi olevale põhikooli õpilasele tervislikum kui toiduained, millest väike laps ei oska veel süüa valmistada.
    Soe koolitoit viiakse esmaspäeval (27. aprillil) koju 365 õpilasele, nimekiri täieneb igapäevaselt.
    Meie poole pöörduvad nii vanemad ise kui klassijuhatajad ja tugispetsialistid. Isiklikult võtan iga koolitoidu nimekirja lisatud lapsevanemaga/noorega ühendust ja räägime toidu kättesaamise protseduuri läbi.
    Meie poolt pakutavat koolitoitu saavad ka kutsekoolide õpilased (sh. Tallinnas asuvate kutsekoolide õpilased) ja gümnaasiumiõpilased.
    Vaid mõned üksikud lapsevanemad on avaldanud soovi saada siiski kuivtoidupakke või näidanud välja rahulolematust, ülejäänud vanemate sõnul on meie tegevus nende perele suureks abiks ja nad on tänulikud.
    Kuivtoidupakke Pärnu linnale kuuluvates üldhariduskoolides ei jagata va tõhusamat hariduslikku tuge vajavate laste koolis. Viimati mainitute puhul on küsimus lapse vajaduses eritoitumise järgi mille tõttu lapsele nö tavaline koolitoit ei sobi.
    Kuivtoidupakke jagatakse mõnes Pärnu linnas tegutsevas erakoolis või siis hoopis mõne teise organisatsiooni kaudu.
    Küsimuse üle kuhu kaob koolitoidu raha, keegi muretsema ei pea. Raha üle peab arvet omavalitsuse finantsteenistus ja see raha ei kao kuskile, seisab lihtsalt ja ootab oma aega, et saada kasutatud näiteks sügisel veelgi parema kvaliteediga koolitoidu pakkumiseks.

  2. Rapuntsel ütleb:

    Väga ebameeldiva kohtlemise osaliseks lapsele toidupaki palumisel sai ka Jõgeval.

  3. Lapsevanem ütleb:

    Rakvere linna paki sisu on võrreldes teistega ikka väga nukker. Sisu peale ei ole seal tõsisest mõeldud. Need neli toorest peeti olid ikka päris huvitav kogemus. Samuti veerand kaalikat, kus teine pool oli mudane. Lisaks oli seal koti täis peentangu äkki? Minu vanavanemad keetsid seda kunagi sigadele, hetkel ei suuda ma välja mõelda mis putru ma sellest oma lapsele keetma peaks. Päevane maksumus on 1.- samas pakke võtavad alla poolte õpilastest. Ülejäänud raha jääb siiski koolile. Selle eest võiks parema paki lastele kokku panna, et ka lastel oleks hea meel.

  4. Liis ütleb:

    Väga oluline teematõstatus! Eriolukorras on meie peres saanud selgeks, kui suure koormuse koolitoit tegelikult igapäevaselt vanemate õlult ära võtab. Meie peres on 4 koolilast (5, 8, 10 ja 12 klass, kõik tublis kasvueas:)) ja üks sõimelaps. Kuna olen väiksema lapsega kodune ja suured lapsed on kogu aeg näljased, teeme distantsõppe ajal söömaaja 4 korda päevas – u kell 9, 13, 17 ja 21. Valmistan lihtsaid sööke suurtes kogustes – teen supid-praed korraga valmis 2-3 toidukorraks. Üritan ette osta mitmeks päevaks, aga kuna lapsed on kogu aeg kodus ja köök pole lukus, siis tavaliselt saab kõik varem otsa ja ülepäeva tuleb ikka poes käia. Ka maal elavad vanemad on toetanud kartulite ja lambalihaga. Eile just vaatasin, et viimase kuu aja jooksul on toidule on meil kulunud 1200€ (see teeb ühe toiukorra maksumuseks ca 1,4€ inimese kohta). See on õige pisut vähem, kui on hetkel meie sissetulek koos perepea vähendatud palga ja peretoetusega.
    Meie omavalitsus, Tartu linn, on öelnud, et aitab toiduga ainult nö püsivaeseid ehk neid, kes juba varem said tasuta koolitoitu. Neid on terve Tartu linna peale ca 200 last. Imestama paneb ka ülal kommentaaris toodud Pärnu linna seisukoht (Pärnu on ju üldiselt tuntud kui keskmisest edumeelsem koolipidaja), et pingutame praegu kriisi ajal püksikummi ja kogume raha linnakassasse, et sügisest saaks lastele koolis gurmeetoitu pakkuda…
    Mõnus on aga lugeda koolipidajatest, kes tegutsevad kriisiajal inimlikult ja pakuvad toiduabi ilma, et peredel oleks vaja läbida alanduste kadalippu. See koolitoidu teema on üpris hea erinevate koolipidajate mõtteviisi lakmuspaber.
    Vähemalt suurte perede puhul on ju ilmselge, et neil kõigil on kulud laes ja toidutoetusest oleks igal juhul abi. Omavalitsusel peaks olema olemas ülevaade oma valla-linna suurtest peredest, ka nendest, kes tavaolukorras kenasti hakkama saavad. Miks ei võiks toetada kriisi ajal lihtsalt heast tahtest ka neid, kes on tublid, miks peab alati toetama vaid neid, kes omadega kunagi hakkama ei saa ja käsi pikal alati ja igalt poolt toetusi lunivad.
    Pere kaupa toetamine oleks mõistlik ka seetõttu, et lapsed võivad käia eri koolides (meil näiteks kolmes koolis), suure pere kõrvalt on teha muudki kui kõigi kolme kooliga koolitoidu osas kaubelda.

  5. at ütleb:

    Rakvere pakk oli ikka väga kehva ,,,, pool kilekotti lapsele , millest pool olid õunad ja mõni apelsiin ,,sellest ei jätkuks nädalakski , aga selgus , et see pool kilekotti oli kogu kuu ajaks … mõtetus või mõnitamine ???

  6. Allar Veelmaa ütleb:

    Ei tohi unustada, et kool on haridusasutus, mille põhitegevus ei ole toidu jagamine. Kas ka koolivaheajal peaks kool lapsi toitma? On täiesti loomulik, et asjaga tegeleb KOV.

  7. 3 lapse ema ütleb:

    Jõgeva Põhikooli õpilased pole kuulnudki, et võiks toidupaki saada. See info nii salastatud ja no kui tõesti lubati kõigile lastele, siis mis õigusega nüüd osad ilma jäetakse. Kui lapsed koolis käiks, siis ju ometi saaksid kõik ühtemoodi süüa. Huvitav oleks teada, kuhu läheb, siis see laste toidule mõeldud raha??

  8. Merit ütleb:

    Mina elan Saue vallas ja koolitoidust kui sellisest ei ole ka kuulnud midagi. Samas Lastekaitse organiseeris meile küll toiduabi helistas ja küsis et kas vajaksime ja kuna hetkel tööta siis tõesti oli vaja. Pakk oli päris raske ja ei saa nuriseda makarone, jahu, konservid (pasteet, lihaga konservid ja räimed tomatis) kartulit oli 5 kg ja õli ning 1 pakk tarretise ning kiselli tegemise pulbrit ning ketšup võib-olla oli miskit veel ei mäleta..
    Igaljuhul oli meile sellest küll väga suur abi ja olen nii lastekaitsele kui Saue vallale ääretult tänulik lisan veel, et see toodi ka kodu juurde ära. Oman autot kuid väga sõita ei taha sest ka auto tahab ju bensiini.

  9. Lapsevanem maalt ütleb:

    Kiidan Antsla Gümnaasiumi, toidupakk 1 x kuus, kõigile soovijatele, ilma vihjeta majanduslikule olukorrale. Ja paki sisu väga asjalik – sellised toiduained, millest isegi laps ise saaks koolipäeval endale kiire eine või suupiste valmistada.

  10. 4 lapse ema ütleb:

    Me pole toidupakke veel saanud eks näis kas ültse saab.
    Peres kasvab 4 tüdrukut vanuses 15.a.13.a.kaksikud ja 3.a

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!