Sellest kriisist tuleme välja targemana

Viimase nädala veebiseminarides rõhutati, et distantsõppe raskustest on aidanud koole üle saada hea koostöö, kogemuste jagamine ning vastastikune usaldus.

HITSA pidas 25. veebruaril veebiseminari „10 kodust koolipäeva – õpitud peatükid“. Lapsevanem Triin Lumi rääkis seal, milline multitasking ehk rööprähklemine tema kodus algas, kui ta kolm last ühekorraga koduõppele jäid. Varem oli ta arvanud, et laste koolisaatmine on justkui nende sahvrisse hoiule panemine, kuid koduõpe tõi välja, kui rasket tööd õpetajad koolis teevad. Tema igatahes ei jõudnudki oma kõiki kolme kodus õppivat last piisavalt aidata.

Rühmadena õppimine

Kuid sellel veebiseminaril pakuti lastevanemate rööprähklemisele ka lahendust – õpilased küsigu nõu klassikaaslastelt ja õpetajalt, mitte oma vanematelt. Seminaril osalenud president Kersti Kaljulaid pidas õpilaste internetipõhist ühist õppimist igati positiivseks. Ta ütles, et tema teismeline on juba ammu oma õppimise asju, näiteks uurimistööga seotud küsimusi interneti kaudu sõpradega läbi arutanud. Viljandi gümnaasiumi õpetaja Marika Anissimov soovitas õpilasi kiita, kui nad üksteiselt abi küsivad ja üheskoos lahendusi otsivad. Psühholoog Kadri Järv-Mändoja arvas, et lapsevanemad peaksid lausa soovitama oma lastel küsida nõu kõigepealt klassikaaslastelt, seejärel õpetajalt ja alles viimases hädas oma vanematelt.

Sõjaväeline kord

Lapsevanem Triin Lumi tõi välja, et tema kodus hakkasid asjad laabuma siis, kui ta kehtestas lastele „sõjaväelise korra“. Kell 9 pidid olema kõik lapsed söönud, kella 10–12 õpiti. Järgnes kaks tundi vahetundi ja kella 14–16 õpiti jälle. Lapsed hakkasid järgima ka kooli tunniplaani, sest kui kõik õpivad ühe ja sama tunniplaani järgi, on lihtne oma klassikaaslastelt nõu küsida, sest nad tegelevad samade asjadega.

Psühholoog Kadri Järv-Mändojal oli kaks märksõna: päevakava ja kellaajad. Ta ütles, et algklassilaps tahab, et kehtiks kindel kord, ja eriti tähtis on kindel kord praegusel segasel ajal. Kui distantsõpe muutub õpilastele juba harjumuspäraseks, siis võib katsetada ka vabama koduse päevaplaaniga.

Virtuaalne õpetajate tuba

27. märtsil korraldas HITSA veebiseminari „Distantsõppe õppetunnid koolijuhtidelt“, kus tõdeti, et õpetaja töömaht on märkimisväärselt suurenenud, ja uuriti, kuidas on õpetajat toetatud. Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin toonitas, et õpetajad peavad ka distantsõppe ajal omavahel suhtlema. Selle mõttega on nende koolis avatud virtuaalne õpetajate tuba. Kui on vaja midagi tähtsat arutada, siis oodatakse õpetajaid õpetajate tuppa näiteks kella kolmeks kohvi jooma ja kolleegidega mõtteid vahetama. Tegelikult astutakse virtuaalsest õpetajate toast läbi ka muudel kellaaegadel nagu päris kooliski, et vaadata, kes seal on ja mida ta teeb.

Oma toad on ka Viljandi gümnaasiumi õpilastel. Neil on oma virtuaalsed tundide kohad, kuid ka virtuaalne vahetund. Kui ühes tunnis oli õpilasi puudu, siis mindi vaatama, kas nad ei ole äkki virtuaalses vahetunnis. Olidki!

Viljandi gümnaasiumis toetavad õpetajaid teistest rohkem õppealajuhataja ja haridustehnoloog, ütles Ülle Matsin. Nemad jälgivad, kuidas õpetajad õpilastele ülesandeid annavad, kas tehnoloogia võimaldab neid täita jpm. Mõne õpetaja käest on küsitud, kas ta on kindel, et tema õpilased nii suure ülesannete hulgaga toime tulevad, nagu ta neile andis. Kuid õpetajad pöörduvad ka ise õppealajuhataja poole, kui neil kahtlusi on.

Häädemeeste keskkooli direktor Aule Kink märkis, et ka neil jälgitakse, Stuudiumis, kui palju õpilastele õppida antakse ja kas tähtajad tunduvad realistlikud, kui palju on ühel päeval kontrolltöid, jms.

Kink märkis, et Häädemeeste koolis on kaks rahulikku inimest, kes aitavad teistelgi rahulikud olla: haridustehnoloog ja sotsiaalpedagoog. Haridustehnoloog on lahendanud õpetajate tehnoloogiaga seotud mured, sotsiaalpedagoog on aga suhelnud kõik need päevad nii laste kui nende vanematega. Ta on helistanud, saatnud e-kirju, suhelnud Messengeris jne. Ta on uurinud välja, kellel on õppetöö tegemata ja mis on selle põhjus. Kui peres on palju lapsi, siis on sinna arvuteid juurde vaja – neid saavad Häädemeeste lapsed koolist. Kui peres on kehv internet, siis on antud sinna netipulk. Eelmisel nädalavahetusel küsitles Häädemeeste kool õpilasi ja enamik neist oli distantsõppe käiguga rahul.

Virtuaalne huvitegevus

HITSA-s ja Gustav Adolfi gümnaasiumis töötav Ingrid Maadvere teatas, et neil on virtuaalne huvitegevus ka käima läinud. Näiteks õpilaste avatud virtuaalses vahetunnis saab muusikat kuulata. Nooremate klasside lastele loevad huvijuhid ette Rasmuse ja Kalle Blomkvisti seiklusi. Neid ettelugemisi on kuulanud 300 õpilast ja pärast kuulamist arutletakse kuuldu üle.

Kool korraldas tänavuse kevadballi asemel distantsballi, mis viidi läbi videokonverentsina, lisaks oli ballil virtuaalne vestlusruum. Distantsball toimus reede õhtul, kuid osalejaid oli palju ja õpilaste oma kooli tunne tugev.

Õnnestumiste jagamine

Ingrid Maadvere ütles: „Tahan teile kümme korda öelda: „Jagada, jagada, jagada!“ Gustav Adolfis on igal esmaspäeval kõigi õppetoolide kohustuslikud virtuaalsed koosolekud, kus õpetajad jagavadki vastastikku oma distantsõppe õnnestumisi ja ideid. Nii on seniste kogemuste põhjal otsustatud, et esimeses ja teises kooliastmes muudetakse videotunnid kohustuslikuks. Nimelt on selgunud, et 30 õpilasega saab väga hästi videotundi teha – tehnoloogia võimaldab seda. Teiseks ei pea lapsevanem siis oma lapsi kodus õpetama, kui õpetaja videotunnis olulisema ära räägib. Kolmandaks – videotunnid meeldivad lastele väga.

Klassijuhataja tunnid tehakse GAG-is samuti videotundidena ja kui varem sai see tund läbi juba paarikümne minutiga, siis nüüd on need veninud kahe tunni pikkuseks – õpilastel on nii palju üksteisega ja õpetajaga jagada.

Ingrid Maadvere ütles veebiseminari kokkuvõtteks: „Tohutult põnev ja arendav aeg on praegu. Sellest kriisist tuleme välja palju targemana.“

Kas nad ikka õpivad?

Kolmas viimase aja veebiseminar toimus 31. märtsil. Selle korraldas Education Nation pealkirja „The FinEst way of learning at home“ ehk „Koduõppe Soome-Eesti tee“ all.

Sellel inglise keeles peetud veebiseminaril räägiti usaldusest. Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults märkis, et üksikud õpetajad kardavad, et äkki õpilased kodus ei õpi. Ta on julgustanud neid õpilasi usaldama.

Juhani Koivuviita, kes õpetab Soomes Kulkuri koolis interneti kaudu välismaal elavaid soome lapsi, rõhutas, et kõige tähtsam on distantsõppe korral luua usalduslik õhkkond. Selleks on oma töövõtted. Näiteks väga selged tööplaanid suurendavad õpilases usaldust. Ka kaugema eesmärgi selgelt väljatoomine tuleb kasuks. Koivuviita selgitab oma õpilastele, mida nad õppeaasta lõpuks kindlalt selgeks saavad. Usaldust tekitab ka rutiin. Igal hommikul peab õppija tegema check-in’i ehk andma õpetajale märku, et ta on kohal ja valmis õppima. Sellele järgnevad kindla kava järgi teema läbivõtmine, vahetund, õpitu mõtestamine jne.

Järveküla kooli direktor Mare Räis ja Häädemeeste keskkooli direktor Aule Kink on samuti rõhutanud kaugemate eesmärkide tähtsust. Näiteks peaks iga õpetaja oma õpilastele selgeks tegema, mida on vaja maikuu lõpus perfektselt osata ja mis on vähem oluline. Selged sihid tekitavad õpetajas kindlustunnet ja õpilases usaldust. Kui aga on usaldus, siis tekib ka vastutustunne, toonitas kogenud distantsõpetaja Juhani Koivuviita.

• Kümme kodust koolipäeva: https://www.youtube.com/watch?v=3ejn0ulpEtw
• Koolijuhid distantsõppest: https://www.youtube.com/watch?v=KbvYH1JwtJ4